lg 2 p 7,8,9; § 349 järgi Andrei Žaškovi süüdistuses
lg 2 p 7,8,9 ja § 199 lg 2 p 4 järgi Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav H.V, isikukood XXX, EV kodanik, emakeel: vene, keskeriharidusega, töökoht: F OÜ, elukoht: xxx. Viibib vahi alla alates 03.08.2007.a. Varem kriminaalkorras karistatud 4 korral, väärteokorras 17 korral. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva Süüdistatav ANDREI ŽAŠKOV, isikukood 37008180293, EV kodanik, emakeel: vene, keskeriharidusega, töökoht: A OÜ, elukoht: xxx. Viibib alates 26.03.2007.a. Varem kriminaalkorras karistatud 4 korral, väärteokorras 6 korral Kaitsja vandeadvokaat Niina Petrjakova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.V
Süüdi tunnistada H.V
järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) kuud.
lg 1 alusel mõista liitkaristusena 8 (kaheksa) kuud vangistust.
kuni 24.02.2008.a. karistusaja 1 hulka. Karistusaja alguseks lugeda 03.08.2007.a. KrMS § 179 lg 1 alusel välja mõista H.V-lt sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o. 6525,00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.V-lt menetluskuludena tasu õigusabi osutamise eest summas 7186 (seitse tuhat ükssada kaheksakümmend kuus) krooni ja 20 (kakskümmend) senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või xxxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas, märkides ära viitenumbri xxxxxxxxxxxxxxxx. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ H.V, kriminaalasi 1 – 05 – 350, menetluskulud“ Kviitung menetluskulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Süüdi tunnistada ANDREI ŽAŠKOV
lg 2 p 1,4 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust temale Tallinna Linnakohtu 29.01.2004.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 1 aasta 3 kuu ja 27 päeva võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust.
kuni 24.02.2008.a. karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 26.03.2007.a. Õigeks mõista ANDREI ŽAŠKOV temale esitatud süüdistuses
MS § 179 lg 1 alusel välja mõista Andrei Žaškovilt sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o. 6525,00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Andrei Žaškovilt menetluskuludena tasu õigusabi osutamise eest summas 8779 (kaheksa tuhat seitsesada seitsekümmend üheksa) krooni ja 20 (kakskümmend) senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või xxxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas, märkides ära viitenumbri xxxxxxxxxxxxxxxx. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ Andrei Žaškov, kriminaalasi 1 – 05 – 350, menetluskulud“ Kviitung menetluskulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Välja mõista H.V-lt ja Andrei Žaškovilt solidaarselt DK( XXX, Tallinn, tel. XXX) kasuks 2700,00 (kaks tuhat seitsesada) krooni. SK tsiviilhagi summas 2388,00 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa) krooni, jätta läbi vaatamata. Asitõend – ostu – müügi leping (asub toimikus lk 26) – jätta kriminaalasja juurde. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav
lg 2 p 7,8,9 järgi kui võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, grupi poolt, relvana kasutatava muu esemega ähvardamisena ning mis oli toime pandud sissetungimisega. Samuti süüdistatakse H.V selles, et tema 29.11.2004.a õhtul, pärast DK kuuluva teleri Samsung Cu 33398R – 2 röövimist, OÜ Lombardis, asukohaga XXX Tallinnas, eesmärgiga omandada õigusi, nimetatud telerit panti andes ning selleks pandilepingut nr 7110 vormistades kasutas teise inimese – RI nimele välja antud välismaalase passi nr XXX. Selline H.V tegevus oli kvalifitseeritud
