Obsah (15)

§ 200§ 25§ 121§ 199§ 64§ 65§ 68§ 74§ 75§ 263§ 218§ 57§ 58§ 60§ 25l

1-07-1113 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.märts 2007, Viru Maakohtu Kohtla-Järve Kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-1113 (06244001487) Kohtunik,rah

§ 200

lg 2 p 4,7 ,9, § 199 lg 2 p 4,7, § 263 p 1,4, § 121 järgi , E.H süüdistuses

§ 200lg 2 p 7,9, § 199 lg 2 p 4,7, § 263 p 1, 4 järgi üldmenetluses.

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Larissa Prokopenko T.N , isikukood XXX , kodakondsuseta ,hariduskeskeri, emakeel – vene keel, töökoht: XXX , elukoht XXX , kohtulikult karistatud E.H, isikukood XXX, kodakondsuseta, haridus- kesk, emakeel-vene keel, töötu, elukoht: XXX, kohtulikult karistatud E.H kaitsja vandeadvokaat Artur Umuršadjants T.N kaitsja Vladimir Vaštšjonok (kokkulepe) Juhindudes KrMS § 306, 310, 311, 313, 315, 318, 319 kohus OTSUSTAS: T.N tunnistada süüdi

§ 25

lg 2, § 200 lg 2 p 4,7, järgi, tunnistada süüdi

§ 121järgi (2 episoodi ).

T.N

§ 199lg 2 p 4,7 järgi õigeks mõista Kr

MS § 199 lg 1 p 1 alusel. T.N-ile karistuseks mõista

§ 25

lg 2, § 200 lg 2 p 4,7 järgi vangistus 3(kolm) aastat ja 3(kolm) kuud, karistuseks mõista

§ 121

järgi vangistus 2(kaks) kuud.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades raskemat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks T.N-ile vangistus 3(kolm) aastat ja 5(viis) kuud.

§ 65

lg 2 kohaldamisega, suurendades mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 09 12 2005 kohtuotsuse nr 1-453/05 järgi ärakandmata vangistuse 3(kolm) kuud võrra, mõista liitkaristuseks T.N-ile vangistus 3(kolm) aastat ja 8(kaheksa) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestada T.N karistusaja hulka eelvangistus 07 08 2006-20 03 2007, kokku 7(seitse) kuud ja 14(neliteist) päeva. Ärakandmata vangistus alates 21 03 2007 on 3(kolm) aastat ja 16(kuusteist) päeva. Karistuse kandmise algust arvestada T.N-ile alates 21 03 2007. Tõkend- vahistamine- jätta T.N suhtes muutmata. E.H tunnistada süüdi

§ 25

lg 2, § 200 lg 2 p 7, tunnistada süüdi

§ 121järgi.

E.H

§ 199lg 2 p 4,7 järgi õigeks mõista Kr

MS § 199 lg 1 p 1 alusel. E.H-le karistuseks mõista

§ 25

lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi vangistus 3(kolm) aastat, karistuseks mõista

§ 121

järgi vangistus 1(üks) kuu.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista E.H-le liitkaristuseks vangistus 3(kolm) aastat.

§ 74

lg 1, lg 2 kohaldamisega E.H-le mõistetud vangistusest 3(kolm) aastat kuulub koheselt täitmisele vangistus 8(kaheksa) kuud. Koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse algust arvestada E.H vangistuse kandmisele asumisest. Vangistust 2(kaks) aastat ja 4(neli kuud mitte pöörata täitmisele, kui E.H katseajal 3(kolm) aastat ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid: 1.

Elama kohtu määratud alalises elukohas XXX.

1. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
2. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.
3. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks.
4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks.

