Obsah (7)

§ 428§ 432§ 175§ 43§ 45§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Vangistuse täitmisele pööramine Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Menetlus nr 1-08-1235 (kohtueelses menetluses

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. Seoses kriminaalhooldaja erakorralise ettekandega: 1.1 pöörata Tartu Maakohtu
2. aprilli 2008 otsusega J.L-ile mõistetud vangistus 2 kuu ja 22 päeva osas täitmisele; 1.2 J.L-ile mõistetud kandmata vangistuse alguseks määrata
3. november 2008 Viljandi politseiosakonna arestimajas (Pargi tn 1 Viljandi linnas). Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
4. Seoses asja kohtus menetlemisega: 2.1 määruse koopia edastada süüdimõistetule; 2.2 välja mõista J.L-ilt riigi kasuks kohtukulu 330 krooni ja 40 senti; 2.3 määruse koopia saata karistusregistrile, arestimajale ja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras
5. Selgitada: 3.1 süüdimõistetu tähtaegsel vangistuse kandmisele mitteilmumisel võib kohaldada süüdimõistetule sundtoomist; 3.2 et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud J.L on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
6. aprilli 2008 otsusega KarS § 263 p 1, 4 järgi ja karistatud 3 kuu vangistusega ja KarS § 69 alusel asendada J.L-ile mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
7. oktoober 2008 ning üldkasuliku töö tegemisel J.L allutatud KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx x-x xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx . Kriminaalhooldaja on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu ettekande käitumiskontrollile allutatud J.L-i kohta. Ettekandest nähtuvalt J.L on
8. oktoobri 2008 seisuga sooritatud üldkasulikku tööd 15 tundi. J.L-i poolt antud korduvatele lubadustele ei ole ta ÜKT sooritanud. Kriminaalhooldusametnik leiab, et J.L-i suhtes ei ole üldkasuliku töö kohaldamine otstarbekas ning üldkasuliku töö kohustuse täitmine on ka edaspidi vähetõenäoline. Ametniku hinnangul puudub hooldusalusel igasugune kohusetunne üldkasuliku töö sooritamiseks. J.L ei õpi ega tööta. J.L on
9. mail 2008 ja
10. mail 2008 karistatud väärteoasjas Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahviga.

§ 428

lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks

§ 428

lg 2 kohaselt kriminaalhooldusametniku esitatud ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.

§ 432

kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Prokuröri arvamusest nähtus, et tuleb pöörata Tartu Maakohtu 01. aprilli 2008 otsusega J.L-ile mõistetud vangistus 2 kuu ja 22 päeva osas täitmisele. Süüdimõistetu leidis, et ta on nõus nüüd üldkasulikku tööd tegema. Süüdimõistetu kaitsja arvamusest nähtus, et ta jätab asja kohtu otsustada. Kohtu põhjendused

§ 428

lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande põhjal. Vastavalt KarS § 69 lg-le 6, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Vastavalt KarS § 69 lg-le 7, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa (kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega). Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Vastavalt KarS § 75 lg-le 4, kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS § 75 lg-s 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest ei ole J.L süstemaatiliselt täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi. Põhjendatud on Tartu Maakohtu 01. aprilli 2008 otsusega J.L-ile mõistetud kandmata vangistuse osa täitmisele pööramine. J.L on teinud tööd 180 tunnist 15 tundi. Tegemata tundide mittetegemiseks igasugused erakorralises ettekandes nimetatud taotluse rahuldamist välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb pöörata Tartu Maakohtu 01. aprilli 2008 otsusega J.L-ile mõistetud vangistus 2 kuu ja 22 päeva osas täitmisele.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdimõistetu J.L-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 330 krooni ja 40 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Vangistusseduse (VangS) § 3 kohaselt on arestialune VangS tähenduses on arestimajas aresti või kuni kolmekuulist vangistust kandev isik. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kalev Kuningas Kohtunik