← Eesti

1-08-7874\3

Obsah (5)§ 199§ 238§ 65§ 121§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-7874 (04231802726) Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi sekretär

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi Kriminaalasi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav D.S Isikukood: XXX, elukoht: xxx, VF kodanik, haridus 6 klassi, emakeel – vene keel, invaliidsuspensionär; varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 07.05.2008.a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 1, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 k; 2) 25.05.2007.a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 3 k,

§ 238

lg 2 alusel vangistus 2 k,

§ 65

lg 1 alusel vangistus 2 k 20 p ;

§ 199

lg 2 p 4, 5, 8 alusel vangistus 1 a 3 k,

§ 121

järgi vangistus 3 k,

§ 64lg 1 alusel vangistus 1 a 3 k, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistus 10 k; 3) 07.12.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 4 k,

§ 238lg 2 alusel vangistus 2 k 20 p; 4) 14.12.1999.a Tallinna Linnakohtu poolt Kr

K § 195 lg 2 alusel tingimisi vabadusekaotus 4 k katseajaga 1 a; 5) 02.12.1999.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 108 lg 1 alusel, KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel, KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel tingimisi vabadusekaotus 2 a katseajaga 3 a; väärteokorras karistatud korduvalt; tõkend - elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Riine Lumiste 2 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 1. Tunnistada süüdi D.S

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ja karistada teda 3 kuulise vangistusega 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) kuud. 3.

§ 65lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, s.o.

Harju Maakohtu 07.05.2008.a. otsusega mõistetud karistusega 4 kuud vangistust ning mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus, s.o. 4 kuud vangistust ning lugeda mõistetud karistus kantuks täies ulatuses.

  1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada.
  2. Välja mõista D.S-ilt VO’i kasuks 2200.- (kaks tuhat kakssada) krooni kuriteoga tekitatud kahju katteks.
  3. Välja mõista D.S-ilt riigituludesse menetluskulud osaliselt: sundraha osa 525.(viissada kakskümmend viis) krooni, ekspertiisikulude osa 750.- (seitsesada viiskümmend) krooni (Sõrmejäljeekspertiisi akt nr SS-1415-04/8170 08.05.2008.a) ja kaitsjatasu osa 292,10 (kakssada üheksakümmend kaks) krooni. KrMS § 180 lg.3 alusel jätta menetluskulude osa summas 10 000.- krooni riigi kanda. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
  4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „D.S, 1-08-7874, sundraha, ekspertiisikulud, kaitsjatasu“. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas asuvale kriminaalkantseleile Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Otsus on kättesaadav alates 21.07.2008.a. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Esitatud süüdistus: D.S süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 01.09.2004.a kl 20.00 – 02.09.2004.a kl 07.30 tungis Tallinnas XXXmaja ette pargitud sõiduautosse XXX, reg nr XXXkõrvalistuja-poolse ukseklaasi lõhkumise teel ning 3 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil automaki Pioneer tagumise osa hinnaga 2200 krooni, millega tekitas VO’ile kahju summas 2200.- krooni. Nimetatud vargusega tekitati VO’ile 2200.- krooni suurune varaline kahju. Sellega pani D.S toime

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi inkrimineeritud süüdistuses täielikult, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda küsitlemist ei soovi. D.S-i kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ja tõendamist leidnud. Kohtu seisukoht: Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid ja leiab, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud täies mahus järgnevaga: - kannatanu VOi suulise avalduse protokolliga (tl 2) selle kohta, et 02.09.2004.a kella 07.30 paiku avastati, parempoolse ukseklaasi lõhkumise teel oli tungitud Tallinnas XXXmaja ette pargitud sõiduautosse XXX, rg nr XXXja varastatud automakk Pioneer DEH-1600R, millega tekitati varaline kahju 5000.- krooni; - kannatanu VO’i ütlustega (tl 3-4, 24-25), millistest nähtub et 02.09.2004.a hommikul kl 07.30 avastas, et tema autol XXXmaja ees on ukseklaas lõhutud ja on varastatud automaki Pioneer tagumine osa. Kahjusumma 5000 krooni (automaki hind 2200.- krooni). Lõhutud klaasi maksis kinni kindlustus; - sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelite ja skeemiga (tl 5-10) selle kohta, et s/auto XXX, rg nr XXX, punast värvi, seisab XXXmaja ees. Parema esiukse klaas lõhutud, salongis puudub automakk; - ekspertiisiaktiga nr SS-1415-04/8170 08.05.2008.a (tl 21-22) selle kohta, et 2.09.2004.a s/auto XXX, rg nr XXXsalongist ja salongist leitud XXX kasutusjuhendilt leitud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidest võimaldavad isikut identifitseerida 1 sõrme esimese ja teise lüli jälje fragmenti ning 3 sõrmejälje fragmenti, mille on jätnud Riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud Mihhail Oševnev (s. 09.12.1984); - kahtlustatava D.S ütlustega (tl 39-42) selle kohta, et saab aru, milles teda kahtlustatakse. Ei mäleta seda sündmust, aga kuna tema sõrmjälg autost leiti, tunnistab end süüdi varguse toimepanemises. Varastas müügiks, sai maki eest 400 krooni. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et D.S-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava näol on tegemist isikuga, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimasel korral karistati teda samalaadse kurteo toimepanemise eest 07.05.2008.a. 4-kuulise vangistusega, karistus on käesoleval ajal ära kantud. Arutatava kuriteo toimepanemine leidis aset 2004.aasta septembris. Peale seda ja kuni käesoleva ajani on saanud D.S karistatud kuritegude toimepanemise eest kolmel korral ja karistusena üldkokkuvõttes ära kandnud üle aasta. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. 4 D.S põeb rasket haigust, on invaliidsuspensionär, 80 % töövõimekaotust, mis ei luba töötamist. Seega rahalise karistuse mõistmine oleks tema puhul ebaadekvaatne ning teda tuleb karistada vangistusega. Arvestades süüdistatava isikut ning ülaltoodud asjaolusid, kohus peab otstarbekaks kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuse mõistmisel

§ 65lg.1 alusel kohaldada karistuste kaetuks lugemise printsiipi.

Samuti arvestades süüdistatava varalist seisundit, tema pensioni suurust 3900 krooni ja muu alalise sissetuleku puudumist, tuleb KrMS § 180 lg.3 alusel vabastada ta osaliselt menetluskulude tasumisest. Esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, tõendatud kannatanu ütlustega ning kuulub hüvitamisele. Kohtunik Julia Vernikova

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.