1-08-10547\2

(08230110047)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi F.M-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav F.M Ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 01.07.2008, vahistatud 01.07.2008 Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 04.01.1999 otsusega KrK § 15 lg 2 ja 140 lg 1 järgi vabadusekaotus 5 kuud tingimisi 1 aastase katseajaga
2. Tallinna Linnakohtu 08.12.2003 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 9 kuud
3. Tallinna Linnakohtu 24.11.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi vangistus 1 aasta ja 4 kuud.
4. Harju Maakohtu 07.05.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4; 201 lg 2 p 1 järgi vangistus 6 kuud ja 20 päeva, vabanes karistuse kandmiselt 08.04.
5. Väärteokorras karistatud 12 korral Kaitsja Advokaat Eva Rivis 1 RESOLUTSIOON
6. F.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.
7. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.
8. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse, so 6 kuulise vangistuse ärakandmist alates F.M-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 01.07.
10. F.M-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
11. F.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.M, 1-08-10547, kaitsjatasu“.
12. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta F.M-ilt välja mõistmata KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja mõistetav sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, jättes selle riigi kanda.
13. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: F.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 15.05.2008 kuni 30.06.2008 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxx korterist Tallinnas oma emale LM ja isale VM kuuluvad esemed: naiste nahkmantel hinnaga 2000 krooni, naiste riidest mantel hinnaga 1200 krooni, meeste nahkjope hinnaga 1300 krooni, naiste kingad hinnaga 300 krooni, naiste püksid hinnaga 250 krooni, naiste käekott hinnaga 380 krooni, klaasist vaas hinnaga 140 krooni, lühter hinnaga 560 krooni, 2 tooli koguhinnaga 240 krooni, kokku vara 6820 krooni väärtuses. Seega F.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav F.M tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. 2 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 25.06.2008 koostatud kannatanu VM´i ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib ta teha avalduse oma poja F.M'i suhtes, kes on tema korterist toime pandud vargused. Tema poeg vabanes 09.04.2008 pärast karistuse kandmist ja maikuu keskpaigani ei olnud neil temaga erilisi probleeme. Alates 15.05.2008 lõpetasid nad mõlemad pojale raha andmise, sest arvasid, et on juba palju aega möödas ja selle ajaga pidi ta juba tööd leidma. Just sellest ajast hakkasid nende kodunt asjad kaduma. Üldkokkuvõttes ajavahemikus alates 15.05.2008 kuni tänase päevani varastas ta korterist järgmised asjad: naiste kingad valget värvi maksumusega 300 kr, naiste nahkmantli tumepunast värvi maksumusega 2000 kr, naiste mantli halli värvi maksumusega 1200 kr, meeste nahkjope musta värvi triibulise voodriga maksumusega 1300 kr. Tema poeg on staažiga narkomaan ja kannatanu arvab, et ta varastas talle ja abikaasale kuuluvad asjad eesmärgiga need maha müüa ja saada raha narkootiliste ainete ostmiseks. Pärast asjade varguse avastamist vestles ta pojaga, kes tunnistas nende varguste toimepanemist, kuid keeldus seletamast nende varguste toimepanemise põhjust ning keeldus ütlemast, kellele olid need asjad müüdud. Kuna nad teavad poja haigusest ja enne karistuse kandmist oli ta ka nende korterist vargusi toime pannud, hoiavad nad käesoleval ajal kõik hinnalised asjad kas naabrite või tütre juures. Toimepandud vargusega tekitas nende poeg F.M neile materiaalset kahju üldsummas 4800 krooni. (t/l 4-6A) 02.07.2008 koostatud kannatanu VM´i ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu lisada, et ajavahemikul, alates umbes 15.05.2008 kuni 01.07.2008 ei elanud tema abikaasa pojaga seotud probleemide tõttu nende korteris. 25.06.2008 tuli ta naine hommikul koju ja avastas siis, et kaduma on läinud asjad, millede kohta kannatanu varem ütlusi andis. 01.07.2008 pärast Ilja vahistamist, naasis tema abikaasa koju ja avastas siis, et peale varem äramärgitud asjade on kadunud veel heledad, pruunitriibulised naiste püksid, maksumusega 250 krooni, naiste musta värvi kunstnahast käekott, maksumusega 380 krooni ja valge, kollase mustriga klaasist vaas, maksumusega 140 krooni. Kõik loetletud asjad olid uued. Samuti avastas kannatanu 25.06.2008.aastal õhtul politseist naastes, et suurest ja keskmisest toast on kadunud lühtrid, väärtusega kokku 1010 krooni. Ilja ütles kannatanule, et tal oli hädasti raha vaja ja ta müüs need lühtrid selle tõttu maha, kuid Ilja ei öelnud kellele ta need lühtrid müüs. Kannatanu avastas 30.06.2008, et köögist on kadunud kaks seljatugedega tooli, maksumusega 120 krooni tool, kokku 240 krooni. Toolid on soetatud umbes kolm kuud tagasi, enne poja kinnipidamisasutusest vabanemisest. Seega pikenes ajavahemik, mille jooksul Ilja korterist vargusi toime pani kuni 30.06.2008, kaasaarvatud. Seega materiaalset kahju tekitati üldsummas 6820 krooni. Tsiviilhagi nad abikaasaga esitama ei hakka, sest jutt käib nende pojast ja tal puudub võimalus neile materiaalse kahju hüvitamiseks. Nende jaoks on kõige olulisem, et Ilja astuks paranemise teele. (t/l 7-9A) 01.07.2008 koostatud kannatanu LM ülekuulamisprotokolli kohaselt 08.04.2008 vabanes tema poeg F.M, karistuse kandmisest. Umbes kuni
