← Eesti

1-08-8666\2

1-08-8666 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06 oktoober 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-8666 (08230108016) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 25lg 2 ja 199 lg 2 järgi vangistus 2 kuud 3.

Harju Maakohtu 18.12.

§ 25lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 2 kuud.

Vabanes karistuse kandmiselt 20.12.

  1. Väärteokorras karistatud 9 korral Kaitsja Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON 1
  2. A.G süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) kuud.
  3. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada A.G mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.
  4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, so 13.03.2008, so üks päev, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, mille ärakandmist arvestada alates A.G kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 29.05.
  6. A.G suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
  7. A.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1787 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse) krooni ja 70 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „A.G, 1-08-8666, kaitsjatasu“.
  8. A.G-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „A.G, 1-08-8666, sundraha“.
  9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  10. Asitõend: lõiketangid ja küünekäärid kui asjad, millel puudub väärtus, kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
  11. OÜ Deliolla esitatud tsiviilhagi 715 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning A.G-lt välja mõista OÜ Deliolla kasuks 715 (seitsesada viisteist) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: A.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 13.03.2008 kella 14.50 ajal Viru väljak 4/6 Tallinnas asuvas OÜ Rademar kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil naiste dressipüksid Puma hinnaga 549 krooni ja naiste jaki Puma hinnaga 1149 krooni, kokku kaupa hinnaga 1698 krooni, möödus kassast ja jättis kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuivõrd oli kinni peetud koos varastatud kaubaga. Samuti tema 21.05.2008 kella 12.45 ajal Nurga 3 Maardus asuva kaubanduskeskuse kaupluses OÜ Deliolla võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil poolkasuka hinnaga 10 000 krooni, džempri hinnaga 295 krooni ja pluusi hinnaga 420 krooni, põhjustades OÜle Deliolla varalise kahju 10 715 krooni ulatuses. 2 Seega A.G pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav A.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 22.05.2008 koostatud kannatanu TP ülekuulamisprotokolli kohaselt
  12. mail 2008 kella 12.45 ajal viibis ta tööl, kaupluses Deliolla, aadressil Maardu, Nurga
  13. Kauplusse tuli Natalja Kostina, koos lapsega. Kannatanu teadis, et ta on varas ja narkomaan, ta jälgis teda, ta viibis proovikabiinis 35 minutit, koos tütrega. Kui ta väljus osakonnast, pärast proovikabiinis käimist, oli tüdruk väga mures. Turvavärav ei hakanud tööle. Ainult kõrval asuva osakonna müüja nägi, et nahktagi, mis oli Natalja Kostina käe peal, on kuidagi puhvis. Irina, kõrval asuvast osakonnast, küsis, mida ta tema käest ostis, ta vastas, et mitte midagi, tema aga ütles, et tema jope on puhvis. Ta jooksis temale järele, kuid ta ei jõudnud talle järgi, pärast seda helistas politseisse. Ta teab, et tema vanemad elavad aadressil XXX. Tema elukaaslane, AA on invaliid ja ta elab ühiselamus . Majaka piirkonnas. Varastatud oli parknahast kasukas, musta värvi, „tšintšilja" kraega, väärtusega 10 000 krooni. Kaupluses olevad kaamerad ei tööta. (t/l 4-6) 30.05.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks poolkasukas. (t/l 3a-3c) 22.05.2008 koostatud tunnistaja IT ülekuulamisprotokolli kohaselt
