Obsah (6)

§ 253§ 126§ 417§ 175§ 179§ 180

1-08-4706 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.04.2008.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kriminaalasja number 1-08-4706 (07260103851) kirj

§ 253p. 1 ja § 254 Süüdi tunnistada V.E Kar

S § 344 lg. 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära s.o. kokku 8700 (kaheksa tuhat seitsesada) krooni. Süüdi tunnistada V.E KarS § 345 lg. 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära s.o. kokku 11 600 (üksteist tuhat kuussada) krooni. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista V.E liitkaristuseks rahaline karistus 240 (kakssada nelikümmend) päevamäära s.o. kokku 13 920 (kolmteist tuhat üheksasada kakskümmend) krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 126lg.

3 p. 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõenditeks olevad dokumendid - Tartu Linnavalitsuse Ettevõtluse osakonda esitatud 23 Ukraina kodaniku nimel täidetud elukohateadet. Välja mõista V.E-lt 7057 (seitse tuhat viiskümmend seitse) krooni ja 40 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874.

§ 417lg.

1 järgi kohtuotsust rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumise osas on võimalik täita vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise või kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse tasumata jätmise korral saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval V.E on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon.

1. aasta kevadel üüris V.E enesele M.P. korteri Tartu linnas J. 181-
3. aasta veebruarikuus otsustas ta abistada Ukrainast Eestisse tööle tulevaid isikuid sellega, et registreerib nende elukohana oma üürikorteri. Selleks võltsis ta 23 isiku kohta elukohateadetel korteriomanik M.P. allkirjad ja esitas need Tartu Linnavalitsusele, kes kõik isikud ka korterisse sisse registreeris. V.E süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 20.02.2007 – 14.09.2007 võltsis S.K. ´i, O.K. , I.G. , M.R. ´i, I.S. ´i, V.D. , V.P. ´i, V.S. ´i, I.I. , H.K. ´i, O.S. ´i, I.M. ´i, O.K. ´i, M.I. ´i, M.R. , S.S. ´i, V.D. ´i, V.S. ´i, I.S. ´i, I.P. ´i, V.D. ´i, V.D. ´i ja P.P. nimelt Regionaalministri 24.mai 2005.a. määruse nr 10 lisaga 1 kehtestatud elukohateadetel M.P. allkirjad selle kohta, et M.P. kui ruumi omanik on nõus elukohateate esitamisega eelnimetatud isikute poolt Tartu Linnavalitsusele Tartu J. 181-6 eluruumi kasutamise kohta. Elukohateate esitamisega omandasid eelnimetatud isikud õiguse näidata oma elukohana Tartu, J. 181-
4. Sellega pani V.E toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimises. V.E süüdistatakse ka selles, et tema ajavahemikul 20.02.2007 – 14.09.2007 esitas Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonda eelnevalt enda poolt võltsitud M.P. allkirjaga elukohateated eesmärgiga registreerida S.K. i, O.K. , I.G. , M.R. i, I.S. i, V.D. , V.P. i, V.S. i, I.I. , H.K. i, O.S. i, I.M. i, O.K. i, M.I. i, M.R. , S.S. i, V.D. i, V.S. i, I.S. i, I.P. i, V.D. i, V.D. i ja P.P. M.P. kuuluvasse korterisse asukohaga Tartu J. 181-
5. Sellega omandasid eelnimetatud isikud õiguse näidata oma elukohana Tartu J. 181-
6. Sellega pani V.E toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, kasutamise. Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud ning tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendite ja salvestiste loetelu ning nende asukoht: Tartu Linnavalitsuse Ettevõtluse osakonda esitatud 23 Ukraina kodaniku nimel täidetud elukohateated, mis on pakendatud ümbrikusse ja asuvad kriminaalasja juures - - 2 Süüdistatavatele kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada V.E KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära s.o. 7500 krooni ja KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära s.o. 10 000 krooni KarS § 64 alusel mõista V.E-le liitkaristusena rahaline karistus 240 (kakssada nelikümmend) päevamäära s.o. 12 000 krooni. Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Karistusseadustiku (KarS) § 344 lg. 1 järgi dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 345 lg. 1 järgi võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 44 lg. 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg. 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 järgi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 344 ja § 345 süüteokoosseisudega kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus, selle kaudu aga dokumendiga seotud õiguskäibe valdkond. Tegemist on teise astme kuritegudega ja tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastavate paragrahvide sanktsioon võimaldab rahalise karistuse mõistmist. Kohus ei tuvastanud KarS §-des 57 lg. 1 ja 58 ettenähtud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. Karistusregistri andmetel on ta väärteomenetluse korras karistatud neljal korral, neist kolm karistust on arhiveeritud (tl. 60). Karistusregistri kehtivad karistused on süütegude eest, mille süüteokoosseisudega kaitstavaks õigushüveks on liiklusohutus. Lahendatava kuriteokoosseisudega kaitstavad õigushüved on eelmistest süüteokoosseisudest erinevad. Süüdistataval on töökoht ja sissetulek. Sellest järeldub rahalise karistuse kandmise võimalikkus. V.E keskmise päevasissetuleku suurus on Maksu ja Tolliameti andmetest lähtudes täiskroonides 58.- krooni (tl. 59, 67, 68) ja see tuleb KarS § 44 lg. 2 sätestatud esimese lause järgi rahalise karistuse mõistmisel aluseks võtta. Prokuröri taotletud rahaline karistus põhineb seaduslikul alusel ja kohus nõustub viimases, 03.04.2008.a. süüdistusaktis märgitud karistuse määraga, mis arvestab KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid. Süüdistusakti kohaselt on karistus arvestatud miinimumpäevamäärast lähtudes. Kohus ei tuvastanud neid erandlike asjaolusid, mille tõttu päevamäära suurust vähendada või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Seetõttu ei ole alust päevamäära suuruseks võtta - 3 miinimumpäevamäära, s.o. 50.- krooni. V.E on teadlik Maksu ja Tolliameti andmetest lähtuvast keskmisest päevasissetuleku suurusest, milleks on 58.- krooni. See asjaolu sai talle teatavaks eelmise, 20.03.2008.a. süüdistusaktiga, kus oli karistust arvestatud 58-kroonisest päevamäärast lähtudes. Kuna kohtunik ei nõustunud prokuröri ettepanekuga karistuse määra osas, tagastati kriminaaltoimik prokuratuurile Tartu Maakohtu 26.03.2008.a. määrusega. Päevamäära suurus vahepeal muutunud ei ole. KarS § 44 lg. 1 järgi mõistetakse rahalist karistust päevamäärades, s.t. et karistus mõistetakse päevamäärade arvu määramisega. Seejärel korrutatakse päevamäärade arv KarS § 44 lg. 2 sätestatud päevamäära suurusega. Eeltoodud asjaoludest lähtudes ja nõustudes prokuröri ettepanekuga karistuse määra osas, ei ole karistuse rahalise väärtuse arvestamine seadusega vastuolus ega kahjusta süüdistatava õigusi. Süüdistust on võimalik lahendada kriminaaltoimikut arvutusvea parandamiseks prokuratuurile tagastamata. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175lg.

1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179lg.

1 p. 2 järgi 6525 krooni.

§ 175lg 1 p.

4 alusel määratud kaitsjale kohtueelsel eeluurimisel makstud advokaaditasu on 495.60 krooni.

§ 175lg 1 p.

5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 7 krooni.

§ 175

lg 1 p 10 alusel kriminaalasja menetlemisega seotud posti kättetoimetamise kulud on 29.80 krooni. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetavate kanda

§ 180lg 1 alusel.

Menetluskulude summa on 7057.40 krooni.

§ 417lg.

1 järgi kohtuotsust rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumise osas on võimalik täita vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korra saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kannatanul on õigus tsiviilhagi täitmiseks määratud tähtaja möödumisel taotleda täitmist täituri kaudu. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik - - 4