) § 248 lg 1 p 5, § 249, maakohus otsustas: 1.Süüdi mõista U.P KarS § 25 lg 1,2, § 391 lg 1 järgi ja karistada teda 3 (kolme) kuu pikkuse vangistusega. 2.KarS § 69 alusel asendada U.P-le mõistetud karistus - 3 (kolme) kuu pikkune vangistus - üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümber arvestatuna teeb 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 5 (viie) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab U.P järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2.1.Määrata U.P elukohaks xxx. 2.2.Kohtuotsus saata täitmiseks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonda U.P suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks. 2.3.Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. 3.U.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4.
lg 1, 3 § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista U.P-lt riigituludesse menetluskulud: sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 32 (kolmkümmend kaks) krooni (lk 37). 5.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Galina Tśelnakova OÜ kasuks (asukoht: Narva 20309 Kiriku 13) 3 996 (kolm tuhat üheksasada üheksakümmend kuus) krooni 80 senti kaitsja-vandeadvokaadi Galina Tśelnakova määratud korras süüdistatava U.P kaitsjana eeluurimisel osutatud õigusabi eest (lk 38, 40). 5.1.
lg 1 p 4 alusel välja mõista U.P-lt (elukoht: xxx) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 3 996 (kolm tuhat üheksasada üheksakümmend kuus) krooni 80 senti riigituludesse kaitsja-vandeadvokaadi Galina Tśelnakova osavõtu eest kohtueelsest menetlusest. 6.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Galina Tśelnakova OÜ kasuks (asukoht: Narva 20309 Kiriku 13) 1 180 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni kaitsja-vandeadvokaat Galina Tśelnakova määratud korras süüdistatava U.P kaitsjana kohtuistungil osutatud õigusabi eest. 6.1.
lg 1 p 4 alusel välja mõista U.P-lt (elukoht xxx)menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 1 180 (üks tuhat üks sada kaheksakümmend, s.h. on käibemaks 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni) krooni riigituludesse kaitsja-vandeadvokaat Galina Tśelnakova osavõtu eest kohtuistungist. 2
8.Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusele nr 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „U.P, kriminaalasi 1-09-2083, menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Galina Tśelnokova´le makstud tasu osutatud õigusabi eest 3 964 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend neli) krooni 80 senti (lk 38, 40) ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 32 (kolmkümmend kaks) krooni (lk 37). 3.Viru Ringkonnaprokuratuuris 12.veebruaril 2009.aastal kokku lepitud karistuse liik ja määr (lk.43-44). 3.1.Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ning tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuste sisu, kuritegude kvalifikatsiooni ning jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt maakohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 3.2.KarS § 25 lg 1 j a 2 , § 3 91 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi Anneli Pärt maakohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. 3.2.1.KarS § 69 alusel asendada U.P-le mõistetud karistus - 3 kuu pikkune vangistus - üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümber arvestatuna teeb 180 tundi üldkasulikku tööd (3 k = 90 p; 90 x 2= 180 tundi), mille kestuseks on 180 tundi, ja mis tuleb sooritada 5 (viie) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab U.P järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule; elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohutuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. U.P-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. 4
alusel kanda süüdistataval riigituludesse kõik õigusabikulud, mis on kokku 3 996 (kolm tuhat üheksasada üheksakümmend) krooni 80 senti (32kr.+ 1 982,40 kr.+ 1 982, 40 kr). Sundraha suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära (
ASITÕENDITE KOHTA 6.Prokuröri abi taotleb asitõendite, s.o 340 (kolmsada nelikümmend) sigaretti, mis olid ära võetud 28.oktoobril ja 06.detsembril 2008.a ja asuvad Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja tollikeskuse tolliinspektuuri laos, konfiskeerimist KarS § 83 lg 2 alusel. Maakohtunik leiab, et prokuröri abi seisukoht sigarettide konfiskeerimise kohta on väär. 6.1.Vastavalt
lg 1 p-le 11 peab kohus juhul, kui kriminaalmenetluse käigus on ära võetud asitõendeid või muud asjad, süüdimõistva otsuse tegemisel esitama
§-s 126 toodud konkreetsed meetmed äravõetud asjadeedaspidiseks käitlemiseks. Kohtueelse menetluse kokkuvõttest (lk 32, p 4) nähtuvalt võeti asitõendina ära hulk esemeid, s.o 340 (kolmsada nelikümmend) sigaretti, mis on lisatud kriminaaltoimikusse U.P süüd kinnitava tõendina. 6.2.Kuna kriminaalasjas esemele, ainele on antud protsessuaalse staatuse asitõend, siis sel juhul ei saa antud asitõendit (deid) konfiskeerida. Kohtunik leiab, et käsitletaval juhul puuduvad 340 sigareti konfiskeerimise põhjendused. Kõnealused sigaretid (lk 17, 21) võeti ära reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse käigus ja tunnistati asitõendiks. Seega ei olnud 340 sigareti konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara. Asitõendite suhtes võetavaid meetmeid sätestab
. 6.3.Antud juhul tuleb juhinduda
sätetest, mis tähendab, et 340 (kolmsada nelikümmend) sigaretti, mis on käesolevas kriminaalasjas tõendiks, tuleb: kas vabastada asitõendi staatusest ja pärast konfiskeerida või vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada, anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (
). Kohtupraktikast tuleneb : “ Riigikohus peab vajalikuks juhtida kohtute tähelepanu ka asjaolule, et lahendades asitõenditega seonduvaid küsimusi, tuleb lähtuda asitõendi olemusest ja õiguslikust kuuluvusest. Kriminaalasja juurde võib jätta vaid kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmise. 5
). Lisaks eeltoodule, tuleb kriminaalasja arutamisel hinnata olemasolevaid tõendeid, mis kinnitavad või lükkavad ümber süüdistatava väited, et temalt on kuritegelikul teel saadud varana võetud ära ka isiklikud esemed“ (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-14-07, 16.mai 2007.a). Kokkuvõtteks kohtunik leiab, et 340 (kolmsada nelikümmend) sigaretti kuuluvad hävitamisele
7. Kaitsja-vandeadvokaat Galina Tśelnokova taotluse kohta märgib kohtunik järgmist. 7.1.Menetluskusid ei saa jätta riigi kanda, kuna: 7.1.1.U.P pani toime kuriteo kaks episoodi; 7.1.2.sama teo eest on ta karistatud väärteomenetluse korras neli korda. Mihhail Komtśatnikov kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.