järgi kui teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisena eesmärgiga omandada õigusi. Andrei Žaškovi süüdistatakse selles, et tema 29.11.2004.a. kella 15.30 paiku kokkuleppel H.V-ga, Tallinnas XXX asuva maja ees ning seejärel XXX asuvas korteris pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ähvardades kannatanut DK vägivallaga, seejuures H.V võttis ähvarduste kinnituseks taskust välja noa, nõudis ta kannatanult raha ning raha puudumisel tema isiklikke asju, et need pantida ja raha saada. Ähvardustest hirmutatuna ning kartes, et teda keeldumise korral lüüakse noaga, andis DK oma korteris XXX ära televiisori Samsung Cu 33398R – 2 700,00 krooni väärtuses. 3 Selline Andrei Žaškovi tegevus on kvalifitseeritud
lg 2 p 7,8,9 järgi kui võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, grupi poolt, relvana kasutatava muu esemega ähvardamisena ning mis oli toime pandud sissetungimisega. Lisaks süüdistatakse Andrei Žaškovi selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 25.12.2004.a. kella 19:00 paiku Tallinnas, XXX külas SK juures, kus võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil SK kuuluva mobiiltelefoni №kia 6100, maksumusega 2388,00 krooni, mis oli köögis laua peal ja lahkus sellega korterist. Selline Andrei Žaškovi tegevus on kvalifitseeritud
lg 2 p 4 järgi võõra vallasvara äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud. Kohtuistungil üle kuulatud H.V tunnistas
järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemist ja eitas
H.V avaldas, et kohtus Andrei Žaškoviga, kes ütles talle, et temale on keegi võlgu. Nad läksid võlgniku, kelleks osutus DK, juurde ja Andrei Žaškovi rääkis temaga võlast. Tema võlgnikku ei tundnud. Temal hakkas külm ning ta ütles teistele, et otsustagu kiiremini, kuna seista on külm. Peale seda tegi DK ettepaneku koju minna DK elukohas jäi tema esmalt koridori ootama, pärast aga sisenes korterisse ja palus DKil teha paar võileiba. Tema korterisse sisenemisel kannatanu juba tunnistas võlgu olemist ning tegi ettepaneku, et pandib televiisori ning hakkas seda ise pandimajja viimiseks pakkima. DK kuulunud raadiotelefon jäi tema kätte, mida väljas näitas ka Andrei Žaškovile. Telefon otsustati tagastada, kuid lõpuks jäi see ikkagi tema kätte ja lõpuks viskas selle ära. Raadiotelefoni küsis DKilt sellepärast, et tema enda mobiiltelefonil polnud kõneaega. DK viis televiisori ise pandimajja, sinna jõudes aga avastas, et tal pole dokumente kaasas ja läks neid ära tooma. Nad ootasid teda 10 – 15 minutit ja pandimaja hakati juba sulgema. Koos Andrei Žaškoviga sõitsid nad siis Keskturu juures asuvasse pandimajja. Temal oli kaasas tuttava – RI– pass. RI on tema tuttav ja ta oli unustanud passi tema juurde koju. Pandimaja töötaja ütles, et kui isikut tõendav dokument puudub, siis esitada ükskõik milline dokument. Tema selgitas, et tal on võõra inimese dokument ja esitas selle pandimaja töötajale, kes vormistas pandilepingu. Raha said televiisori eest kas 400,00 või 600,00 krooni. Pandilepingu allkirjastas tema ja pandimaja töötaja teadis, et leping vormistatakse võõra dokumendi alusel. Pandilepingu võtsid nad kaasa, et see anda DK, et ta saaks hiljem televiisori välja osta. Tema kannatanuga pandilepingu üleandmise osas ei rääkinud, kuna tema kannatanut ei tundnud ja tal polnud ka kannatanu telefoninumbrit. Tema pole kannatanuga võla asjus rääkinud, samuti pole ähvardanud kannatanut noaga, nuga ta endaga kaasas ei kanna ja DK juures viibides tal nuga ei olnud. H.V sõnul on