lg 2 p 4, 8 järgi Kriminaalasi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav D.S Isikukood: XXX, elukoht: xxx, VF kodanik, haridus 6 klassi, emakeel – vene keel, invaliidsuspensionär; varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 07.05.2008.a Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 k; 2) 25.05.2007.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 3 k,
lg 2 alusel vangistus 2 k,
lg 1 alusel vangistus 2 k 20 p ;
lg 2 p 4, 5, 8 alusel vangistus 1 a 3 k,
järgi vangistus 3 k,
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 10 k; 3) 07.12.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 4 k,
K § 195 lg 2 alusel tingimisi vabadusekaotus 4 k katseajaga 1 a; 5) 02.12.1999.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 108 lg 1 alusel, KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel, KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel tingimisi vabadusekaotus 2 a katseajaga 3 a; väärteokorras karistatud korduvalt; tõkend - elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Riine Lumiste 2 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 1. Tunnistada süüdi D.S
lg 2 p 4, 8 järgi ja karistada teda 3 kuulise vangistusega 2.
lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) kuud. 3.
Harju Maakohtu 07.05.2008.a. otsusega mõistetud karistusega 4 kuud vangistust ning mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus, s.o. 4 kuud vangistust ning lugeda mõistetud karistus kantuks täies ulatuses.
lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi inkrimineeritud süüdistuses täielikult, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda küsitlemist ei soovi. D.S-i kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ja tõendamist leidnud. Kohtu seisukoht: Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid ja leiab, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud täies mahus järgnevaga: - kannatanu VOi suulise avalduse protokolliga (tl 2) selle kohta, et 02.09.2004.a kella 07.30 paiku avastati, parempoolse ukseklaasi lõhkumise teel oli tungitud Tallinnas XXXmaja ette pargitud sõiduautosse XXX, rg nr XXXja varastatud automakk Pioneer DEH-1600R, millega tekitati varaline kahju 5000.- krooni; - kannatanu VO’i ütlustega (tl 3-4, 24-25), millistest nähtub et 02.09.2004.a hommikul kl 07.30 avastas, et tema autol XXXmaja ees on ukseklaas lõhutud ja on varastatud automaki Pioneer tagumine osa. Kahjusumma 5000 krooni (automaki hind 2200.- krooni). Lõhutud klaasi maksis kinni kindlustus; - sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelite ja skeemiga (tl 5-10) selle kohta, et s/auto XXX, rg nr XXX, punast värvi, seisab XXXmaja ees. Parema esiukse klaas lõhutud, salongis puudub automakk; - ekspertiisiaktiga nr SS-1415-04/8170 08.05.2008.a (tl 21-22) selle kohta, et 2.09.2004.a s/auto XXX, rg nr XXXsalongist ja salongist leitud XXX kasutusjuhendilt leitud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidest võimaldavad isikut identifitseerida 1 sõrme esimese ja teise lüli jälje fragmenti ning 3 sõrmejälje fragmenti, mille on jätnud Riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud Mihhail Oševnev (s. 09.12.1984); - kahtlustatava D.S ütlustega (tl 39-42) selle kohta, et saab aru, milles teda kahtlustatakse. Ei mäleta seda sündmust, aga kuna tema sõrmjälg autost leiti, tunnistab end süüdi varguse toimepanemises. Varastas müügiks, sai maki eest 400 krooni. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et D.S-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava näol on tegemist isikuga, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimasel korral karistati teda samalaadse kurteo toimepanemise eest 07.05.2008.a. 4-kuulise vangistusega, karistus on käesoleval ajal ära kantud. Arutatava kuriteo toimepanemine leidis aset 2004.aasta septembris. Peale seda ja kuni käesoleva ajani on saanud D.S karistatud kuritegude toimepanemise eest kolmel korral ja karistusena üldkokkuvõttes ära kandnud üle aasta. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. 4 D.S põeb rasket haigust, on invaliidsuspensionär, 80 % töövõimekaotust, mis ei luba töötamist. Seega rahalise karistuse mõistmine oleks tema puhul ebaadekvaatne ning teda tuleb karistada vangistusega. Arvestades süüdistatava isikut ning ülaltoodud asjaolusid, kohus peab otstarbekaks kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuse mõistmisel
Samuti arvestades süüdistatava varalist seisundit, tema pensioni suurust 3900 krooni ja muu alalise sissetuleku puudumist, tuleb KrMS § 180 lg.3 alusel vabastada ta osaliselt menetluskulude tasumisest. Esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, tõendatud kannatanu ütlustega ning kuulub hüvitamisele. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.