§-de 215 lg.1, 424, 329 ja 199 lg.2 p.7 järgi ja Meelis Rumaski süüdistusasi
Prokurör Aarne Pruus Süüdistatavad Kaitsjad G.I isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, töökoht: Ecobirch AS, elukoht: xxxxx, xxxxxx xx, varem 7 korral kohtulikult karistatud Meelis Rumask isikukood 38201265210, EV kodanik, emakeel eesti keel, kesk-eriharidus, lapsehoolduspuhkusel, elukoht: xxxxx, xxxxx xx-x, varem karistamata Vandeadvokaat Natalia Suvorova Jurist Anu Tali RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.I
§-de 424 ja 329 järgi ja karistada teda, juhindudes
Süüdi tunnistada G.I
8 2 Süüdi tunnistada G.I
lg.2 p.7 järgi ja karistada teda vangistusega 3(kolm) kuud.
lg.1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja kuritegude kogumi eest mõista karistuseks 2(kaks) aastat vangistust.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (so üks aasta vangistust) võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 3(kolm) aastat vangistust. Kohaldada G.I suhtes tõkendina vahi all pidamist ja karistuse kandmise alguseks lugeda 28.03.2008.a. Ära võtta G.I-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3(kolm) aastaks, milline tähtaeg hakkab kulgema vangistusest vabanemise päeval. Süüdi tunnistada Meelis Rumask
lg.2 p.7 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 20 päevamäära, mis Meelis Rumaski sissetulekutest lähtuvalt on 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. Jätta M K poolt esitatud tsiviilhagi summas 1000 krooni läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilmenetluse korras. Välja mõista G.I-lt H V (xxxxxxxxxxx) kasuks 6353(kuus tuhat kolmsada viiskümmend kolm) krooni ja 20 senti. Välja mõista riigi tuludesse sundraha G.I-lt 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja Meelis Rumaskilt 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Välja mõista G.I-lt riigi tuludesse õigusabikulud 6820 (kuus tuhat kaheksasada kakskümmend) krooni ja 40 senti. Sundraha ja õigusabikulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr.10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049696. Tähtaegselt mittetasumise korral saadab kohus otsuse kohtutäiturile sundtäitmiseks. Edasikaebamise kord Kui soovitakse otsust vaidlustada, tuleb sellest Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.03.2008.a. Kui selline teade on tehtud, võib apellatsiooni esitada otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsusega oli võimalik kohtus tutvuda, so 28.03.2008.a. alates. 3 Süüdistuse sisu ja tõendid Meelis Rumaskit ja G.I süüdistatakse selles, et nemad 12.01.2007.a. Rapla maakonnas Vigala vallas Palase külas viisid ebaseaduslikult omastamise eesmärgil kaubikuga Ford Transit reg.m. xxx xxx K majast 200 meetri kaugusel asuva lauda juurest ära J Kle kuuluva Scania käigukasti väärtusega 15 000 krooni, piduritrumlid väärtusega 2800 krooni, Scania piduriklotsid, vanad automaatveejootjad ja puidutõstuki haaratsi koguväärtusega 10 000 krooni ning erinevat metalli koguväärtusega 1000 krooni. Kohtualuste tegevus on kvalifitseeritud vargusena
lg.2 p.7 järgi, so võõra vallasasja ebaseaduslik omastamise eesmärgil äravõtmine isikute grupis. G.I süüdistatakse veel selles, et tema ajavahemikul 7.12.-13.12.2006.a. kasutas rentnik T P nõusolekuta rendiautot Ford Mondeo reg.m. xxx xxx, sõites sellega Pärnu linnas Janseni tänaval Säästumarketi taga asuvast parklast Tammiste ja Jaama tänava ristmikuni ja seejärel Kohtla-Järvele ja sealt Kadrina valda Leikude külani. G.I tegevus on kvalifitseeritud
215 lg.1 järgi kui võõra vallasasja omavoliline kasutamine omastamise eesmärgita. Ja selles, et tema, olles 3.04.2003.a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud
§-de 424 ja 329 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, juhtis 7.12.2006.a. kella 2.10 ajal alkoholijoobes olles Pärnu linnas Janseni tänaval Säästumarketi taga asuvast parklast Tammiste ja Jaama tänava ristmikuni uue silla suunas sõiduautot Ford Mondeo reg.m. xxx xxx, pannes sellega toime
§-de 424 ja 329 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Prokuröri hinnangul on G.I süü
§-de 424, 329 ja 215 lg.1 ettenähtud kuritegude toimepanemises tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu H V ütlustega, mille kohaselt rentis ta 6.12.2006.a. TPle sõiduauto Ford Mondeo reg.m. xxx xxx. Tehingut tõendab rendileping. /t.l.6/ Nõutud summa tasus rendileandjale G.I, kes oli eelnevalt ka autorendi suhtes läbirääkimisi pidanud. Auto pidi tagastatama 7.
§-des 424 ja 329 ettenähtud kuritegude toimepanemises. Rendiauto Ford Mondeo omavolilist kasutamist G.I eitab. Süüdistatava väidetel läks T P 7.12.2006.a. öösel Janseni tänava Säästumarketi parklast jalgsi koju ja jättis auto tema kätte. Süüdistatav pidi sellega Riia maanteele oma elukohta sõitma ja hommikul P juurde viima, et P saaks auto tagastada. Kuna ta jäi politseile vahele ja lahkus auto juures, jättes võtmed auto süütelukku, ta autot rohkem kasutada ja seda tagastada ei saanud. Järgnevatel päevadel ta jalutas ja tarvitas alkoholi Pärnu bussijaama ümbruses. Autoga ta Kohtla- Järvel käinud ei ole, samuti ei ole ta H Vga telefoni teel rääkinud. Kaitsja leiab, et G.I-le esitatud süüdistus
ja 329 järgi on põhjendatud,
H V ütlustest nähtuvalt oli rendileandjale teada, et sõiduauto Ford Mondeo tegelikuks rentijaks oli G.I, kes pidas läbirääkimisi ja maksis renditasu, kuigi rendileping vormistati T P nimele. Kui autot ettenähtud tähtajal tagasi ei toodud, võttis omanik ühendust G.I-ga ning oli valmis rendilepingut pikendama. Alates 7.12.2006.a. oli omanikule teada, et autot kasutab G.I, mitte T P. Et G.I saaks auto tagasi tuua, võttis omanik selle tagaotsimisest maha. Seega ei olnud omanikul midagi selle vastu, et G.I autot kasutab, mistõttu ei saa rääkida auto omavolilisest kasutamisest. Prokuröri hinnangul on Meelis Rumaski ja G.I süü
lg.2 p.7 ettenähtud kuriteos tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu J K ütlustega, mille kohaselt hakanud ta 12.01.2007.a. hommikupoolikul sõitma xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx oma vanaema A M juurde, kui viimane helistas, et lauda juures on metallivargad käinud. Vanaema telefonikõne taustal oli kuulda H M nuttu. H M on kannatanu onu, kes elab koos vanaemaga ja sattus varastele peale. Onu oskas kirjeldada autot ja mehi, kes vargil käisid. Kannatanu hakkas jälgima vastutulevaid väikebusse. Esimene buss, 5 mida ta jälitas, ei olnud õige. Teisel korral oli tegemist õige sõidukiga, kuna onu kirjeldatud värv klappis ja meeste välimus-üks noorem ja lühem, teine vanem ja pikem. Buss sõitis Kuusakoski metallikokkuostupunkti. Kannatanu ootas parklas, kuni sõiduk oli kaalutud ja mehed hakkasid metalli maha tõstma. Siis teatas ta juhtunust politseile ja vastuvõtjale ning läks ise meeste juurde. Vanametalli nähes ei olnud kannatanul kahtlust, et see pärineb nende laudast. Nimetatud laudas ja selle juures hoiab kannatanu oma sõidukeid, nende varuosi ja muid metallesemeid. Laudas on ka mõned vanaema ja onu poolt äravisatud esemed. Politsei saabudes panid mehed metalli uuesti autosse, kuid selles segaduses unustas kannatanu, et kaubik oli peatunud kõigepealt plekihunniku juures. Sinna mahapandud auto-ja pliidiplekid jäid peale tõstmata ja kannatanu hindab kaotsiläinud metalli väärtuseks 1000 krooni. Kannatanu sai oma onu H M jutust aru nii, et viimane sattus valel ajal valesse kohta. Onu oli teel koju, kui mehed talle järele sõitsid, kinni pidasid ja laudast rääkisid. Mehed olid lauda juures ilmselt varem käinud ja teadsid, et seal on metalli. Onu ei lubanud meestele midagi, pudel viina anti talle selle eest, et ta suu kinni peaks. Kui onu meestele mainis, et kannatanu on olemas, hakanud neil kiire. Tunnistaja A M ütlustega, mille kohaselt tuli H 12.01.2007.a. koju ja ütles, et lauda juures on metallivargad. Poeg kirjeldas autot ja mehi ning rääkis, et mehed olid teda tee peal auto peale kutsunud. H ei läinud ja mehed sõitnud talle järele lauda ette ja hakanud asju peale panema. Hle antud pudel viina, et ta vakka oleks. A M ei usu, et poeg lubas meestel metalli võtta. Miks ta siis nuttes koju tuli ja käskis Jle helistada? Poeg on haige inimene, 100% invaliid. Vahel räägib mõistlikku juttu, siis jälle nutab. Tööl ei käi, õlut vahel võtab, viina mitte. Lauda ostis tunnistaja koos abikaasaga. Viimane on 3-4 aastat surnud. Lauta ei kasuta tunnistaja enam viimased 10 aastat. Tütrepoeg J K kasutab seda oma asjade hoidmiseks. Tunnistaja ja tema pere mõned vanad asjad on ka seal. J K on määratud tunnistaja hooldajaks ning ajab tema eest asju. Tunnistaja H M ütlustega, mille kohaselt jäi üks auto tema kõrvale seisma, kui ta jalgrattaga koju sõitis. Mehed kutsusid auto peale, aga tema ei läinud. Juttu oli vanametallist. Tunnistaja sõitis jalgrattaga lauda juurde ja pani ratta lauda seina äärde, et uurida, mida mehed tegema hakkavad. Mehed tegid kõigepealt lahti lauda ukse, siis auto ukse ja hakkasid asju peale tõstma. Mehed kutsusid teda appi siloaugus juures olevat „jurakat“ peale tõstma, aga tema ei läinud. Tunnistaja ütles meestele „peremees tule, kähku, kähku“ ja näitas näpuga metsa poole. Meestel hakkas kiire ja nad pistsid tunnistajale viinapudeli pihku, et ta vait oleks. Tunnistaja S V ütlustega /t.l. 70-72/, mille kohaselt sõitis 7.12.2006.a. lõuna paiku tema maja juurde punane buss. Bussist väljus vanem mees, kes küsis, kas abikaasa on kodus. Kui tunnistaja vastas, et abikaasa on tööl, ütles see vanem mees tunnistajale, et abikaasa lubanud talle mootorratta mootori ja veel üht-teist. Paar päeva enne seda oli abikaasa tunnistajale rääkinud, et keegi tuleb tema loal vanametallile järele ning oli need asjad õue äärde hunnikusse pannud. Hiljem selgus, et abikaasa oli metalli lubanud oma töökaaslasele ning metalli äraviijad olid talle võõrad. Mehi oli kaks- noorem korjas metalli kokku, vanem ajas tunnistajaga „magusat“ juttu ja oli silmnähtavalt purjus. Rahast ei räägitud ja tunnistaja ei osanud küsidagi, kuna arvas, et abikaasa on asjaga kursis. Hiljem arvas abikaasa, et metalli eest oleks tulnud 300 krooni küsida. Samal õhtul helistas H D ja ütles, et samad mehed on ka talle maksmata jätnud ning et tema teatab politseisse. Järgmisel hommikul tuli noorem mees tagasi, vabandas ja maksis raha ära. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga /t.l.75-77/ ja Rapla Maakonnahaigla teatisega /t.l.139/ H M tervisliku seisundi kohta, millest nähtuvalt on H M 1985.a. diagnoositud krooniline alkoholism. 2002.a. on ta sattunud raskesse autoavariisse, mille tagajärjel diagnoositi tal ajukahjustus ja orgaaniline tunnetuskahjustus. Käesoleval ajal on H M 100% töövõimekaotusega raske puudega invaliid. 6 Süüdistatavate ja nende kaitsjate seisukohad ja tõendid Meelis Rumask end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. 12.01.2007.a. sõitnud nad Vigalasse seetõttu, et keegi oli lubanud neile värvilist metalli anda. Juhuslikult nägid nad tee ääres meest jalgrattaga, kelle käest otsustasid vanametalli küsida. Mees öelnud, et ta ei tea, palju tal metalli on, sest varem on ka mehed käinud ja viinud. Siis käskinud endale järele sõita. Mees, so tunnistaja H M, juhatanud nad umbes kilomeetri kaugusel paiknenud vana kolhoosilauda juurde. H M näidanud, kust mida võtta võib ja mida ei või. Veel rääkinud M, et tema isa on kolm aastat surnud ja neil emaga ei ole seda risu vaja. Ainult alumiiniumvelgede koha öelnud, et need on poisi omad, neid ei või võtta. M näidanud neile maja, kus ta elab ja öelnud, et järgmisel nädalal võib maja juurest veel metalli saada. Süüdistatav ei tulnud selle peale, et H M võib pakkuda neile võõrast vara ja veel teiste isikute juuresolekul, sest kõrvaltalu õuel pesi üks mees autot. Juba tee peal jalgratturiga vestlust alustades küsitud, kas ta tahab metalli eest raha või viina ja H M küsinud viina. Rahast pidi räägitama siis, kui järgmisel nädalal veel metalli järele tullakse. Meelis Rumaski arvamuse kohaselt on H M tunnistusi andes valetanud, kuna kardab J Kt. Võimalik, et ta on varemgi metalli ära andnud ning kartis, et see tuleb välja. Emale rääkis ta juhtunust kohe lootuses, et nad tabatakse ja siis ei jää tema, so H M võõra vara jagamises süüdi. Metallikokkuostus plekihunnikusse visatud plekid kuulusid Meelis Rumaskile endale ja olid tema elukohas varem bussi peale pandud. Lauda juurest võetud asjad viidi kõik sinna tagasi. Platsil küsiti kannatanult, kas kõik on peal ning ta kinnitas seda. Meelis Rumaski kaitsja on seisukohal, et eeluurimine kõnesolevas asjas on olnud ebaobjektiivne, ühekülgne ja puudulik. Kohtuliku uurimise käigus on selgunud, et Meelis Rumaskile inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivne külg ei ole täidetud. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist, so võõra valduse lõpetamist, uue valduse kehtestamist ja valduse üleminekut senise valdaja nõusolekuta. Kaitsja on seisukohal, et kõnesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud valduse üleminek senise valdaja nõusolekuta. Tunnistaja H S ütlustega on tõendamist leidnud, et H M abistas kohtualuseid esemete bussi laadimisel ja seega ka asjaolu, et laudast esemete võtmine toimus valdaja H M nõusolekul. Samuti kinnitavad tunnistajad S V ja T E, et kohtualused ei võtnud neile kuuluvaid esemeid ilma nende nõusolekuta. H M ja A M, kes on kannatanu J K lähisugulased, ütlused ei ole suurema tõendusjõuga kui süüdistatavate ja teiste tunnistajate ütlused. H M ütlused lähevad vastuollu tema enda poolt eeluurimisel antud ütlustega, teiste tunnistajate ütlustega, kannatanu J K ütlustega ja süüdistatavate ütlustega, mistõttu ei saa nende alusel Meelis Rumaski süüd tõendatuks lugeda. SA Rapla Maakonnahaigla kiri H M tervisliku seisundi kohta ei tõenda H M teovõimetust, milline asjaolu võiks kolmandatele isikutele peale põgusat kohtumist arusaadav olla. Vastupidi- tunnistajate A M ja T E ütlustest nähtuvalt on H M võimeline oma tegusid juhtima ja neist aru saama. Kannatanu J K poolt esitatud kahjunõue summas 1000 krooni on põhjendamatu ja pahatahtlik. Kannatanu ei suutnud kohtuistungil nimetada esemeid, millised jäid talle tagastamata. Tunnistaja R P ütluste kohaselt ja sündmuskoha vaatlusest nähtuvalt viidi kõik kannatanule kuuluvad esemed AS Kuusakoski territooriumilt ära. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused, milliseid ei õnnestu kõrvaldada, tuleb otsus langetada kahtlustatava kasuks. Kaitsja poolt esitatud tõendid: Tunnistaja O S ütlused, mille kohaselt nägi ta oma õuel autot pestes, kuidas H M sõitis jalgrattaga lauda juurde ja tema järel sõitis sinna buss. Tunnistaja nägi, kuidas H M laadis koos meestega midagi bussi peale, tõstis midagi. Kuna laut on tunnistaja majast 60-70 meetri kaugusel, ei näinud tunnistaja, mida bussi peale pandi, samuti ei kuulunud ta, mida lauda juures räägiti. Lauda juures toimetati ca 20 minutit. Lõpuks nägi tunnistaja, et H M sõidab 7 rattaga koju. Tunnistajale teadaolevalt erastas lauda H M ema. Praegu pole laudas midagi, osa katust on sisse vajunud, uksed on vahel pärani, J K hoiab parkimisplatsil oma autosid. Tunnistaja R P ütlused, mille kohaselt mäletab ta 12.01.2007.a. sündmusi halvasti, kuna palju aega on mööda läinud ning sarnased intsidendid, so et kokkuostu tulevad vihased metalliomanikud koos politseiga, ei ole haruldased. Millist kaupa kohtualused tõid, tunnistaja ei mäleta. Meeles on ainult suur mootor. Kõik, mis need mehed tõid, tõstsid nad ise uuesti auto peale. Kui midagi maha jäi, siis 2-3 potti. Tunnistaja T E ütlused, mille kohaselt on ta kohtualustega kohtunud ühel korral, kui nad tulid temalt vanametalli küsima. Tunnistaja hinnangul oli tegemist viisakate ja toredate meestega, kes võtsid ainult seda, mida lubati ja maksid kokkulepitud tasu. H M tunneb tunnistaja lapsest saati. Õppimine oli H nigel. Mõnda aega oli ta Lõuna-Eestis. Ta on auto alla jäänud ja peksa saanud. Üks õnnetu olevus. Ei ütleks, et ta mõistuseta on, aga tal on asjad segamini. Ta isa ei saanud ka kõigest aru. Iga päev käib ühes või teises suunas, üritab välja mõelda, kust saaks raha järgmise pudeli jaoks. Luudasid teeb ja müüb. Sügiseti müüb seeni ja marju. Toob tühjadest majadest asju ja pakub neid müüa. Õepoja J Kga ei ole tal head suhted. Süüdistatav G.I end temale esitatud süüdistuses
Otsustati juhuslikult jalgratturilt vanametalli küsida. Mees ütles, et tal midagi on. Kohtualune küsinud, kas mees tahab raha või viina. Mees tahtnud viina. Mees sõitis jalgrattaga ees ja nemad sõitsid järele ühe lauda juurde. Mees seletanud, et saanud lauda isalt päranduseks. Aitas kõik ise auto peale panna, näitas kust mida võtta. Mingit kahtlust ei tekkinud, et metall pole tema oma. Süüdistatava kaitsja on seisukohal, et süüdistatavate tegevuses puudub kuriteo koosseis. Vargus on võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtualustel selline eesmärk puudus. H M juhatas nad lauda juurde. Laut kuulus A Mle ja seal hoidsid oma asju kõik pereliikmed, sealhulgas ka H Mn. Seega oli laut ka H M valduses ning ta oli õigustatud seal paiknevaid asju kohtualustele lubama. Kuna H M puhul on tegemist alkohoolikuga, ei saa tema ütlusi uskuda. Süüdistatavatel puudus varguse tahtlus, mida kinnitab asjaolu, et nad jätsid võtmata hinnalised Scania veljed. Kohtu seisukoht ja põhjendused G.I süü talle esitatud süüdistuses
§-de 424 ja 329 järgi tuleb lugeda tõendatuks 7.12.2006.a. kell 2.10 koostatud väärteoprotokolliga /t.l.37/ ja Pärnu Maakohtu 3.04.2003.a. otsusega /t.l.40-41/, millest nähtuvalt juhtis G.I mootorsõidukit alkoholijoobes, olles samasuguse teo eest varem karistatud ja ajal, kui temalt oli juhtimisõigus kohtuotsusega ära võetud. Kuna süüdistatav on ühe toega realiseerinud kaks süüteokoosseisu, tuleb ta mõlemas kuriteos süüdi tunnistada, kuid karistus mõista
Kohus leiab, et G.I on süüdi ka
Asja omavoliline kasutamine on selle kasutamine omaniku või valdaja loata. H V ja T P ütlustest nähtuvalt sõlmisid nad 6.12.2006.a. rendilepingu sõiduauto Ford Mondeo kasutamiseks. Seega oli omaniku luba auto kasutamiseks T P, mitte G.I. Asjaolu, et H V tundis G.I ja saades teada, et auto on T P valdusest läinud üle G.I valdusse, püüdis omanikuna teha kõik endast oleneva, et auto tagasi saada, ei tähenda, et G.I oleks olnud või ta oleks saanud omanikult loa auto kasutamiseks. Samuti ei andnud auto seaduslik valdaja, so T P G.I-le luba auto kasutamiseks. Et G.I sõitis Pärnus Janseni tänava Säästumarketi parklast ära T Plt selleks nõusolekut saamata, kinnitab asjaolu, et viimase 8 isiklikud asjad jäid autosse, sealhulgas jope, millest detsembrikuus vaevalt keegi vabatahtlikult loobub. G.I poolt sõiduauto Ford Mondeo reg.m. xxx xxx omavoliline kasutamine oli lõpule viidud, kui süüdistatav nimetatud autoga T P teadmata ja temalt luba saamata Säästumarekti parklast ära sõitis. Seega ei oma kvalifikatsiooni seisukohalt tähtsust, kas ja kus G.I nimetatud autoga hilisemalt veel ringi sõitis. Kohtu hinnangul on aga kannatanu H V ütlustega, tunnistaja KH ütlustega, samuti G.I enda vastuoluliste ütlustega tõendamist leidnud, et süüdistatav jätkas sõiduauto Ford Mondeo omavolilist kasutamist 7.12.2006.a. K H ütlustest nähtuvalt lukustas G.I 7.12.2006.a. varahommikul peale sõiduki juhtimisest kõrvaldamist auto ja hakkas minema oma elukoha poole. Kuna omanik leidis auto 13.01.2006.a. Leikude külast süütevõti ees, sai selle kasutajaks olla vaid G.I. Viimase väide, et 7.12.2006.a. varahommikul jätnud ta lukustamata sõiduki politseitöötajate valdusse, ei ole kooskõlas tunnistaja K H ütlustega ega ka toimunu tehioludega. Viimasel juhul olnuks politseitöötajad sunnitud viima sõiduki tasulisse parklasse, mida nad aga ei teinud. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu H V ütlustes, mille kohaselt ta 7.12.2006.a. ja 11.12.2006.a. suhtles telefoni teel G.I-ga, kes mõlemal juhul kinnitas, et auto on tema valduses. G.I enda seletus, et ta kõnesoleval perioodil, so 7.12.2006.a. kuni 13.12.2006.a. jalutas ringi ja tarvitas alkoholi Pärnu linnas bussijaama ümbruses, ei ole tõsiseltvõetav. Tunnistaja S V ütlustest /t.l.71-72/ nähtuvalt oli alkoholijoobes G.I 7.12.2006.a. lõuna paiku hoopis Vigala vallas Sääla külas vanametalli hankimas. H V poolt esitatud tsiviilhagi, milline koosneb sõiduauto Ford Mondeo otsingutele, tagasitoomisele ja parandamisele tehtud kulutustest, kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning G.I-lt tuleb välja mõista 6353.20 krooni. Asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et G.I ja Meelis Rumask on süüdi
Objektiivsest küljest kujutab vargus endast võõra vallasasja äravõtmist. On selge, et A Mle kuulunud laudahoones ja selle vahetus läheduses paiknenud metallesemed olid G.I ja Meelis Rumaski jaoks võõrad, so neile mittekuuluvad asjad. Omandi seaduslik üleminek saab toimuda mingi tehingu kaudu, mida teeb asja omanik. Tegemist võib olla müügitehinguga, kus omandiõigus asjale antakse üle tasu eest või siis kinkelepinguga, kus senine omanik annab talle kuuluva asja ära tasuda. Kohtualused väidavad, et 12.01.2007.a. andis metallikokkuostu viidud esemed neile üle H M ühe pudeli viina eest. Väidetav tehing ei saanud seaduslik olla juba seetõttu, et H M ei olnud ega ole varguse objektiks olnud metallesemete omanik. Tehingu puhul on oluline ka poolte selgelt väljendunud tahe. H M eitab tahet 12.01.2007.a. kohtualustele midagi üle anda. Tema väidetel viibis ta sündmuskohal vaid selleks, et näha, mida kohtualused teevad. Vahetult peale kohtualuste lahkumist kiirustas H M koju ja kirjeldas emale ning J Kle toimunut kui vargust, mis kinnitab, et H M ei soovinud teha ega ka teinud kohtualustega mingit tehingut. Kohtualuste väited selle kohta, et neil puudus alus kahelda nii H M omandiõiguses kui ka tahtes neile asju anda, kuna viimane käitunud omanikuna, ei ole tõsiseltvõetavad. H M esinemine kohtus annab alust arvamuseks, et tegemist on isikuga, kelle arusaamisvõime on silmnähtavalt pärsitud, kes ei suuda oma mõtteid selgelt väljendada ja kes seetõttu ei saa ka kedagi eksita. Samuti on alusetu kahtlustada sellist isikut teadlikus vales või kurikavalas plaanis kohtualuste ülesandmise kaudu oma varasemaid tegusid varjata, nagu oletab Meelis Rumask. Kohtu hinnangul ei huvitanudki kohtualuseid, kes see isik on, kellega koos nad lauda juurde läksid. Kohaliku inimese juuresolek andis neile lihtsalt formaalse õigustuse võõraid asju võtta. 9 Samasugune käitumisstiil esines kohtualustel kõigis taludes, kus nad vanametalli küsimas käisid. Kasutati ära memmekeste teadmatus või siis eksitati tahtlikult, nagu S V ütlustest nähtub. Kuna tegemist oli enamasti metallijäätmetega, ei hakanud selle tegelikud omanikud, pojapojad või väimehed, hiljem enam tühjast tüli tegema, millega kohtualused olidki arvestanud. Sellist võõraste asjade omastamisviisi, kus ei püütagi välja selgitada asjade tegelikku omanikku, kellega oleks võimalik õiguslikult korrektne tehing teha, tuleb hinnata ebaseaduslikuks. Õige on kaitsjate seisukoht, et ka kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi tuleb tõendada. Kannatanu M K hinnangul on ta metallikokkuostu maha jäänud metalli tõttu saanud kahju 1000 krooni. Kannatanu, kohtualuste ja tunnistaja R P ütlused annavad alust arvamuseks, et 12.01.2007.a. kokkuostuplatsil valitsenud äreva olukorra tõttu võis esimesse, so plekihunnikusse maha jääda kannatanule kuuluvaid metallesemeid. Samas ei tea kannatanu, mida sinna hunnikusse maha pandi ega oska nimetada, milliseid temale kuuluvaid metallesemeid ta tagasi saanud ei ole. Kuna esitatud nõue on ebakonkreetne ja umbmäärane nii esemelises kui rahalises mõttes, tuleb see jätta läbi vaatamata. J K on õigus esitada sama hagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras. Karistuse valikul arvestab kohus järgmist: G.I on kavatsetult toime pannud neli II astme kuritegu.