kannatanu ähvardused välja mõelnud. Teda röövida ei tahetud ning kannatanu ise tunnistas võlgu olemist. Kohtuistungil üle kuulatud Andrei Žaškov ei tunnistanud kummagi temale inkrimineeritud süüteo toimepanemist ja selgitas, et tunneb DK juba 1996. aastast ja nende vahel vihavaenu ei ole. DK laenas temalt raha. 29.11.2004.a. võttis ta DK iga ühendust ja läks tema juurde. Teel DK juurde kohtas ta H.V ja kutsus tolle endaga kaasa. DK koju jõudes tegi DK ukse lahti ja kutsus neid sisse. Tema palus H.V jääda ootama koridori, kuna neil oli DK iga isiklikku laadi vestlus. DK kutsus ta kööki ja nad rääkisid, vestluse käigus tuletas tema meelde oma 4 tuleku põhjust ja DK ei eitanud võlgu olemist. Tema oli köögis ning H.V ootas esikus. Seejärel tegi DK ise ettepaneku, et viib televiisori pandimajja ja tegigi seda. XXX maja juurest pandimajani on umbes kahe minuti tee. Peale pandimaja juurde jõudmist ütles DK, et ta unustas dokumendid koju ja läks neid ära tooma. Ootasime teda tagasi aga ta ei tulnud, siis võtsime televiisori ja viisime selle Keskturu lähedale endise kino Eha juures asuvasse pandimajja. Pandimajast saadud pandilepingu tahtsime üle anda DK, kuid ei saanud teda kätte ei laua- ega mobiiltelefoni teel. Pandileping jäi H.V kätte. Lepingu sõlmis H.V, tal oli pass, aga Eduard hramenkov ei teadnud, et see pole tema oma. Andrei Žaškov selgitas temale
külas SK juures. SK tunneb tema venna AK kaudu. 25.12.2004.a. kutsus SK teda ise külla ja nad tarvitasid alkoholi. SK juures viibis 30 – 40 minutit. Kui ta lahkus, siis saatis SK teda ukseni. SK juures viibides istus tema elutoas, mis on läbikäidav. Köögis ta ei käinud. SK ta telefoni ei näinud, telefoni nägi ainult SK abikaasal IK kaelas rippumas. Tema ei mäleta, kas SK rääkis talle telefoni ostmisest. Lisaks temale ja K olid korteris K vanem tütar oma sõbraga ning K üks poegadest. Tema tuppa üksinda ei jäänud, SK mingi aeg lahkus toast ja sel ajal oli toas tema abikaasa. Peale abikaasa lahkumist toast, tuli SK tuppa tagasi. Tema ei saanud SK pakkuda telefoni SIM kaarti kuna ta pole mingit telefoni näinud. Kui tema sai teada, et SK telefon on kadunud, siis ütles ta Sergei Karpovile, et too peab jõudma selgusele oma perekonnas, kuna tal on neli last ning tema tütar müüs narkootikume ja poeg varastas autoosi. Sellest teadsid kõik. Tema ütles Sergei Karpovile, et kui midagi kaduma läheb, siis jõudku esmalt selgusele perekonnas aga mitte ärgu süüdistagu teisi. Kohtuistungil kannatanuna üle kuulatud DK selgitas, et Andrei Žaškov on tema tuttav ja H.V on ta näinud korra. H.V nägi siis, kui nad tulid koos Andrei Žaškoviga tema juurde ja nõudsid raha ja raha puudumisel nõudsid asju. №aga ähvardamist ei toimunud. Tema ähvardamine toimus sõnaliselt ja ähvardati füüsilise vägivallaga, peksmisega. Ähvardasid mõlemad ja raha nõuti sellepärast, et ta oli väidetavalt võlgu VZ. Tema ei ole võlgu ei VZ ega Andrei Žaškovile. Vestlus toimus esmalt maja ees. Temale helistas Andrei Žaškov ja kutsus ta välja, pärast mindi korterisse. Korteris öeldi, et viigu ta televiisor välja, kes ütlejaks oli, seda ei mäleta. Ei mäleta ka asjaolu, kas rahasummast oli juttu. Lisaks oli kaduma läinud ka raadiotelefon, mille kadumise avastas siis, kui tuli koju tagasi. H.V ja Andrei Žaškov käisid toas ringi. Tema rääkis mõlemaga, teda ähvardas H.V. Andrei Žaškov ähvardas vähem ja seisis kõrval. Võib öelda, et isegi ei ähvardanud. Ta ei ole veendunud, et H.V ja Andrei Žaškov ähvardasid teda noaga. Tema tegi ettepaneku televiisori ära viimiseks, kuna ehmus ähvarduse mõjul. Kohtuistungil kannatanuna üle kuulatud SKselgitas, et Andrei Žaškov elab temaga ühes majas ja nad on teretuttavad. 