HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-08-15982
(08231600277)Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruaril 2009.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Loreta Tšurilova Leelo Viil Kriminaalasi A.F süüdistuses lühimenetluses Süüdistatav A.F, elukoht: xxx (asukoht arestimaja), isikukood xxx, EV kodanik, keskeriharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral, viimati - 29.02.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud, vabanes peale karistuse kandmist 27.08.2008.a., tõkend – vahistamine Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON KarS § 263 p 1 järgi Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada A.F KarS § 263 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 11.09.2008.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista A.F-ilt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 2407,20 krooni. Sundraha ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB EÜP või Swedbank a/a 221023778606, viitenumber
- Selgitusse märkida „A.F , 1-08-15982, sundraha ja kaitsjatasu“. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK A.F on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 05.09.2008.a. kella 17.00 – 18.00 paiku Tallinnas, Xxx trepikojas pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga selliselt, et ta haaras NK´i õlgadest ning kaelast ja hakkas teda kägistama, tekitades viimasele füüsilist valu ja kehavigastuse hematoomi näol ja vasakul õlal. Seda tegevust nägi pealt KL, kes nõudis, et A.F NK lahti laseks, kuid A.F ei reageerinud. Seoses sellega kutsus KL appi samas trepikojas elavad EE ja SM, kelle sekkumisel A.F lõpetas N.K ründamise ning põgenes. Oma sellise tegevusega pani A.F toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o. KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.F esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 13.02.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas A.F, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning A.F-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava A.F-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 41 – 44, 45), milles ta tunnistab süüd ja kahetseb. Seletas, et tema ei püüdnud N varastada raha. Ta ei sobranud N taskutes, kuid ta haaras N õlgadest ja pigistas kõri, sest ta püüdis ära joosta. Tema tahtis, et N tagastaks talle raha, mille ta oli andnud samal päeval, 200,- krooni. N teadis, et see mille ta talle andis 200,- krooni eest, kui ei sobi, annab ta raha tagasi. Talle see ei sobinud, sest kvaliteeti lihtsalt ei olnud ja ta palus oma raha tagasi. Kuna N keeldus raha tagastamast, siis kasutas füüsilist jõudud. Ka: - Suulise kuriteoteate protokoll, 05.09.2008.a. kella 17.00 – 18.00 ajal läks koju aadressile Xxx– koos K ning teise ja kolmanda korruse vahel oli võõras meesterahvas, kes oli tema arvates narkojoobes, süstal käes. Mees võttis talt kahe käega õlgadest kinni ja ütles vene keeles „anna raha“. Ta vastas, et tal ei ole raha. Peale seda isik hakkas isik teda ühe käega kägistama kaelast. Samal ajal sõbranna läks abi kutsuma. Isik kägistas ja otsis tema taskuid läbi. Ära temalt midagi ei võtnud isik. Sõbranna tuli tagasi ühe mehega ja naisega samast majast appi talle. L lükkas mehe temast eemale ja kui isik S ´d nägi, jooksis minema. Kägistamisest nähtavaid vigastusi ei jäänud, kuid kael oli valus. Õlgadest tugevalt kinni hoidmisest tekkis tal vasakul õlal hematoom. Politseid ei tulnud tal pähe kutsuda. 