§-de 424 ja 329 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on ta toime pannud ühe teoga, mistõttu tuleb ta mõlemas süüdi tunnistada, kuid juhindudes
G.I on süüvõimelise isik ning puuduvad asjaolud, millised välistaksid tema tegude õigusvastasuse. Samuti puuduvad tema käitumises vastutust raskendavad ja kergendavad asjaolud. G.I isiksust iseloomustab ilmekalt väljavõte tema karistusregistrist, kus on 15 kehtivat kannet. Kehtivaid kriminaalkaristusi on seitse, kusjuures kõnesolevad kuriteod on ta toime pannud talle Pärnu Maakohtu 26.06.2006.a. otsusega määratud katseajal. Eeltoodu tõttu ei pea kohus võimalikuks G.I mõjutamist rahalise karistuse kaudu ning teda tuleb kõigi talle süüksarvatavate kuritegude eest karistada vangistusega. Kuna
§-des 424 ja 329 järgi ettenähtud kuritegusid on G.I toime pannud korduvalt, tuleb talle nimetatud kuritegude eest karistuse mõistmisel lähtuda
Samuti tuleb talle kohaldada
G.I-le
lg 1 järgi inkrimineeritud kuritegu ei olnud väikese ühiskonnaohtlikkusega, mistõttu tuleb nimetatud kuriteo eest karistuse mõistmisel lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast.
lg.2 p.7 järgi ettenähtud kuritegu ei olnud suure ühiskonnaohtlikkusega ning selle eest karistuse mõistmisel lähtub kohus ettenähtud sanktsiooni alammäärast. Kuna G.I on talle käesoleva kohtuotsusega süüksarvatavad teod toime pannud lühikese ajavahemiku jooksul, peab kohus võimalikuks kuritegude kogumi eest karistuse mõistmisel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga. Meelis Rumask on toime pannud II astme kuriteo, milline oma iseloomult ei olnud suure ühiskonnaohtlikkusega ega toonud kaasa ka raskeid tagajärgi. Meelis Rumask on süüvõimeline isik ja puuduvad asjaolud, millised välistaksid tema teo õigusvastasuse. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Meelis Rumask ei ole varem õigusvastaseid tegusid toime pannud. Kõnesolevas teos suurendab tema süüd asjaolu, et tegemist ei ole väheste õigusteadmistega isikuga. Politseitöötajana ei tohtinuks Meelis Rumask endale (ja ka teistele) mitte mingil juhul lubada tehingut, mille seaduslikkuses ta 10 veendunud olla ei saanud. Kohus leiab, et Meelis Rumaski mõjutamiseks piisab rahalisest karistusest, milline, lähtuvalt toimepandud varguse iseloomust, ei peaks olema suur. Kohtunik: Anne Randjärv Tallinna Ringkonnakohtu 02 juuni 2008 otsus: RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu 28 märtsi 2008 otsus osaliselt: 1. Meelis Rumaski ja G.I süüditunnistamises ja karistamises
2. Meelis Rumask’ilt sundraha 6525.00 krooni väljamõistmises. Uue otsusega: Õigeks mõista Meelis Rumask ja G.I
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. M.Rumaski apellatsioon rahuldada. G.I apellatsioon rahuldada osaliselt.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.