2004. aasta jõudude paiku ostis ta telefoni. Samal päeval oli tal külas Andrei Žaškov, ta ei mäleta, kas Andrei Žaškov tuli ise või kutsus ta teda. Nad istusid ja tarvitasid alkoholi. Köögis suitsetasid. Andrei Žaškov ei viibinud tema juures mitte üle tunni aja. Lisaks nendele olid kodus ka tema abikaasa, poeg ja kaks tütart. Vanem tütar tuli koos oma sõbrannaga ja nad läksid toast läbi, kööki ei tulnud. Telefoni pani laua peale, kui nad kööki läksid. Sel ajal kui 5 nemad köögis olid, oli abikaasa vannis, oma telefoni võttis ta vannituppa kaasa. Mingi aeg avaldas Andrei Žaškov, et tal on vaja ära minna. Tema ei mäleta, kas enne lahkus Andrei Žaškov või tema tütar oma sõbrannaga. Samuti ei mäleta ta, kuhu mindi köögist. Kui Andrei Žaškov oli lahkunud ja temal tekkis vajadus helistada, avastas ta, et mobiiltelefoni enam pole. Telefoni kadumise avastas 5 – 10 minutit peale Andrei Žaškovi lahkumist. Peale seda helistas ta naise telefonilt oma telefonile. Keegi vastas kõnele aga ei räägitud, kuuldus ainult hingeldamist. Tema helistas peale seda operaatorile ja kaart suleti. Pühapäeval tegi politseile avalduse. Andrei Žaškov tuli nädala aja pärast küsima, et miks ta asja politseisse andis. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud IKselgitas, et Andrei Žaškov elab nendega samas majas ja on nende naaber. Tol päeval teda külla ei kutsutud vaid ta tuli ise. Jõulude ajal oli tema abikaasa SK ostnud nii endale kui temale jõulukingituseks telefonid. Peale Andrei Žaškovi saabumist kattis tema väikese laua ja pärast mindi kööki. SK näitas ostetud telefoni ka Andrei Žaškovile ning rääkis, et ostis selle pühadeks. Pärast läks tema vanni ja võttis oma telefoni vannituppa kaasa. SK võttis oma telefoni kööki kaasa. Kuni vanni minekuni oli tema koos Andrei Žaškovi ja SK. Samal päeval oli neil külas ka vanem tütar koos sõbrannaga, kui nemad lahkusid, siis oli telefon veel alles. IK sõnul tema ei näinud, et Andrei Žaškov oleks telefoni võtnud, kuid keegi teine seda teha ei saanud. Kohtuistungil leidis prokurör, et H.V-le ja Andrei Žaškovile esitatud süüdistus
lg 2 p 7,8,9 järgi tuleb ümber kvalifitseerida
lg 2 p 1,4 järgi, kuna ei ole tõendamist leidnud vägivalla tarvitamine kanatanu suhtes ja psüühilise vägivallaga kannatanu mõjutamine. Samuti ei ole tõendamist leidnud süüdistatavatel noa olemasolu. Kohus leiab, H.V ja Andrei Žaškovi et süü
lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on lisaks kohtuistungil antud ütlustele tõendamist leidnud alljärgnevaga: - DK poolt esitatud suulise kuriteoteate protokolliga (lk 3 – 5), millest nähtub, et DK on 29.11.2004.a. kell 17:30 avaldanud politseile, et 29.11.2004.a. kell 15:30 ilmusid XXX tema juurde koju üks Andrei Žaškov ja teist tema ei tunne. №a ähvardusel hakkasid põhjuseta nõudma tema käest raha, kuna tal ei olnud raha, nõudsid nad mingi asja väljaviimist ja pandimajja andmist, et neile raha ära anda. Nad võtsid ära televiisori – mudel Samsung 33398R – ja koduse telefoni – raadiotelefoni. Tema kutsus kohe politsei, kuid neid enam ei olnud. Kahjusumma on 2500,00 krooni. - kannatanu DK eeluurimisel antud ütlustega (lk 16), millest nähtub, et tema ehmatas ära, kuna tundmatu noormees pidas ennast väga agressiivselt üleval ja tema mõtles, et tundmatu noormees võib teda noaga haavata ja ta oli nõus neid enda juurde tuppa viima. Kodus tegi ta ettepaneku võtta televiisor ja pantida see pandimajja. Televiisor oli köögis. Tema võttis televiisori Samsung väärtusega 2700,00 krooni ja ütles, et nad võivad selle võtta. - Tunnistaja VZ eeluurimisel antud ütlustega (lk 44), millest nähtub, et ta tunneb DK14 aastat ja temaga suhted on sõbralikud. Andrei Žaškovi teab ka, kuid H.V ei tunne. DK temale raha võlgu ei ole, samuti ei ole DK temalt esemeid varastanud. Tema ei ole Andrei Žaškovi palunud, et too aitaks tal DKilt võlga tagasi 6 saada. Juhul, kui tal oleksid olnud probleemid DK , siis oleks ta need lahendanud ise ja ei oleks kelleltki abi palunud.