11.09.2008.a. kella 20.00 ajal oli koos isaga Pelgulinna Selveri lähedal, kui nägid sama meest, kes oli teda rünnanud ning ta ütles isale seda, mille peale isa läks selle isiku juurde ja ütles, et oleks vaja rääkida. Isik jooksis Pelgulinna Selverisse sisse turvatöötajate juurde ning turvamehed kutsusid politsei. (tl. 2 – 3); - Kannatanu NK ütluste protokoll, 05.09.2008.a. kella 17.00 – 18.00 ajal läks koju aadressile Xxx– 222 koos K ning teise ja kolmanda korruse vahel oli võõras meesterahvas (kaelal – paremal tätoveering draakoni kujutis koos triblaga), kes oli tema meelest narkojoobes. Mees võttis talt kahe käega õlgadest kinni ja ütles vene keeles „anna raha“. Peale seda hakkas mees teda ühe käega kägistama kaelast. Meesterahvas kägistas teda ja otsis taskud läbi. Sama isikut nägi koos isaga järgmine päev Pelgulinna Selveri lähedal ning kutsuti politsei. (tl. 4 – 5); - Isiku läbivaatuse protokoll fotodega, millest nähtub, et NKa´l tuvastati vasaku õla nukil kollakas – pruuni värvi hematoom. (tl. 6 – 9); - Tunnistaja KL ütlused, milles seletas, et umbes nädal tagasi kella 15.00 – 18.00 ajal läks vanaema juurde aadressil Xxx , mis on kolmandal korrusel ning ta kuulis trepikojas NK appi hüüdmist trepikojas. Teise ja kolmanda korrusel vahel oli üks võõras mees, kes kägistas kaelast N . Ta hakkas mehe käsi N kaela ümbert lahti tõmbama, kuid see ei õnnestunud. Ta ütles mehele vene keeles, et lasku lahti, kuid isik ei teinud seda. Ta läks abi kutsuma. Appi tuli L ja veel üks mees. Inimesi nähes lasi see mees N lahti ja nad jooksid minema. 11.09.2008.a. õhtul helistas talle N isa, kes ütles, et see mees, kes N ründas on kinni peetud ja palus tal politseiosakonda tunnistama tulla. (tl. 10 – 11); - Tunnistaja EE ütlused, milles seletas, et 05.09.2008.a. istus tema, S ja L korterist kolmandal korrusel üldkoridoris ja suitsetasid. Uks avanes ning välja jooksis K ja ütles, et tädi L aidake, seal kägistatakse N . Ta jooksis alla ning teise ja kolmanda korruse vahel nägi, et tundmatu mees hoiab NK kaelast ning kägistab teda, N oli juba üleni sinine ja ei saanud rääkida. Mees ütles, et N oli võtnud temalt mingi raha ja toonud talle selle, mis talle ei mõjunud. Ta tiris mehe käe lahti ning N jooksis minema. Mees jooksis N järele ja haaras temast kinni. K jooksis S appi paluma. S tuli appi ja lõi seda meest käega näkku, et ta N lahti laseks ja siis pööras mees kogu oma tähelepanu S peale. Nad hakkasid S kaklema ning S purunes vasak kulm ja vasakpoolsel ülemisel laul oli sinikas. N kasutab narkootikume, kuid seda ta ei tea kas ta nendega kaupleb. Tema seda ei näinud, et see mees oleks N taskutes sorinud. (tl. 24 – 25, 26); - Tunnistaja S M ´i ütlused, milles seletas, et 05.09.2008.a. õhtul kella 17.00 ajal läks koos Jelenaga oma koridori suitsetama, kuhu jooksis K ning hakkas L t kutsuma ja ütles, et L aitaks, kuna Nt kägistatakse. L läks vestibüüli. Kuna tema ei arvanud, et - seal midagi tõsist on, ei läinud kusagile. K jooksis veelkord ning kutsus teda appi. Ta nägi, et korruste vahel üks tundmatu mees tõukas Jelenat eemale ja ründas N . Ta tiris selle mehe eemale ja püüdis mehe tähelepanu endale tõmmata. Neil tekkis lööming, mille tagajärjel läks tal kulm katki. Hiljem tekkis silma alla hematoom. Ta konflikti põhjust ei tea. Temal isiku koht pretensioone ei ole ning arsti poole ta vigastuste pärast ei pöördunud. (tl. 33 – 35, 36); Äratundmiseks esitamise protokollid, tunnistaja EE selgitab, et fotol nr 3 on temale tuttav nägu ning võib-olla isik kes Nt kägistas, kuid teda ajab segadusse isiku kasv ja tätoveering kaelal, kuid tervikuna on ta sarnane antud isikule. Tunnistaja KL tunneb fotolt nr 3 ära mehe, keda ta nägi 05.09.2008.a. Xxxmaja trepikojas kägistamas NKa´t. Isiku tunneb ära silmade kuju, näokuju, juuste värvi, soengu järgi ning mäletab, et isikul oli kaelal tätoveering. (tl. 28 – 32, 37 – 40). Kohtunik asub seisukohale, et A.F on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tunnistajate ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning A.F-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik A.F-i süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. A.F on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 11-l korral. Oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et A.F-ile tuleb karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik