KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number
- aprill 2008 Rapla Kriminaalasi Prokurör Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametniku Olga Lobjaku erakorraline ettekanne süüdimõistetu H.H (isikukood xxx, elukoht xxxxxxx xx-xx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx) kohta. Aarne Pruus Kohaldatud menetlussätted KrMS § 387 lg 1, § 427 ja § 432 lg 3 1-07-11694 RESOLUTSIOON Mitte asendada Tartu Maakohtu
- septembri
- aasta otsusega H.H-le mõistetud üldkasulikku tööd vangistusega. Pikendada järelejäänud 172 töötunni tegemise tähtaega nelja kuu võrra arvates jõustumisest. määruse Koopia määrusest saata Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Rapla talitusele ja H.H-le . Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kuulutamisele järgnevast päevast. Asjaolud H.H on süüdi mõistetud
- septembril 2007 Tartu Maakohtu poolt ja karistatud vangistusega viis
(5)kuud, milline asendatud üldkasuliku tööga 300 tundi kuuekuulise tähtaja jooksul. Töö tegemise võimaldas hooldusalusele Kaiu Vallavalitsus iga kuu viimasel nädalal, et H.H oleks võimalik edasi Saaremaal tööl käia. Ajakava kohaselt oli üldkasuliku töö tegemise aeg
- oktoobrist
- oktoobrini 2007, kuid hooldusalune ei ilmunud tööle
- oktoobril ja
- oktoobril 2007, mil oli tarvitanud alkoholi. Mitteilmumisest H.H kellelegi ei teatanud. Need päevad tegi ta järgmisel nädalal tasa. №vembris ja detsembris 2007 tegi hooldusalune üldkasulikku tööd vastavalt ajakavale. Jaanuaris 2008 oli üldkasuliku töö tegemise tähtaeg
- jaanuarist kuni
- jaanuarini, kuid H.H ei ilmunud
- jaanuaril ja
- jaanuaril 2008 töökohale, kuna oli taas alkoholi tarvitanud. Mitteilmumisest ta kellelegi ei teatanud. 2008.a. veebruarist töötab H.H Kaius ja seepärast muudeti ka üldkasuliku töö tegemise korda. Ajakava kohaselt kohustus H.H tööd tegema
- veebruaril,
- veebruaril,
- veebruaril ja
- veebruaril
- Nimetatud päevadest ei tulnud H.H kahel viimasel tööle, kuna tal puudus töö tegemiseks saag, mida ta ei küsinud ka juhendajalt. H.H pidi tööd tegema ka
- märtsil,
- märtsil,
- märtsil,
- märtsil ja
- märtsil 2008, kuid käis tööl vaid
- märtsil
- H.H on korduvalt rikkunud üldkasuliku töö tegemise korda. Talle on antud võimalus töötada sobival ajal, kuid sellele vaatamata on jätnud korduvalt töökohale tulemata. Tähtajaks on H.H tehtud 128 tundi tööd. H.H on alkoholisõltuvus, vaatamata vestlustele ei ole ta ravile läinud ega muud lahendust leidnud. Kuuekuulise üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul on vaid kaks kuud möödunud probleemideta. Kuna üldkasulikku tööd saab isikule määrata tema enda nõusolekul, siis on H.H suhtumine talle mõistetud asenduskaristuse täitmisesse mitterahuldav. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldusametnik tegemata töötundide asendamist vangistusega. Prokurör toetab karistuse täitmisele pööramist. H.H tunnistab end ettekandes nimetatud aegadel tööle mitteilmumises süüdi, kuid ei nõustu vangistusega. Ta kinnitab valmisolekut teha töötunnid ette nähtud ulatuses ära, pärast 11.aprilliks k.a. ettekande arutamseks määratud kohtuistungit käis ta Kaiu valla sotsiaalnõuniku juures ja viimane oli nõus talle uuesti tööd andma. Nii oli kokkulepe tööleminekuks 19.- 20.aprillil, kuid A.Jõessaarel ei õnnestunud saada töö tegemiseks mootorsaagi, tuttav andis talle küll sae, kuid küsis varsti uuesti tagasi, seepärast ei läinud H.H töökohale, kõneaja puudumise tõttu ei saanud ta sotsiaalnõunikule oma mittetulekust ka teatada; praegu talle määratud tööd ilma saeta teha ei saa. Kaitsja on seisukohal, et tegemata töötundide vangistusega asendamine ei ole põhjendatud, kuna tööriista muretsemine ei pea olema hooldusaluse ülesanne. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et H.H on hoidunud töö tegemisest kõrvale ja antud juhul esineb KarS § 69 lg. 6 ette nähtud alus tegemata töötundide asendamiseks vangistusega, kuid kohus ei pea otstarbekaks seda teha. H.H on ette nähtud 300 tunnist töötanud 128, kriminaalhooldaja on ettekandes asunud seisukohal, et arvestades põhitööks kuluvat aega, oleks kuue kuu jooksul olnud võimalik teha üldkasulikku tööd 195 tunni ulatuses. Neil põhjustel peab kohus vajalikuks üldkasuliku töö tegemise aega pikendada. KarS § 69 lg. 3 kohaselt ei või üldkasuliku töö tegemise aeg ületada kahte aastat. Arvestades tegemata töötundide hulka peab kohus otstarbekaks pikendada tähtaega nelja kuu võrra. Indrek Saar Kohtunik