1-08-16266/5

Kriminaalasi nr. 1-08-16266 K O H T U O T S U S E resolutiivosa EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2009.a. Tallinnas Kohtunik Merle Parts Sekretär Kadri Allika Prokurör №na-Salome Barbo Kaitsja Eva Tibar Menetluse liik lühimenetlus Süüdistatav: E.P, ik: xxx; elukoht: xxx; EV kodakondsus; emakeel: eesti keel; keskeriharidusega; töökoht: ei tööta; väärteokorras karistatud 3-l korral; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei kohaldatud RESOLUTSIOON Süüdi mõista E.P KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega 1(üks) kuu ja 15 (viisteist) päeva. Vastavalt KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja määrata, et kandmisele kuulub 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 69 asendada E.P´ ule mõistetud 30 päeva vangistust üldkasuliku tööga 60 (kuuskümmend) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 6 (kuus) kuud. Määrata E.P Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustada E.P täitma KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada KrMS § 180 lg.3 ja määrata, et sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, 6525 krooni, jääb riigi kanda. Välja mõista E.P,ilt kaitsjale makstud tasu 1291 krooni 10 senti. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Pank või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-16266 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest, so 18.02.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS E.P süüdistatakse selles, et tema, 08.09.2008 kella 07.10 ajal Harjumaal xxx asuval territooriumil, lõi A B mitu korda kätega vastu pead, nägu ja keha piirkonda, siis lõi talle üks kord jalaga ribidesse, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - hematoomi parema alalõualuu nurga piirkonnas, verevalumi. Seega E.P pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervise kahjustamine, seal hulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, see on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas E.P, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. E.P soovis anda ütlusi ja selgitas, et ta tõepoolest kasutas vägivalda kannatanu suhtes, kuid tema tegevuse põhjuseks oli eelnev kannatanu käitumine-kannatanu oli solvanud tema abikaasat ja teda ka löönud. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga ja palus karistada E.P vangistusega ,milline asendatakse üldkasuliku tööga. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis E.P karistamist 2 kuulise vangistusega, mida vähendada 1 kuu ja 10 päevase vangistuseni ja kohaldada KarS §69 sätteid ,asendades vangistuse üldkasuliku tööga. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et E.P tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning E.P kohtuistungil antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on E.P süü kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, toimepanemises tõendamist leidnud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus 2 KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab , karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus E.P puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo. E.P on varem kriminaalkorras karistamata. Kriminaalasja materjalide alusel süüdistatav on kinnitanud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus, et tema tegevuse tingis eelnev kannatanu ebakorrektne käitumine süüdistatava lähedase suhtes. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu eitanud enda õigusvastast käitumist. Kriminaalasja raames ei ole üle kuulatud isikuid, kes süüdistatava ütluste kohaselt viibisid eelneva kannatanupoolse ebakorrektse käitumise juures, kuigi süüdistatav on neid nimetanud. Seega ei ole kontrollitud süüdistatava ütluste õigsust selles osas ning kohtul on igati põhjus antud kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. Süüdistatav on pereinimene, varem kriminaalkorras karistamata, puuduvad tõendid tema varasemast agressiivsusest. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaolu, et süüdistatava käitumise tingis kannatanu ebakorrektne käitumine. Arvestades E.P isikut, tema kahetsust, leiab kohus, et vangistuse reaalne kohaldamine ei ole otstarbekas. Kohus peab võimalikuks asendada vangistuse üldkasuliku tööga. Süüdistatav selgitas, et on füüsiliselt terve ja nõus üldkasuliku tööga. Vangistuse määra kohaldamisel peab kohus võimalikuks miinimumilähedase karistuse mõistmise,kuna isiku süü ei olnud suur. Kohus peab menetluskulude osas igati põhjendatuks KrMS §180 lg.3 kohaldamist, kuna isik töötu, tal ülalpidamisel 2 alaealist last, ka teotab ta rahaliselt eelmisest abielust sündinud poega. Kohus ei pea põhjendatuks pereliikmete raskesse majanduslikku olukorda asetamist, kohus arvestab KrMS §180 lg.3 kohaldamisel süüdistatava erandlikku varalist seisundit. E.P süüd tõendavad: Kannatanu A B ütlused /tl 7-10 /, mille kohaselt 08.09.2008.a. kella 07.10 ajal, tuli tema juurde sidemeis kätega E.P, kes hakkas teda midagi ütlemata lööma. Ta lõi kannatanut kahe käega vastu pead, keha ja nägu 4-5 korda. Löökidest kukkus ta maha ning püsti tõustes võttis E.P tema käest kinni ja tahtis selle teibiga kinni siduda, mis aga ei õnnestunud sest kannatanu sai käe vabaks ning tõusis püsti. Ta lisab, et pärast kätega löömist lõi E.P teda ühe korra jalaga ribidesse, mispeale ta kukkus maha. E.P põhjendas kannatanule tema löömist sellega nagu oleks viimane löönud tema naist. Kannatanu ei ole tema naist enda sõnul löönud. Kannatanu sõnul valutasid temal peksmise tagajärjel vasak ja parem näokülg. Patsiendikaart /tl 3-4/, millest nähtub, et 08.09.2008.a. on A B’il Ida-Tallinna Keskhaiglas fikseeritud hematoom parema alalõualuu nurga piirkonnas, verevalum ning diagnoositud pea muude osade pindmine vigastus. Kahtlustatava E.P ütlused /tl 11-17/, mille kohaselt tunnistab ta kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemist. Ta lisab, et A B oli tema endine majanaaber. Talle helistas abikaasa I, kes ütles, et A B käis tema juures koos oma abikaasa nende tütrega ning neil tekkis sõnavahetus, mille käigus solvati ja rünnati I . Kannatanu nimetas tema abikaasat lipakaks, tema abikaasat rebiti riietest ja tekitati talle valu. Koju jõudes soovis kahtlustatav A B rääkida, kuid ei saanud teda kätte. Seepeale otsustas ta teda töölemineku ajal tabada. Kuna ta oli väga vihane ei hakanud ta A B rääkima, vaid lõi teda. Kahetseb tehtut, kuid leiab, et A B oli selle ära teeninud. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Tsiviilhagi ei esitatud. 3 Asitõendid: Puuduvad. Kohtunik: 4