  14. mail 2008, kella 13 paiku, oli ta tööl, Piprell OÜ-s, aadressil Maardu, Nurga
  15. Ta nägi kaupluse sissepääsu juures naisterahvast lapsega, naisterahval oli käe peal suur nahktagi. Naisterahvas väljus kauplusest Deliolla. (t/l 7-10) 29.05.2008 koostatud kannatanu ON ülekuulamisprotokolli kohaselt 21.05.2008 kella 12:50 ajal päeval helistas temale kaupluse töötaja TP ja teavitas, et kauplusesse Deliolla tuli naisterahvas nimega A.G (Kostina) ja varastas kauplusest poolkasuka maksumusega 10000 krooni. Peale telefonikõnet, ta sõitis kohe oma kauplusesse, et teada saada, mis seal täpselt juhtus. T rääkis talle, et kauplusesse tuli A.G, keda ta tunneb ammusest ajast. Tema tunneb samuti Nataljat, Natalja on tema sõbranna poja abikaasa. Ta on teadlik, et Natalja on narkomaan ning varas. Nataljal oli kaasas ka tema 8-aastane tütar. T ütles, et Natalja oli palunud lapsel Tle rääkida, kuidas ta koolis õpib jne. T ütles talle, et Natalja tuli kauplusesse, vaatas seal riideid. Kaupluses viibis Natalja väga kaua aega. Vaatas ja jalutas kaupluses kahtlaselt ringi. Kuna T teadis, et tegemist on vargaga, siis kutsus lähedus olevate kauplusteboksidest teisi müüjaid, et Natalja järel vaadata. Natalja oli läinud proovikabiini, ta oli kaasa võtnud särgi, jope, poolkasuka ja midagi veel. T sõnade järgi, oli Natalja olnud proovikabiinis väga kaua, umbes pool tundi. Tüki aja pärast oli Natalja proovikabiinist välja tulnud, tema käel oli jope, millega Natalja ka kauplusesse tuli. T ütles, et sel ajal kui Natalja möödus kassast ja nägi ta tema käel jopet kuid silmaga oli näha, et jope all on midagi kuna see tundus suur olevat. T ei jõudnud isegi midagi Nataljale öelda kuna Natalja kohe väljudes jooksis minema. T nägi ka, et Natalja jope alt oli näha tšintsilja karva, millest ta kohe aru sai, et tegemist poolkasukaga, mis on neil kaupluses müügil. T jooksis Nataljale järgi, kuid ei jõudnud temale järgi, kuna Tl on haiged jalad ja tema ei jõua kiiresti ja palju joosta. Kui kannatanu tuli kauplusesse ja vaatas proovikabiini, siis nägi seal nagis rippumas kolme riidepuud. Riidepuudel riideid ei olnud. Ta sai kohe aru, et Natalja oli varastanud 3 3 riietuseset. Kuna paar nädalat enne seda oli neil kaupluses tehtud inventuur, siis ta teadis täpselt, kui palju ja mida peab kaupluses olema müügil. Peale vargust ta tegi kaupluses uue inventuuri ja avastas, et kadunud on poolkasukas, millest rääkis ka T. Kasukas maksumusega 10 000 krooni, džemper maksumusega 295 krooni ja pluus maksumusega 420 krooni. T ütles talle hiljem, et ta oli näinud kuidas Natalja oli proovikabiini kaasa võtnud poolkasuka, pluusi ja džempri. Samasugused asjad, mis on kaupluses puudu. Kaupluses on olemas kaamerad, kuid need ei salvesta. Samuti on kaupluses olemas turvavärav, kuid ajal mil Natalja möödus, turvavärav ei andnud signaali. Kuna kannatanu tunneb AA ja A.G ammusest ajast, Ai ema on tema sõbranna helistas ta Aile ja rääkis temale, et tema abikaasa Natalja oli tema kauplusest varastanud riideid. Selle peale ütles A , et Natalja ei ole temalt midagi varastanud, et kes ei ole kinnipüütud ei ole varas. Natukese aja pärast saatis kanatanule A tema mobiilile SMS sõnumi, milles oli kirjas „Keegi ei ole midagi võtnud. Otsi lolle. Kõigepealt tõestage, müüjanna kinni ei pidanud. Otsid patuoinast ei tule välja." Peale seda T helistas A . T oli öelnud A, et kaupluses on videosalvestus, millel oli näha kuidas Natalja varastab. Pika jutuajamise peale oli A üles tunnistanud ja öelnud, et mis T ikka pabistab, ega temalt ei varastatud kasukat, et need asjad ei kuulu Tle, mis need 3000.