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on lisaks H.V poolt kohtuistungil antud ütlustele tõendamist leidnud alljärgnevaga: - Asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 27 – 28), millest nähtub, et ostu – müügi lepingu nr. 7110, kuupäev „29. november“ alusel kodanik I isikukood XXX müüb TOO Lombard-ile asukoht: Tallinn, televiisori Samsung ja pudi ja temale on tasutud 400,00 krooni. Kohus leiab, et Andrei Žaškovi süü temale inkrimineeritud süüdistuses
Kohtuistungil on avaldatud SK poolt esitatud suulise kuriteoteate protokoll (lk 3 – 4), millest nähtub, et SK on 26.12.2004.a. politseile avaldanud, et 25.12.2004.a. kella 19:00 paiku Tallinnas, XXX tema naaber A nimeline (elukoht: Tallinn, XXX) varastas tema mobiiltelefoni №kia 6110 IMEI koodiga XXX, maksumusega 2388,00 krooni. Kohtuistungil üle kuulatud SK, IKja A Žaškovi ütlustest nähtub, et 25.12.2004.a. kui Andrei Žaskov viibis külas K juures, siis oli seal ka teisi võõraid isikuid peale Andrei Žaskovi. Kõik kolm on kinnitanud, et seltskonnas tarvitati alkoholi. Andrei Žaskov on kinnitanud, et tema istus toas ja mujal korteris ei käinud, lahkumisel saatis SK teda ukseni. Samuti ei viibinud ta mingil he l toas üksi. Tunnistaja IK on kohtuistungil öelnud, et keegi teine seda telefoni võtta ei saanud, kuid tema ei näinud, et Andrei Žaskov oleks telefoni võtnud. SKei suutnud kohtuistungil meenutada, kas tema kutsus Andrei Žaškovi või tuli ta ise ning kes lahkus korterist varem, kas tema tütar oma sõbrannaga või Andrei Žaškov. Samuti avaldas SKkohtuistungil, et ta oli joonud ja ei mäletanud, kuhu ta telefoni pani ja otsis seda. Andrei Žaskovile esitatud süüdistus mobiiltelefoni varguses põhineb vaid K poolt avaldatud kahtlustusel. Asjaolu, et telefoni kadumine avastati peale Andrei Žaskovi lahkumist, ei anna alust teda süüdistada varguse toimepanemises. 7 Kõrvaldamata kahtlused tuleb kriminaalmenetluses põhimõttest lähtuvalt tõlgendada süüdistatava kasuks. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et asjas puuduvad ümberlükkamatud tõendid Andrei Žaškovi süüditunnistamises
Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et Andrei Žaškov tuleb temale esitatud süüdistuses
Vastavalt toimepandusel tuleb kohtualuseid karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isikute süüd, kuid ka võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. H.V on varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Tema karistust nii kergendavad kui raskendavad asjaolud puuduvad. H.V poolt on toime pandud tahtlikud süüteod. Andrei Žaškov on varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati Andrei Žaškovi 29.01.2004.a. ja ta vabastati temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi 3 aastase katseajaga. Seega on Andrei Žaškov pannud kurteo toime katseajal. Tema karistust nii kergendavad kui raskendavad asjaolud puuduvad. Andrei Žaškovi poolt on toime pandud tahtlik süütegu. Anne Ennok Kohtunik Ellen Eimla rahvakohtunik Pille Aver rahvakohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.