14. maini lootsid nad, et poeg asus parandamise teele ja andsid talle raha. Ilja küsis neilt raha erinevatel ettekäänetel, hiljem selgus, et ta raiskas kogu raha narkootiliste ainete ostmiseks. Ilja tarvitab alates 14-st eluaastast narkoorikume, läbis korduvalt ravikuure, kuid see ei andnud positiivseid tulemusi. Alates umbes
15. maist 2008 ei anna nad enam Iljale raha. Alates umbes 15.06.2008 ei ela kannatanu oma korteris, sest kooselu pojaga osutus võimatuks. Ilja nõudis pidevalt kategoorilises vormis temalt raha, ei lubanud teda kodunt välja kuni ta talle raha annab. Kannatanu elab sellest ajast ja käesoleva päevani, kas tütre või tuttavate juures. Korterisse naasta ei saa ta niikaua kui korteris elab tema poeg. 25.06.2008 tuli päevasel ajal korterisse ja avastas, et koridorikapist on kadunud kaks mantlit ja jope. Mõlemad mantlid olid kannatanu omad, üks tumepunast värvi nahast maksumusega 2000 kr, teine mantel tihedast riidest, halli värvi maksumusega 1200 kr ja tema abikaasale kuuluv nahkjope, musta värvi maksumusega 1300 kr. Kapist kannatanu toast kadusid valget värvi kingad 3 maksumusega 300 kr. kokku varastati summas 4800 kr. Lisaks sellele kadusid veel erinevad asjad, millel on väike väärtus ja selles osas ei tee ta mehega avaldust. Kuid võimalik, et korteri põhjalikuma vaatluse käigus avastame veel kadumist. Korteri siseuksed ei ole lukustatavad ja sissepääs on vaba. Et poeg elab nendega koos, on tal korterivõtmed ja tal on vaba sissepääs korterisse. Vargused pani ta toime ajavahemikus alates 15.05.2008, kui nad mehega lõpetasid tema materiaalse toetamise, kuni 25.06.2008, kui avastasid nende asjade kadumist. Haginõuet neile tekitatud materiaalse kahju kohta nad mehega ei esita, sest poeg ei tööta ja tal ei ole sissetulekut. Ilja pole kunagi tööl käinud. (t/l 10-12) 01.07.2008 koostatud kahtlustatava F.M-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnista kahtlustatav oma süüd täies mahus. Varastas vanematele kuuluvaid asju nende müümise eesmärgil ja saadud rahast ostis endale narkootilisi aineid. Varastatud asjad müüs esimestele vastutulevatele inimestele. Summasid, mille eest on asjad müüdud, ta käesoleval hetkel ei mäleta. Täpseid kuupäevi ta ei mäleta, saab ühte öelda, et alustas varguste toimepanemist
16. mail 2008, mitte
17. mail. Järjekordset vargust toime pannes mõistis, et raha lõpeb ja ta paneb toime järjekordse varguse, et saada raha narkootiliste ainete ostmiseks. Kahetseb puhtsüdamlikult toimepandut, on kõike toime pannud üksnes haiguse - narkootilise sõltuvuse – tõttu. Kahtlustatav keeldus põhjalikemate ütluste andmisest enne kohtu istungit. (t/l 26-38A, 39-41) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava F.M-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute VM´i ja LM ütlusi, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava F.M-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli F.M temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud. Seega oli F.M KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ajavahemikus alates 15.05.2008 kuni 30.06.2008 varastas F.M oma vanemate korterist esemeid kokku väärtusega 6820 krooni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud kahetsust ei pea kohus võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel puudub alaline ja legaalne sissetulek ning tal ei ole seda ka kunagi olnud. Teda on korduvalt karistatud just varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja iga kord pärast karistuse kandmiselt vabanemist on teda taas kinni peetud uute varavastaste kuritegude toimepanemiselt. Seega on tema põhiliseks elatusallikaks varavastastest süütegudest saadav tulu või vanematelt saadud raha. Tema varasem käitumine näitab ilmselgelt seda, et avaldatud kahetsus ei ole tõsiseltvõetav. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatava poolt tekitatud varaline kahju ei ole kuigi suur. Kohus leiab, et korduv varavastaste kuritegude toimepanemine välistab karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohus peab süü suurust ja 4 vaid ühe inkrimineeritud teo toimepanemist arvestades võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas narkootilise aine tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta. Kriminaaltoimikust nähtuvalt peeti süüdistatav juba eelmise karistuse kandmiselt vabanemise päeval kinni narkojoobes. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes uute väärtegude ja varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta on aastate jooksul juba korduvalt ja järjekindlalt suutnud tõestada. Seetõttu, arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuriteo iseloomu ja eesmärki ning selle toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Märt Toming kohtunik 5