Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus L.Z süüdistatakse selles, et tema, olles alates 03.aprillist 2006.a OÜ I. (asukohaga X) juhatuse liige, jättis ajavahemikus juuni 2006.a kuni 13.oktoober 2006.a. Tartus Tartu Maakohtule esitamata OÜ I. pankrotiavalduse, vaatamata sellele, et OÜ I. oli muutunud maksejõuetuks ning see maksejõuetus ei olnud tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sellega jättis L.Z 1 täitmata tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 36 ja äriseadustiku § 180 lg-s 5 sätestatud osaühingu juhatuse kohustuse esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule osaühingu pankrotiavaldus. 1 Sellega L.Z pani toime
järgi (alates 15.03.2007.a.
järgi) kvalifitseeritava kuriteo, s.o seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus L.Z-ile karistuseks rahalist karistust 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni.
lg 1 järgi määrata rahalise karistuse kandmine ositi ning määrata L.Z-ile kohustus tasuda rahaline karistus osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust viie kuu jooksul iga kuu 10. kuupäevaks 2000 krooni. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et avaldatud kokkuleppe sisu oli talle arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.Z tuleb süüdi tunnistada
MS § 180 alusel kuulub L.Z-ilt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik peab põhjendatuks jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt menetluskulud riigi kanda, kuna L.Z-i näol on tegemist invaliidsuspensionäriga, kes ei tööta ja teeb võimalusel juhutöid. Pensini suuruseks on tema sõnul umbes 3700 krooni ja igakuine lisasissetulek on umbes sama suur. Samuti on tal hooldada ema. Seega arvestades L.Z-ile mõistetavat karistust ja menetluskulude suurust käiks täielik menetluskulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada L.Z
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.