1-08-4117 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2008a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-4117 Kriminaalasi Kriminaalhoolda

§ 75lg.4, Kr

MS § 427 lg.1, lg.2, maakohus M ä ä r a s: Tühistada vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine. Pöörata Tartu Maakohtu 24.märtsi 2008.a. otsusega Z.G*ale mõistetud karistus- 4 (neli) kuud vangistust täitmisele ja saata Z.G temale mõistetud karistust kandma. Z.G*al tuleb ilmuda vangistust kandma 17.novembril 2008.a. kell 9.00 Tartu Vanglasse Turu t. 56 Tartu. Kui Z.G ei ilmu määratud ajaks vanglasse vanguistust kandma, edastab vangla politseiprefektuurile sundtoomise taotluse. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumajja 10 päeva 1

§ 216

lg 1 järgi ja karistatud 4 kuulise vangistusega 2 aastase katseajaga tingimisi ning määratud selleks ajaks kriminaalhooldusele. Z.G on kohustatud katseaja jooksul täitma

§ 75

lg.1 sätestatud üldisi kontrollnõudeid ja ta on määratud katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 75

lg.2 p.1 alusel on määratud Z.G-le lisakohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju katteks AS- le Eesti Energia igakuiselt vähemalt 515 krooni. Kogu hüvitatav kahjusumma 12 353 krooni. Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne on kohtule saabunud 05.08.

1. Ettekande esitamise põhjuseks on, et Z.G ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei esita dokumente kohustuste täitmise kohta, ei taotle luba elukohast lahkumiseks. Ei heasta kahju. Kriminaalhooldus on alanud 24.03.
2. Viimati kohtus kriminaalhooldaja Z.G-ga 20.05.
3. Seni ta järgis kohtuotsusega seatud nõudeid. Kriminaalhooldaja hinnang katseajale on negatiivne. Hooldusalune on täitnud registreerimisnõuet kahel korral ja alates 20.mai ei ole kohtumisi toimunud. Väljastatud kirjadele ja telefonikõnedele ta reageerinud ei ole ja kodukülastusel 17.07.2008 kodus ei viibinud. Post seisis puutumata trepil. Kohtu poolt määratud maksekohustuse täitmise kohta on Z.G esitanud ühe tõendi. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Kohus määras ettekande läbivaatamiseks kohtuistungi 15.augustile
4. Z.G-le väljastati kutse temale kohtuotsusega määratud alalisse elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Postiasutuse poolt on kutse tagastatud kätteandmatult märkega „polnud kodus“, jäetud teade. Kohtuistungile 15.08.2008 kell 10 Z.G ei ilmunud. Kohus saatis Z.G-le kutse kohtukordnikuga ilmumiseks kohtuistungile veel samal päeval. Kohtukordnik leidis Z.G oma elukohast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja andis talle kohtukutse üle koos selgitusega kohe kohtuistungile tulla. Kohus ootas Z.G, kuid Z.G ei ilmunud. Kohus pidas istungi 15.augustil Z.G-ta ja kohaldas talle sundtoomist uuele kohtuistungile 29.oktoobril. Kohtuistungile 29.10.2008 toimetati Z.G sundtoomise korras. Z.G andis seletuse, et tal on mitmed asjad kokku langenud nii isiklikus elus kui muidu. Nüüd hakkavad asjad laabuma ja ta hakkab käima korralikult kriminaalhooldaja juures. Eesti Energiale laekub iga kuu 500 krooni, ema maksab oma pangaarvelt, ema saab pensioni. Kriminaalhooldaja juures ta käinud ei ole. Ei ole kriminaalhooldajale ka pabereid esitanud selle kohta, et makstakse. Ta ei teadnud, et peab esitama. Z.G palub teha talle trahvi või mida iganes, aga mitte vangi saata. Ta nüüd hakkab kriminaalhooldaja juures käima. Oma elukohas xxx tänavas ta alati ei ela, elab ema juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kui endal söögikraam otsas on, tuleb siia ema juurde ja elab siin. Luba tuleb küsida 15 päeva äraolekul. Kutset ei saanud üle anda, sest ta oli siis just linnas. Need kokkulangenud asjad olid, et eksabikaasa on napsuvõtja ja pakkus Z.G-le ka. Ei tahtnud siis kriminaalhooldaja juurde minna lõhnadega. Vahetevahel käib ta juhutöödel, saab 100-150 krooni. Siis annab emale ka raha. Juhutöid teeb- laob kuskil puid või paneb elektrit. Keegi 2

§ 74

lg.4, mis sätestab: kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Käesolevaks ajaks on Z.G kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest möödunud 7 kuud ja samakaua on kestnud kriminaalhooldus. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kahe kuu jooksul (aprill ja mai) on Z.G olnud kriminaalhooldajale kättesaadav ja ühel korral on ta täitnud nõuet esitada dokumente temale määratud maksekohustuse täitmise kohta. Sama kinnitab ka Z.G oma seletuses. Kõik kontrollnõuded on olnud ülejäänud aja täitmata ja määratud lisakohustust ei ole Z.G täitnud. Kohus ei nõustu Z.G väitega, nagu muudaks maksetõendite esitamine tagantjärele senised rikkumised olematuks. Tingimisi mõistetud karistuse puhul seisnebki karistuse olemus selles, et isik katseaja jooksul, s.t. määratud kuude jooksul püsivalt täidab neid kohustusi, mis talle on määratud. Vangistust ei kohaldata just neil tingimustel, et süüdimõistetu igakuuliselt omab kohustust teha mingeid toiminguid, igakuuliselt kindlal kuupäeval teeb mingi vajaliku toimingu. Nende vajalike toimingute tegemine iga kuu tagab selle, et vangistust ei pöörata täitmisele. Kui neid vajalikke toiminguid iga kuu ei tehta, siis tuleb kriminaalhooldajal reageerida sellele erakorralise ettekandega ja kohtul tuleb hinnata, mis asjaoludel jäid need kohustused igakuuliselt täitmata ja kas on põhjusi, mis õigustavad karistuse täitmisele pööramata jätmist. Z.G ärakuulamise tulemusena on kohtu veendumus, et Z.G on käitumiskontrolli ajaks määratud kohustused jätnud täitmata ükskõiksusest tema kohta tehtud kohtuotsuse suhtes. Z.G ärakuulamise tulemusena ja kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest nähtuvalt on ilmne, et ei ole esinenud mitte ühtki takistust, mis oleks takistanud Z.G temale määratud kontrollnõuete täitmist. Iseenesest on küll õige, et kriminaalhooldajalt tuleb luba küsida oma elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks (

§ 75

lg.1 p.4) ja see kontrollnõue on kirjas ka Z.G kohta tehtud kohtuotsuses, kuid samal ajal kehtib ka

§ 75

lg.1 p.1 sätestatud kontrollnõue elada kohtu määratud alalises elukohas ja kohtu poolt on selleks elukohaks määratud Z.G-le xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Alalises elukohas elamise kontrollnõue tähendabki seda, et isik on selles elukohas püsivalt kättesaadav ja kui ta on sealt ära lühikest aega (näiteks tööl või ema juures), siis see ei häiri temaga seotu toimimist. Näiteks tagasi saabudes hoolitseb ta selle eest, et ta saab kätte seni tulnud posti ja teeb muud selles elukohas vajalikud toimingud. Valdav osa inimesi on oma elukohast päeviti ära (käivad mujal tööl). 3

§ 75

lg.2 p.1 alusel on Z.G-le määratud kohustus tasuda igakuuliselt kahju katteks 515 krooni. Seda kohustust ei ole Z.G täitnud. Kohus möönab, et on võimalik, et kahju hüvitamise kohustust täidab Z.G ema. Tingimisi mõistetud karistuse tingimuste täitmise kohustus lasub aga süüdimõistetul Z.G. Z.G tuleb täita ka igakuulist kohustust esitada kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise kohta. Seda kohustust on täitnud Z.G ühel korral. Seega ei ole õige, et Z.G ei teadnud sellise kohustuse olemasolust. Alates maikuust, s.t. viiel kuul ei ole Z.G täitnud registreerimiskohustust, ehkki ta elab Jõgeva linna naabruses ja tema enda sõnul olulise osa ajast Jõgeva linnas ema juures, s.t. samas asustatud punktis, kus asub kriminaalhooldustalitus. Registreerimiskohustuse täitmata jätmise kohta õigustused puuduvad. Seadusandja on sätestanud, et tingimisi mõistetud vangistus võidakse pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid. Seadusandja näeb selliseks puhuks ette ka alternatiivseid võimalusi- määrata täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusametniku ettepanek- pöörata karistus täitmiseleõigustatud. Z.G ei ole täitnud mitte ühtki temale seatud kontrollnõuet ja täitmatajätmisel puuduvad igasugused takistused või argumendid, mille kaalukust saaks kohus hinnata. Et kontrollnõuete täitmata jätmisel kasutada leebemat alternatiivset võimalust- näiteks katseaega pikendada- peaks olema täitmatajätmisele mingigi õigustus. Selliseid õigustusi ei ole. Seetõttu leiab kohus, et Z.G-le mõistetud karistus – 4 kuud vangistust- tuleb täitmisele pöörata ja Z.G saata temale mõistetud vangistust kandma. Kohtunik Ü.Raag 4