- krooni ikka teevad. Selle peale oli T öelnud A , et kasukas ei maksa 3000.- krooni, vaid 10000.- krooni ja et loomulikult ta muretseb, kuna ta peab varastatud asjad kinni maksma. Ka oli A teda ähvardanud, et lööb temale noa selga, kui ta politseist avaldust tagasi ei võta. Antud kuriteoga tekitati kahju summas kokku 10715 krooni. Antud kuriteo toimepanemises kahtlustab kannatanu A.G. (t/l 11-13) 30.05.2008 koostatud tunnistaja VL ülekuulamisprotokolli kohaselt helistas nädal aega tagasi tunnistajale tema tuttav A.G ja nad leppisid kokku, et Natalja tuleb temale külla. Natalja ütles, et tal on vaja raha, et maksta korteri eest. Natalja tahtis raha võlgu summas 3000 krooni. Pandiks jättis Natalja temale poolkasuka. Kasukas on lühike, musta värvi ja suure halli ja musta värvi karvase kraega. Natalja ütles talle, et kasuka kinkisid talle sugulased. Tunnistaja võttis kasuka ja andis Nataljale raha summas 3000 krooni. Natalja lahkus ja käesoleva ajani ta ei ole temaga kokku saanud. Nataljat tunneb ta ammusest ajast ja nende vaheline läbisaamine on normaalne.(t/l 14-15) 29.05.2008 koostatud kahtlustatava A.G ülekuulamisprotokollist nähtub, et kahtlustatav tunnistab 21.05.2008 toimunud kuriteo toimepanemises ennast süüdi. 21.05.2008.a. kella 12:00 ajal sai ta kokku oma 8-aastase tütrega Maardu linnas. Nad läksid koos Maardu linnas olevasse kaubanduskeskusesse. Kaubanduskeskuses jalutasid ringi ja käisid mööda poode. Nad läksid tütrega riiete kauplusse ja vaatasid seal omale riideid, mida osta. Kahtlustataval oli kaasa jope, mis rippus käe peal. Kaupluses ta kohtas oma ammust tuttavat Tt, kellega nad kunagi koos töötasid. Nad ajasid juttu, rääkisid kuidas neil läheb. Kaupluses tekkis tal mõte varastada sealt lühike poolkasukas musta värvi, halli värvi suure karvase kraega. Tütrele ta ei rääkinud sellest, et tal oli plaanis varastada kasukas. Ta võttis poolkasuka, pani selle oma jope alla. Veel ta võttis kaasa rohelist värvi, kunst nahast lühikese jope ja läks nende esemetega proovikabiini. Kabiinis ta viibis umbes 2 minutit. Ajal mil ta viibis proovikabiinis, tema tütar oli väljas. Kabiinis olles ta pani dubljonka oma jope alla ilusti peitu ja teise rohelist värvi jope ta võttis kätte. Riidepuu, millel rippus dubljonka, ta riputas tagasi jopede vahele peitu. Rohelist värvi jope ta riputas sinna kust ta selle võttis. T veel nägi seda kuna samal ajal küsis temalt kuidas on, kas jope sobis temale, mille peale ta vastas, et ei, jama on. Peale seda ta väljus kauplusest koos tütrega rahulikult kõndides. Keegi temale järgi ei jooksnud. Ta läks kaubanduskeskusest välja. Dubljonka ta müüs maha Tallinnas Majakal asuvasse lombardisse ühele naisele, kelle nime ta ei tea ja keda ta ei tunne. Dubljonka müüs maha 3000 krooni eest. Raha kulutas oma tarbeks. Sama päeva õhtul helistas tema abikaasa AA telefonile T ja Olga Nazarova. Nendega rääkis A. Kahtlustatav rääkis ainult korra Tga. Ta ei tea seda, kas A saatis Olgale SMS sõnumi. (t/l 33-35) 4 Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 0 krooni.