§ 75

lg 5 alusel

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Anda E.H katseajaks Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust arvestada E.H-le alates 21 03

1. Tõkend- elukohast lahkumise keeld, tühistada E.H suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu I S tsiviilhagi jätta läbi vaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Menetluskulud. Välja mõista T.N-ilt riigituludesse menetluskulud 14717,70 krooni: sellest on 9000 krooni sundraha, 4701,50 krooni ekspertiisitasu, 849,60 krooni määratud kaitsja Nikolai Rõžovi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi tasu ja 166,60 krooni toimiku paljundamise maksumus. Välja mõista E.H-lt riigituludesse menetluskulud 23473,30 krooni: sellest on 9000 krooni sundraha, 4701,50 krooni ekspertiisitasu, 991,20 krooni määratud kaitsja Artur Umuršadjantsi poolt kohtueelses menetluses ja 8614 krooni kohtus osutatud õigusabi tasu, ning 166,60 krooni toimiku paljundamise maksumus. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB EESTI ÜHISPANK või arveldusarvele nr 221023778606 HANSAPANK, viitenumber
2. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Asitõendid: hari, 2 juhet, katkised prillid, tikutoos, nööp ja sigaretipakk- hävitada. Edasikaebe kord. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus T.N süüdistatakse selles, et olles varem karistatud röövimise toimepanemise eest, 05.08.2006 kella 18.00 paiku eelneval kokkuleppel E.H-ga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, elutoa aknaraami eestvõtmise teel majas asukohaga XXX vald, mis kuulus V B, tungisid majja, kus hakkasid V B ja tema emalt V B, sünd. 1914, nõudma raha. Kannatanu V B keeldumisele raha andmast hakkasid nad kannatanu V B peksma käte ja jalgadega vastu keha, tekitades sellega kehavigastusi. Peale seda võtsid ära V B ja V B raha 4000 krooni. Peale seda jätsid kannatanud kätest ja jalust kinniseotuna maha ja põgenesid sündmuskohalt. Vastavalt kohtu-arstlikule ekspertiisile nr 260 08.11.2006 tekitati V B järgmised kehavigastused: hulgalised nahaalused verevalumid kogu kehal, paremal pool roiete murrud, mis ei ole eluohtlikud vigastused. Vastavalt kohtu-arstlikule ekspertiisi aktile nr 177 17.08.2006 tekitati V B järgmised kehavigastused: nahaalused verevalumid paremal ja vasakul labakäel, vasaku põlveliigese sisepinnal, nahamarrastused alajäsemetel, mis ei ole eluohtlikud vigastused. Sel moel oma tegudega T.N pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, isikute grupi poolt, sissetungimisega, s.o kuriteo, mis on ettenähtud

§200lg2 p4,7,9 järgi.

Peale selle T.N 05.08.2006 ajavahemikus kella 23.00-23.30 eelneval kokkuleppel E.H-ga , võõra vallasasja omastamise eesmärgil, vaba juurdepääsu teel ehitusplatsil asukohaga XXX, olevast ehitussoojakust, mis kuulus V B, varastasid raha 600 krooni ja mobiiltelefoni №kia 5110. Sel moel oma tegudega T.N pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, isikute grupi poolt, s.o kuriteo, mis on ettenähtud

§199lg2 p4,7 järgi.

Peale selle T.N 05.08.2006 ajavahemikus kella 23.00-23.30 koos E.H-ga, kooskõlastatult, huligaansel ajendil, rahu rikkumisega, ilma omaniku loata, istusid V B kuuluvasse sõiduautosse VAZ 2104 reg. Märgiga XXX, mis seisis ehitusplatsil asukohaga XXX, ehitussoojaku juures, lülitasid sisse tuled ning käivitasid auto, sellest ehmudes mõtles B, et nad tahavad ärandada tema autot. Kui V B hakkas osutama vastupanu ning proovis tõmmata neid autost välja, hakkasid T.N ja E.H teda käte ja jalgadega peksma vastu keha, tekitades V B kehavigastusi ja füüsilist valu. Sel moel, oma tegudega T.N pani toime rahu või avaliku korra rikkumise, vägivallaga, grupi poolt s.o. kuriteo , mis on ettenähtud

§ 263p 1,4 järgi.

