kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus § 263 p 1 järgi U.V isikukood xxx, elukoht: xxx; kesk-eriharidus, Eesti Vabariigi kodanik, töötab mitteametlikult, tõkend: elukohast lahkumise keeld, KrMS § 217 korras kinni peetud 02.05.2008.a.-03.05.2008.a, varem kohtulikult karistatud: 1) 11.10.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotus 1 aasta, tingimisi 1 aastase katseajaga; 2) 17.11.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt
lg 1 alusel vangistus 3 aastat,
lg 2 alusel vangistus 8 kuud 12 päeva,
lg 1 alusel tingimisi vangistus 2 aastat, 3 kuud ja 18 päeva katseajaga 3 aastat; 3) 24.04.2007.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
järgi vangistusega 3 kuud,
järgi vangistus 4 kuud,
lg 1 ja
lg 1 alusel tingimisi vangistus 4 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks; Owe Ladva Juhindudes KrMS §-dest 180 lg 1 ja § 248 lg 1 p 5 o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi U.V
p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 /kaks/ kuud.
24.04.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse osa, s.o. 3 kuu ja 27 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
2 päeva karistusaja hulka, mõistes lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 25 päeva.
5 kuud ja 25 päeva (175 päeva) üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasuliku tööd, mõistes U.V-le karistuseks 350 üldkasuliku töö tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 4 kuud. Vastavalt
§-le 69 lg 4 on U.V üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja nimelt on U.V kohustatud: • elama kohtu määratud alalises elukohas, • ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata mõistetud vangistuse täitmisele, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega arvestusega 1 vangistuspäev 2 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldaja määrab U.V-le üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kask (Tartu mnt 85, Tallinn tel 612 7758). Kontrollnõuete täitmise aeg algab kohtuotsuse jõustumisest.
Vastavalt 17.10.2008.a prokuröri abi Mairi Heinsalu, süüdistatav U.V ja tema kaitsja Owe Ladva vahel sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatav U.V karistamist
p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusega 2 /kaks/ kuud vangistust.
24.04.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse osa, s.o. 3 kuu ja 27 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
2 päeva karistusaja hulka, mõistes lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 25 päeva.
5 kuud ja 25 päeva (175 päeva) üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasuliku tööd, mõistes U.V-le karistuseks 350 üldkasuliku töö tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 4 kuud. Vastavalt
§-le 69 lg 4 on U.V üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja nimelt on U.V kohustatud: • elama kohtu määratud alalises elukohas, • ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. U.V-le selgitati otsuse jõustumisel kaitsjatasu ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatav U.V kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde. Tunnistab oma süüd osaliselt talle esitatud süüdistuses. U.V kinnitab, et antud kokkuleppe sõlmimine on tema enda vaba tahe. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järeldusele, et U.V enda süüditunnistamine
p 1 järgi ning kokkuleppe sõlmimine karistuse osas on süüdistatava tõelise tahte avaldus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. U.V on tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kriminaaltoimikus esitatud tõendite põhjal on tõendamisese selge ja kuriteole on antud õige karistusõiguslik hinnang
Kohus leiab, et süüdistatav U.V on võimalik kokkuleppe kohaselt karistada. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 4,9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha). Vastavalt § 179 lg 1 p 1 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4350.- krooni, seega sundraha teise astme kuriteos 6525.- krooni. Katrin Puhkason Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.