(t/l 49-51) 13.03.2008 koostatud OÜ Rademari ja G4S avaldusest nähtuvalt 13.03.2008 kella 14.50 ajal väljus A.G müügisaalist jättes OÜ-le Rademar kuuluva kauba eest tasumata, koguväärtuses 1698 krooni. (t/l 72,74) 13.03.2008 koostatud tunnistaja KO´i ülekuulamisprotokolli kohaselt oli tunnistaja 13.03.2008 kella 14.50 paiku Viru keskuses tööl. Tunnistaja nägi kauplusesse Rademar sisenevat naisterahvast, keda ta teadis seose poevargustega. Naisterahvas sisenes proovikabiini võttes kaasa mitu mustavärvi riideeset ja kaks valget värvi riideeset. Peale pikaajalist kabiinis viibimist väljus naisterahvas ainult musta värvi riideesemetega. Valget värvi riideesemeid poldud jäetud ka kabiini. Musta värvi riideesemed pani naisterahvas oma kohale tagasi rippuma. Nende seest leidis klienditeenindaja ka kaks tühja riidepuud. Poest väljumisel pidas tunnistaja naisterahva kinni, toimetas ta turvaruumi, kus kinnipeetu A.G võttis ise välja oma jope alla peidetud spordijaki „Puma“ ja dressipüksid „Puma“ koguväärtuses 1698 krooni. (t/l 75) 13.03.2008 koostatud kahtlustatava A.G 13.03.2008.a. kella 13:00 paiku sisenes kahtlustatav üksinda Viru keskuses II korrusel asuvasse Rademar kauplusesse, sest tal oli vaja kartongist hinnasildid võtta. Kaasas olid tal spordipüksid ja spordikampsun valget värvi, need ostis umbes nädal aega tagasi Magistraali keskuses asuvas Rademar kaupluses, need ta võttis kodust kaasa, et maha müüa. Need valget värvi spordi- kampsun ja -püksid olid tal küljes jope all. 13.03.2008 Rademar kaupluses võttis ta 3 musta värvi kampsunit, läks sellega proovikabiini, et võtta hinnasildid ära. Võttis nendest kampsunitest hinnasildid ära, pani need käekotti. Proovikabiinis oli umbes 3 minutit võib olla, et vähem. Need musta värvi spordikampsunid ta panin tagasi müügisaali. Kassas ei maksnud millegi eest, kuna ei olnud midagi võtnud, väljus Rademar kauplusest. Kahtlustatav oli I korrusel, kui tema juurde tuli naisterahvas, kellel oli jope seljas ja noormees turvamehe vormis. Nad palusid tal kaasa tulla turvakontrollile. Turvaruumis andis jope alt need valget värvi kampsun ja püksid. Hinnasiltidest ei rääkinud turvamehed, ta ei tea, kas hinnasildid jäid tema käekotti, või turvamehed võtsid need ära. Pärast seda turvamehed läksid ära ning kohale tuli politsei. Kahtlustatavale keegi ei seletanud, et miks ta kinni peeti. Kahtlustatav ei varastanud midagi Rademar kauplusest, võttis sealt ainult 3 hinnasilti. Käesoleval ajal töötab Kaspi restoranis juba 1 kuu ja 2 nädalat. Tema ülalpidamisel on
  16. aastane tütar ja töövõimetu abikaasa.(t/l 79-81) 18.03.2008 koostatud tunnistaja PS ülekuulamisprotokolli kohaselt 13.03.2008 kella 15.00 ajal oli tunnistaja tööl Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas Rademar OÜ kaupluses. Tema juurde tuli Viru keskuse turvatöötaja, kes ütles, et kaupluses on varas ja teda ei tohi jälgida. Tunnistaja korrastas riiuleid ja nägi, et proovikabiinist tuli välja naisterahvas, kes pani musta/lilla pusa tagasi riidepuule ning läks edasi. Kohe peale seda avastas tunnistaja, et seal, kus naisterahvas pusa oli tagasi pannud oli kaks tühja riidepuud. Üks pükstepuu ja üks pusapuu. Tunnistaja on kindel, et ennem seal tühje riidepuid ei olnud. Hiljem tõi naisterahva kinnipidanud turvatöötaja OÜ-le Rademar kuulunud kaks riideeset tagasi. (t/l 82-85) 19.03.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavateks objektideks lõiketangid ja küünekäärid. (t/l 87, 91) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava A.G süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate IT, V L , P S ´e ütlusi, kannatanu TP ütlusi, kaupluse Rademar OÜ avaldust, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolle, asub seisukohale, et süüdistatava A.G süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. 5 Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava A.G käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli A.G temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse ja omastamise toimepanemise eest karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud varguse toimepanemise eest viimati Harju Maakohtu 18.12.

§ 199

lg 2 p 4- § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud ning mõistetud karistus on süüdistataval ära kantud. Kriminaalasjas leiduvatest tõenditest nähtub, et süüdistatav 13.03.2008 kella 14.50 ajal Viru väljak 4/6 Tallinnas asuvas OÜ Rademar kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil naiste dressipüksid „Puma“ hinnaga 549 krooni ja naiste jaki „Puma“ hinnaga 1149 krooni. Süüdistataval ei õnnestunud kuritegu lõpule viia ja ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Samuti 21.05.2008 kella 12.45 ajal Nurga 3 Maardus asuva kaubanduskeskuse kaupluses OÜ Deliolla võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil poolkasuka hinnaga 10 000 krooni, džempri hinnaga 295 krooni ja pluusi hinnaga 420 krooni, põhjustades OÜ-le Deliolla varalise kahju 10 715 krooni ulatuses. Süüdistataval õnnestunud kuritegu lõpule viia ja varastatud asjad maha müüa. Varastatud poolkasukas tagastati tunnistaja VL poolt vabatahtlikult politseile. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemisena. Kohtueelsel menetlusel esitas kannatanu OÜ Deliolla tsiviilhagi 715 krooni nõudes, mis sisaldab endas süüdistatava poolt varastatud kauba maksumust. Kokku varastas süüdistatav kauplusest kaupa 10 715 krooni ulatuses, kuid 10 000 krooni ulatuses saadi kaupa kätte ning tagastati kauplusele. Kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise tulemusena, asub kohus seisukohale, et varaline kahju tuleb hüvitada ning välja mõista süüdistatavalt täies ulatuses. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel puudub alaline ja legaalne sissetulek ning teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja iga kord pärast karistuse kandmiselt vabanemist on teda taas kinni peetud uute varavastaste kuritegude toimepanemiselt. Seega tema põhiliseks elatusallikaks varavastastest süütegudest saadav tulu. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatava tahtlus ei olnud enam suunatud väheväärtuslike vallasasjade vastu, samuti ei olnud varastatu maksumus väheväärtusliku vallasasja maksumuse lähedane, vaid oluliselt suurem. Kauplusele Rademar õnnestus varastatud kaup summas 1698 krooni tagastada. Kauplusele Deliolla tekitas ta kahju summas 10715 krooni ning kauplusele tagastati poolkasukas maksumusega 10 000 krooni. Arvestades aga asjaolu, et esimese kuriteo toimepanemine jäi katse staadiumisse ja teise kuriteo tulemusena varastatud kaup õnnestus kauplusele suuremas osas tagastada, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Süüdistatava isikuandmed, järjekindel varavastaste kuritegude toimepanemine ja sõltuvus narkootilistest ainetest viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta viimaste aastate jooksul korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. 6 Märt Toming kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.