Peale selle 06.08.2006 kella 11.00 paiku XXX V B kohtas T.N ja E.H, läks nende juurde ja avastas, et T.N juures oleval jopel on tema mobiiltelefon №kia 5110, mille T.N ja E.H varastasid 05.08.2006. Peale seda, kui V.B võttis oma mobiiltelefoni ja pani selle oma taskusse, T.N lõi V.B rusikaga vastu nägu. Sel moel oma tegudega T.N pani toime teise inimese tervise kahjustamise, s.o kuriteo, mis on ettenähtud

§121järgi.

E.H süüdistatakse selles, et 05.08.2006 kella 18.00 paiku eelneval kokkuleppel T.N-iga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, elutoa aknaraami eestvõtmise teel majas asukohaga XXX vald, mis kuulus V B, tungisid majja, kus hakkasid V B ja tema emalt V B, sünd. 1914, nõudma raha. Kannatanu V B keeldumisele raha andmast hakkasid nad kannatanu V B peksma käte ja jalgadega vastu keha, tekitades sellega kehavigastusi. Peale seda võtsid ära V B ja V B raha 4000 krooni. Peale seda jätsid kannatanud kätest ja jalust kinniseotuna maha ja põgenesid sündmuskohalt. Vastavalt kohtu-arstlikule ekspertiisi atile nr 260 08.11.2006 tekitati V B järgmised kehavigastused: hulgalised nahaalused verevalumid kogu kehal, paremal pool roiete murrud, mis ei ole eluohtlikud vigastused. Vastavalt kohtu-arstlikule ekspertiisile nr 177 17.08.2006 tekitati V B järgmised kehavigastused: nahaalused verevalumid paremal ja vasakul labakäel, vasaku põlveliigese sisepinnal, nahamarrastused alajäsemetel, mis ei ole eluohtlikud vigastused. Sel moel oma tegudega E.H pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda, isikute grupi poolt, sissetungimisega, s.o kuriteo, mis on ettenähtud

§200lg2 p7,9 järgi.

Peale selle E.H 05.08.2006 ajavahemikus kella 23.00-23.30 eelneval kokkuleppel T.N-iga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, vaba juurdepääsu teel ehitusplatsil asukohaga XXX vald, olevast ehitussoojakust, mis kuulus V B, varastasid raha 600 krooni ja mobiiltelefoni №kia 5110. Sel moel oma tegudega E.H pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, isikute grupi poolt, s.o kuriteo, mis on ettenähtud

§199lg2 p4,7 järgi.

Peale selle E.H 05.08.2006 ajavahemikus kella 23.00-23.30 koos T.N-iga, kooskõlastatult, huligaansel ajendil, rahu rikkumisega, ilma omaniku loata, istusid V B kuuluvasse sõiduautosse VAZ 2104 reg. märgiga XXX, mis seisis ehitusplatsil asukohaga XXX vald, ehitussoojaku juures, lülitasid sisse tuled ning käivitasid auto, sellest ehmudes mõtles B, et nad tahavad ärandada tema autot. Kui V B hakkas osutama vastupanu ning proovis tõmmata neid autost välja, hakkasid T.N ja E.H teda käte ja jalgadega peksma vastu keha, tekitades V B kehavigastusi ja füüsilist valu. Sel moel, oma tegudega T.N pani toime rahu või avaliku korra rikkumise, vägivallaga, grupi poolt s.o. kuriteo , mis on ettenähtud

§ 263p 1,4 järgi.

Kohtumenetluses tuvastatud asjaolud. 1.Süüdistus

§ 200

lg 2 p4,7,9 järgi (T.N),

§ 200lg 2 p,8 (E.H).

