KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 27.02.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-9595 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIK

§76lg.4 määrata M.V-l katseajaks 1 (üks) aasta.

Kohustada M.V k atseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta kriminaalhooldusametnikult eelneva loa - saada elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada M.V katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume - omandada üldharidus. Määrata M.V Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute I talituse juhataja Asta VAKSI poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada süüdimõistetu M.V karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.02.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.07.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §275 järgi ja karistatud vangistusega 5 kuud. Vastavalt KrMS §238 lg.2 vähendati M.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuulus vangistus 3 kuud 10 päeva. KarS §65 lg.2 alusel suurendati nimetatud karistust Tallinna Linnakohtu 19.09.2005 otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 11 kuud 24 päeva. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 11 distsiplinaarkaristust. Iseloomustuse kohaselt omandas kinnipeetav Viljandi Vanglas puidu-, raua- ja ehitustöö oskusi. Viljandi Kaare Koolis lõpetas 6 klassi. Vangistuse ajal on osalenud programmis EQUIP, samuti kunsti-, vestlus- ja käsitööringide töös. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Uute kuritegude toimepanemise riski vähendab lähedaste olemasolu. Kinnipeetav väidab, et tema käitumine oli tingitud sõprade mõjust, kuid nüüd ta nendega ei suhtle ja vabaduses kokku saada ei soovi. Enne vangistust elas kinnipeetav xx-x peale vabanemist asub elama ema juurde xxx. Kinnipeetav on pärit suurest perest, peale ema ja isa on tal veel 4 venda ja 5 õde. 2 Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvamuse kohaselt on positiivseks asjaoluks perekonna olemasolu, mis siiski ei suutnud saavutada seda, et M.V hoiduks kuritegude toimepanemisest. Negatiivseks asjaoluks on täheldatav kuritegelik käitumismuster. M.V ebastabiilne ja kuritegelik elukorraldus on jätnud negatiivse jälje töö- ja hariduskäigule. Tema mõtteviis on problemaatiline, kaldub impulsiivsusele, tagajärgedele eriti ei mõtle, esinevad ilmsed raskused enesekontrolliga. Mõtlematute tegudega võib ta oluliselt kahjustada varem saavutatud eesmärke ning sattuda seeläbi tagasilangusesse. Kinnipeetava puhul on täheldatavad käitumisprobleemid ja kesised sotsiaalsed oskused. M.V on sooritanud mitmeid kuritegusid, tal on esinenud probleeme ka vanglas – distsiplinaarkaristused, õigusvastase teo sooritamine vanglas. Kriminaalhooldaja leiab, et arvestada tuleb asjaoluga, et M.V on kandnud vabadusekaotuslikku karistust ning tema noorust, mistõttu on otstarbekas edaspidist karistust kohaldada kriminaalhooldusliku järelevalve tingimustes, pannes talle järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu poolt määratud tähtajaks. Maakohtu istung Süüdimõistetu M.V taotles maakohtu istungil enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ja seletas, et asub elama vanemate juurde, kes üürivad eramaja ja kus peale vanemate elavad veel 2 süüdimõistetu õde (17- ja 20-aastane). Töökoha hulgilaos laotöölisena hankis kinnipeetavale vend. Alkoholi ja narkootikumidega kinnipeetaval probleeme pole, on vangistuses osalenud erinevates programmides, Viru Vanglas on lõpetamata vihajuhtimisprogramm. Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava resotsialiseerumise huvides on vaja taotlus rahuldada, määrata katseaeg 1 aasta ja panna süüdimõistetule KarS §75 lg.1 p.1-5 ja lg.2 p.2, 4 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et taotlus on põhjendatud. Ka kriminaalhooldaja ja prokurör toetasid taotlust vabastamiseks. Kaitsja leidis ka, et süüdimõistetu vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on otstarbekas, kuna ta on pikalt juba viibinud vangistuses, kriminaalhoolduse kohaldamine antud juhul on distsiplineeriva olemusega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et M.V tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et süüdimõistetu M.V on sündinud xxx, vangistuses viibib alates 26.02.

1. Käesolevaks ajaks on M.V ära kandnud enamuse talle mõistetud karistusest. Karistuse tähtaja lõpp on 15.07.
2. Sellegipoolest on M.V nõus enda vangistusest vabastamisega tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, kuna leiab, et järelevalve panemine talle aastaks aitab tal käituda edaspidi seaduskuulekalt. Süüdimõistetu on nõus käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega. Kuigi asja materjalidest nähtub, et M.V on vangistuses karistatud korduvalt distsiplinaarkorras, samuti üks kord ka kriminaalkorras, leiab maakohus, et antud juhul tuleb eelkõige arvestada süüdimõistetu vanust ja asjaolu, et vangistuses viibib ta esimest korda. Maakohus leiab, et alaealise, kes on vangistuses viibinud juba 4 aastat ja kellel jääb karistust kanda veel vaid 4,5 kuud, võib ühiskonda resotsialiseerumise huvides vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Antud asjas on positiivseks ka asjaolu, et süüdimõistetul on vabanemise korral olemas korralik ja kindel elukoht, mõlema vanema ning õdede-vedade toetus. Süüdimõistetu sõnul ei ole ta endiste sõpradega suhelnud, ka vabanedes ei ole nendega kontakti, kuna vanemad on endisest elukohast kolinud teise kohta. Vend on aidanud leida M.V-le laotöölise koha hulgilaos. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et M.V vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on otstarbekas. Seda toetab ka kriminaalhooldaja. Maakohus leiab, et katseajal järelevalve all olemine on nii noorele inimesele iseenesest garantiiks, et ta ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Samuti on võimalik teda järelevalve all resotsialiseerumisel suunata. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine annab kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi.

§76

lg.4 tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista M.V-le ühe aasta pikkune katseaeg. Sellel ajal allutatakse M.V KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Maakohus peab põhjendatuks prokuröri poolt nimetatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule. Seetõttu paneb maakohus M.V-le järgmised KarS §75 lg.2 p.2, 4 sätestatud lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - omandada üldharidus. 4 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §75, §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 5