← Eesti

1-08-13797\3

Kriminaalasi nr 1-08-13797 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 21.oktoobril 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Kristi Keldo kaitsja adv. Aivar Kell

§ 121järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus L.L-i süüdistatakse selles, et tema 19.oktoobril 2008.a hilisõhtul viibides oma elukohas Tartus X korteris, tungis kallale oma elukaaslasele K.L., mille käigus viskas kannatanu voodile pikali, misjärel läks jalgadega kannatanule peale ja lõi rusikaga ühe korra kannatanule näkku. Seejärel õnnestus K.L. lahti rabeleda L.L-i haardest ning pärast seda kui K.L. soovis korterist lahkuda, tõukas L.L K.L. selliselt, et kannatanu kukkus külili põrandale ning seejärel lõi L.L kannatanule korduvalt jalaga kõhtu ja kubeme piirkonda ja kiskus kannatanut kätest, millise käitumisega tekitas K.L. füüsilist valu ja tervisekahjutusi Sellega L.L pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, so.

teise inimese tervise kahjustamise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.- 21.oktoober 2008.a, s.o 2 päeva ja karistuseks mõista 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada L.L-ile mõistetud karistus 9 kuu 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümber arvestatuna teeb 596 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab L.L järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule; elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohutuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. L.L-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.L tuleb süüdi tunnistada

§ 121järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. L.L-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena Kr

MS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada L.L

§ 121j är gi ja mõista karistuseks kümme

(10)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.L-i eelvangistuses viibitud aeg 20.- 21.oktoober 2008.a, s.o kaks

(2)päeva ja karistuseks mõista üheksa
(9)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada L.L-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb viissada üheksakümmend kuus

(596)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe
(2)aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab L.L järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata L.L üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse kriminaalhooldusametniku (asuk. Tartu, Kalevi 1) järelevalve alla. KrMS § 180 alusel välja mõista L.L-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks

(3262)krooni 50 senti ja kaitsja tasu üks tuhat kuussada kolmkümmend neli
(1634)krooni 30 senti. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.