T.N end röövimises süüdi ei tunnistanud, E.H tunnistas end osaliselt süüdi. 1.1.Süüdistuse kohaselt T.N ja E.H 05 08 2006 kella 18 paiku tungisid akna kaudu, mille nad eest võtsid, XXX B majja ja nõudsid raha. Kannatanu V B ütlustega on tõendatud, et tema poole tulid mehed, kellest üks oli T.N. Nad nõudsid raha. T.N ütluste järgi läks ta koos E.H-ga oma naabrilt V B raha laenama koos E.H-ga . Majja sisenesid nad lukustamata ukse kaudu. Ta küsis V B 500 krooni võlgu. Süüdistatav E.H andis samasuguseid ütlusi. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli toa välimine aknaklaas välja võetud ja sisemine aken tuppa tõstetud (tl 4-14). Molekulaargeneetilise ekspertiisiga tuvastati aknaklaasil vaid V B DNA (tl 122-125). Kohus loeb usaldusväärseks süüdistatavate ütlused majja sisenemise viisi ja eesmärgi kohta, kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaks nende majja tungimist akna kaudu ja röövimise eesmärgil. 1.2.Süüdistuse kohaselt pärast seda, kui V B ütles, et raha ei ole, peksid T.N ja E.H V B ja V B, tekitades neile tervisekahjustusi. Nad sidusid kannatanud kätest ja jalust kinni, võtsid ära 4000 krooni raha ja jätsid kannatanu kinniseotutena majja. T.N ütluste järgi, kui V B keeldus raha laenuks andmast, siis ütles ta B „ära valeta“, läks tuppa kapikese juurde, kus teadis neid raha hoidvat, sest oli mitu korda varem V vennalt laenamas käinud. Ta tõmbas sahtli lahti, kuid raha ei leidnud. V hakkas õiendama, mille peale tema viskas V padjaga. Kuna purjus V jäi maha lamama, siis sidusid tema ja E.H V käed kaabliga kinni ja jätsid ta sinna. Tema ega E.H ei peksnud V ega V B. V B nad kinni ei sidunud. Raha nad ei saanud. E.H kinnitas, et B, kes oli öelnud, et raha ei ole, hakkas midagi segaselt seletama. T.N viskas teda padjaga. Vanamees kukkus, lõi end ära ja jäi maha lamama. Nad ei peksnud meest ega toas lamanud naist. Tema ja T.N sidusid mehe käed ja jalad köögist leitud kaabliga kinni. T.N ütles, et otsib raha ja läks tuppa. Sealt kostus kolistamist. Raha nad ei saanud ja lahkusid. Mehe jätsid kinniseotult lamama. Naist nad ei sidunud kinni. Kannatanu V B ütlustega on tõendatud, et T.N küsis raha, kui ta ütles, et raha ei ole, peksid mehed teda ja ema käte ja jalgadega, sidusid neil käed ja jalad kinni ning võtsid ära 4500 krooni. Raha oli ema käes, kes oli teises toas voodis pikali. Raha äravõtmist ta ei näinud. Tunnistaja V B ütluste kohaselt sõitis ta XXX 06 08

1. Vanaema ja onu elukohta jõudis peale kella
2. Maja uks oli lukustamata, nagu alati. Ta leidis vanainimesed kinniseotuina majast. Onu Oli teadvuseta köögi juures põrandal, vanaema toas voodi juures. Ta sidus nened käed-jalad lahti, kutsus kiirabi, mis onu V B ära viis, ja teatas õele. V B ütlusi kinnitasid ka tunnistaja I.S (kannatanu V B esindaja) ütlused, et 06 08 2006 leidis XXX sõitnud vend vanaema V B ja onu V B nende kodus kinniseotutena, teatas talle ja kutsus kiirabi. 92-aastasel vanaemal olid kätel ja kehal verevalumid. Kätel olevate marrastuste järgi võis arvata, et need olid kinni seotud. Onu oli viidud kiirabiga haiglasse. Vanaema ja onu jutu kohaselt peksti neid ja võeti ära raha 4000 krooni (pensionipäeva oli neil 6.ja 7.kuupäev). Tunnistaja S R ütluste kohaselt 05 08 2006 pärast kella 9 õhtul T.N küsis talt raha võlgu. Tal ei olnud raha, küsis oma pojalt, kes andis 65 krooni. Selle raha laenas ta T.N-ile. Kohtuarstliku eksperdi arvamuse kohaselt olid V B hulgalised nahaalused verevalumid kogu kehal ja parema poole roiete murrud, mis olid tekitatud kõva tömbi esemega. Need ei olnud eluohtlikud, põhjustades lühiajalise tervisekahjustuse (tl 141-143). Kohtuarstliku eksperdi arvamuse kohaselt olid V B nahaalused verevalumid paremal ja vasakul labakäel, vasaku põlveliigese sisepinnal, ja nahamarrastused alajäsemetel, mis olid tekitatud kõva tömbi esemega. Need ei olnud eluohtlikud, põhjustades lühiajalise tervisekahjustuse (tl 72-74). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti majast 2 juhet ja katkimurtud harjavars, mis asitõenditena kaasa võeti. 1.3.Kohus loeb mitteusaldusväärseks süüdistatavate T.N ja E.H ütlused, et nad ei peksnud V B ega sidunud kinni V B, samuti T.N ütlused, et tema ei otsinud toast raha: need on vastuolus teiste tõenditega kogumis. Süüdistatavad andsid valeütlusi selleks, et pääseda vastutusest 1.astme kuriteo eest. Kohus loeb järgmistel põhjustel mitteusaldusväärseks kannatanu V B ütlused, et peksjad võtsid ära 4500 krooni: kannatanu teatas, et raha oli ema käes, kes lamas toas, tema raha äravõtmist ise ei näinud- seega tuleneb väide kannatanu arvamusest. Kannatanu V B, kes on 93-aastane, ei ole üle kuulatud kohtueelses ega kohtumenetluses põhjusel, et tema tervis ja mälu on halvad. Kuna tunnistaja I S ütlused on tuletatud V B jutust, siis sõltub nende tõesus V B ütluste tõesusest, mida ei saa kontrollida. Pealegi I. S ütluste kohaselt oli vanurite pensionipäeva iga kuu
3. ja
4. kuupäev, rünne toimus 5.kuupäeval. 1.4.Kohus loeb usaldusväärseks süüdistatavate ütlused, et nad B majst raha ei saanud, ka nende edasise käitumise põhjal, milleks oli S.R 65 krooni laenuks saamine: ei ole loogiline, et B 4000-4500 krooni äravõtmise järel kella 18-19 paiku, oleks T.N laenanud R 65 krooni. 1.5.Ülaltoodust lähtudes on tõendatud, et T.N ja E.H panid V B ja V B suhtes 05 08 2006 kella 18-19 vahel XXX kannatanute majas toime kuriteo järgmistel asjaoludel: Viibides B majas, kuhu nad läksid raha laenama ja pärast seda, kui V B keeldus T.N-ile raha laenamast, hakkasid T.N ja E.H tegutsema kooskõlastatult (grupis) selleks, et võtta B ära raha, mida T.N arvas neil olevat. Selle eesmärgi saavutamiseks T.N ja E.H kasutasid V B ja V B suhtes tahtlikult vägivalda, mis seisnes kannatanute käte ja jalgade kinnisidumises ning V B peksmises, T.N otsis toast raha. Leidmata raha, jätsid T.N ja E.H kannatanud kinniseotult lamama. T.N pani need teod toime isikuna, keda on karistatud röövimise eest. T.N ja E.H süüdistusest tuleb välja jätta

§ 200lg 2 p 9 tunnus- sissetungimisega.

Kohus kvalifitseerib T.N teo

§ 25

lg 2, § 200 lg 2 p 4,7 järgi kui katse B kuuluva raha röövimiseks grupis E.H-ga, mille ta pani toime varem röövimise toimepannud isikuna. Kohus kvalifitseerib E.H teo

§ 25lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi kui katse B kuuluva raha röövimiseks grupis T.N-iga.

Kuritegu jäi katse staadiumi põhjusel, et süüdistatavad ei leidnud raha, mida nad otsisid. 2.Süüdistus

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi.

Süüdistuse kohaselt T.N ja E.H, kes mõlemad on varem karistatud varguste eest, tegutsedes grupis, 05 08 2006 kella 23-23.30 vahel XXX võtsid ära V B mobiiltelefoni №kia ja 600 krooni raha. T.N ja E.H end varguses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatavate ütluste kohaselt ei võtnud nad kannatanu raha ega telefoni. Nad ei tea, kuidas otsitav telefon järgmisel päeval sattus kohta, kus kannatanu selle tagastamist nõudis. 2.

1. Kannatanu V B ütluste kohaselt tulid süüdistatavad tema juurdeehitusplatsil olevasse soojakusse, kuhu nad jäid omaette, kui ta väljus. Tagasi tulles ei leidnud ta mobiiltelefoni. hiljem avastas, et rahakotist, mis oli soojakus, on kadunud 600 krooni raha. Järgmisel päeval läks ta oma telefoni tagasi nõudma. Ta nägi seda maas kohas, kus ta rääkis süüdistatavatega. Telefoni kätte saanud, tahtis ta helistada, kuid telefonis oli vale SIM-kaart. Tema nõudmise peale süüdistatavad andsid talle tema SIM-kaardi tagasi. Hiljem avastas ta, et rahakotist, mis oli soojakus, on kadunud 600 krooni raha. Ta arvab, et selle varastasid süüdistatavad. 2.2.Kohus leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, sest neid kinnitavad süüdistatavate ütlused telefoni asumisest järgmisel päeval maas selles kohas, kus kannatanu neile pretensioone esitas. Kannatanu on ütlusi 600 krooni kadumise kohta rahakotist täiendanud oletusega, et raha võisid varastada T.N ja E.H 05 08
2. Süüdistatavad on vargust eitanud. Neilt ei ole leitud ega ära võetud raha. Seega puuduvad tõendid, et kannatanu raha võtsid ära T.N ja E.H. Kuna T.N ja E.H poolt grupis kannatanult varastatud mobiiltelefoni vaatlust ei ole teostatud ja seda pole tunnistatud asitõendiks, kannatanu pole ka nimetanud selle hinda, siis jääb alles kahtlus, et varastatud telefon on väheväärtuslik asi

§ 218lg 1 mõttes, sest ta hind oli väiksem kui 1000 krooni.

Tõlgendades süüdistatavate kasuks nimetatud kahtluse, mida ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb T.N ja E.H tegu kvalifitseerida

S § 218 lg 1 järgi väärteona. T.N ja E.H tuleb

§ 199lg 2 p 4,7 järgi õigeks mõista Kr

MS § 199 lg 1 p 1 alusel. 3.Süüdistus

§ 263p 1,4 järgi.

Kannatanu V B ütluste kohaselt 05 08 2006 hilisõhtul süüdistatavad tulid tema ehitusplatsil olevasse soojakusse ja hakkasid jooma. Tema käis korra väljas. Tagasi tulles kuulis ta nende juttu ning arvates, et nad võivad teda peksta, otsustas mitte majja tagasi minna. Ta hakkas minema oma sõbra poole, kes elab 500-600 meetrit eemal. Jõudnud minna ca 30 meetrit, kuulis ta oma ehitusplatsilt auto mootori mürinat. Ta läks tagasi ja nägi, et tema autol põlevad tuled. T.N ning E.H istusid autos, süütevõti oli süütelukus. Arvates, et nad sõidavad autoga minema, läks ta auto juurde, tõmbas süütelukust võtme välja, ja hakkas rooli taga istuvat T.N ning ta kaaslast, kes istus kõrvalistmel, välja tirima. Sel ajal noormehed rüseluse käigus tagusid teda küünarnukkidega. Ta sai nad lõpuks oma autost välja. Ta hakkas naabrimeest appi karjuma. Selle peale noormehed lahkusid. Autosse jäid nende asjad, mis ta politseile välja andis. Kannatanu ütlusi kinnitab ka asitõendite vaatlusprotokoll. Süüdistatavad T.N ja E.H andsid ütlusi, et pärast jutuajamist B soojakus kadus peremees ära. Nad läksid tema autosse, kuid neil puudus kavatsus autot ärandada- nad tahtsid, et B sõidutaks nad XXX. Autosse läksid nad selleks, et tuled põlema panna ja signaali anda, lootes, et omanik tuleb selle peale tagasi. T.N ütluste kohaselt tuled ja signaal ei töötanud ilma käivitamata, seepärast pani ta mootori tööle. Kannatanu tuli tagasi ja hakkas teda välja tirima. Tema kannatanut ei löönud. T.N kinnitas, et kannatanu autosse jäid tema prillid, suitsupakk ja tikud. Süüdistatavate ütlused, et nad ei kasutanud vägivalda kannatanu suhtes, loeb kohus mitteusaldusväärseks: arvestades seda, et peale nende endi on pealtnägijaks vaid kannatanu, loodavad nad vabaneda vastutusest. Kannatanu ütluste ja asitõendite vaatlusprotokolliga loeb kohus tõendatuks, et süüdistatavad T.N ja E.H vastuhaku käigus kannatanu V.B, kes neid autost välja tiris, lõid teda . Seejuures tegutsesid nad vähemalt kaudse tahtlusega. Nende teod ei toimunud avalikus kohas, ka pole tõendeid, et oleks rikutud kõrvaliste isikute rahu. T.N ja E.H poolt V.B löömise 05 08 2006 hilisõhtul tema auto juures kvalifitseerib kohus

§ 263

p 1,4-lt ümber

§ 121järgi vägivallategudena.

4.T.N süüdistus

§ 121järgi.

T.N tunnistas end täielikult süüdi. Tema ütluste kohaselt 06 08 2006 hommikupoolikul oli ta koos E.H-ga XXX, ootas sõpru. Nende juurde sõitis V B, kes hakkas midagi karjuma. Selle peale ta lõi B rusikaga näkku. T.N süüd kinnitavad ka kannatanu V.B samasugused ütlused. T.N tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 121järgi.

5.Tsiviilhagid. Kannatanu I D esitas tsiviilhagi 4000 krooni väljamõistmiseks süüdlastelt. Kuna V B ja V B pensioniraha äravõtmise kohta süüdlaste poolt puudusid tõendid, siis puudub alus selles osas tsiviilhagi rahuldamiseks. Küll aga on alus kriminaalasja materjalidest tulenevalt nõuda kannatanute ravi, ümberkolimisega, hooldamisega jms seotud kulutuste hüvitamist, mida tingisid süüdistatavate poolt tekitatud traumad. Kuna nende kulutuste summat ei ole võimalik kriminaalmenetluses kindlaks teha, siis tuleb käesolev tsiviilhagi jätta läbi vaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras, sest 6.Kohtu meetmed ja põhjendus. Kohus tuvastas T.N süü kolme ja E.H süü kahe tahtliku kuriteo toimepanemises. Nad mõlemad panid toime vägivallategusid, mis olid suunatud 1.astme kuriteogrupilise röövimise – täideviimisele. Peale selle T.N kahel korral ja E.H ühel korral toime tahtlikult lõid kannatanu B. T.N ja E.H on kriminaalkorras karistatud. T.N pani kuriteod toime katseajal, mis oli määratud Ida-Viru Maakohtu 09 12 2005 kohtuotsuse nr 1-453/05 järgi.

§ 57järgi T.N ega E.H karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Röövimise katses on

§ 58

p 3 järgi on T.N ja E.H karistust raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemine kõrges eas kannatanute suhtes. Arvestades T.N süüd 1.astme kuriteo katses, tema isikut (varasem karistatus ja kuritegude toimepanemine katseajal), samuti karistust kergendavate asjaolude puudumist ja karistust raskendavat asjaolu, tuleb talle karistuseks mõista vangistus.

§ 200lg 2 järgi saab karistuseks mõista vangistuse 3 kuni 15 aastat.

Kuna T.N teo kvalifitseeris kohtus

§ 25

lg 2 kaudu röövimise katsena, siis lähtudes

§ 25

lg 6 võimaldab

§ 60kohaldamisega kergendada karistust.

Kohus leiab, et

§ 60

kohaldamine ei ole asjakohane, arvestades vanuritest kannatanute suhtes kohaldatud vägivalla iseloomu ja kestust. T.N-ile tuleb

§ 25l

g 2, § 200 lg 2 p 4, 7 järgi mõista vangistus

§ 200

lg 2 sanktsiooni alammäärale lähedases määras- 3 aastat ja 3 kuud.

§ 121

järgi kahes episoodis mõista T.N-ile vangistus 2 kuud.

§ 64

lg 1 järgi tuleb karistused liita raskema karistuse suurendamise teel.

§ 65

lg 2 kohaldamisega, suurendades mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 09 12 2005 kohtuotsuse nr 1-453/05 järgi ärakandmata vangistuse 3 kuud võrra, mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 8 kuud. T.N on vahi all alates 07 08 2006.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvestada temako karistusaja hulka eelvangistus 07 08 2006-20 03 2007, kokku 7 kuud ja 14 päeva. Ärakandmata vangistus alates 21 03 2007 on 3 aastat ja 16 päeva. Tõkend- vahistamine- tuleb jätta T.N suhtes muutmata. Arvestades E.H süüd 1.astme kuriteo katses, tema varasemat karistatust, karistust kergendavate asjaolude puudumist ja karistust raskendavat asjaolu, tuleb talle karistuseks mõista vangistus.

§ 200lg 2 järgi saab karistuseks mõista vangistuse 3 kuni 15 aastat.

Kuna E.H teo kvalifitseeris kohtus

§ 25

lg 2 kaudu röövimise katsena, siis lähtudes

§ 25

lg 6 võimaldab

§ 60kohaldamisega kergendada karistust.

Kohus leiab, et

§ 60

kohaldamine ei ole asjakohane, arvestades vanuritest kannatanute suhtes kohaldatud vägivalla iseloomu ja kestust. E.H-le tuleb

§ 25l

g 2, § 200 lg 2 p 4, 7 järgi mõista vangistus

§ 200

lg 2 sanktsiooni alammääras- 3 aastat.

§ 121

järgi ühes episoodis mõista E.H-le vangistus 1 kuu.

§ 64lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega.

Kohus peab võimalikuks E.H suhtes kohaldada

§ 74

lg 1, lg 2 ja pöörata vangistusest 3 aastat koheselt täitmisele vangistus 8 kuud. Koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse algust arvestada E.H vangistuse kandmisele asumisest. Vangistust 2 aastat ja 4 kuud mitte pöörata täitmisele, kui E.H katseajal 3 aastat ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid.

7.Asitõendid: hari, 2 juhet, katkised prillid, tikutoos, nööp ja sigaretipakk- hävitada. 8.Menetluskulud. KrMS § 180 alusel tuleb T.N-ilt välja mõista menetluskulud 14717,70 krooni: KrMS § 175 lg 1 p 5 paljundamiskulu 166,60 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiskulu 4701,50 krooni KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu määratud kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 849,60 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel - sundraha vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 - 1,5 palga alammäära summas 9000 krooni. KrMS § 180 alusel tuleb E.H-lt välja mõista menetluskulud 23473,30 krooni: KrMS § 175 lg 1 p 5 paljundamiskulu 166,60 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiskulu 4701,50 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu määratud kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 991,20 krooni ja 8614 krooni kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel - sundraha vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 - 1,5 palga alammäära summas 9000 krooni. Kohtunik Anu Ernits Rahvakohtunikud Urve Kruus Tamara Niido