1-08-6186 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. mai 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kriminaalasja nr 1-08-6186 (06231606095) Kohtunik Külli Iisop Kriminaalasi V.N süüdi

§ 200lg 1 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. 1. 06.05.2008.a. saadeti Põhja Ringkonnaprokuratuurist kriminaaltoimik nr 06231606095 V.

§ 200lg 1 järgi arutamiseks kokkuleppemenetluses.

1. Kokkuleppes märgitu kohaselt süüdistatakse V.N selles, et tema 05.12.2006.a. kella 18.20 paiku Tallinnas, Kerutzwaldi ja Gonsiori tänava ristmiku lähedal läks 1997.a. sündinud L J juurde ning nõudis, et viimane loovutaks talle mobiiltelefoni, vastasel juhul luba ta kannatanul kõri läbi lõigata. Seejärel võttis ta kannatanul taskust mobiiltelefoni №kia 6125, lükkas kannatanu pikali maha ja jooksis koos telefoniga sündmuskohalt minema. Sellise tegevusega pani V.N toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga. 2.1 Menetlusosalised on allkirjastanud kokkuleppes V.N-i karistuseks kokku leppinud 2 (kahe)-aastase vangistuse, mida ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid.
2. Kohus ei nõustu prokuröri, kaitsja ja süüdistava vahel sõlmitud kokkuleppes taotletava karistusega, kuna kokkulepitud karistus ei vasta karistuse mõistmise üldistele reeglitele. Kohus märgib, et Riigikohtus on oma otsuses 3-1-1-99-06 punktis 20 märgitud järgmist : „ Kolleegium on seisukohal, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem“. Jätkuvalt on samal seisukohal Riigikohus oma lahendis 3-1-1-59-07 (26.11.2007.a.) p
3. Antud juhul on karistusena kokku lepitud 2-aastane vangistus 18 kuulise katseajaga ja seega on katseaeg lühem kui vangistus.
4. 4.1.Lisaks ülaltoodule peab kohus märkima, et KarS § 74 ja § 75 sätteid saab kohus rakendada isiku suhtes, kellel on kindel elukoht. Kokkuleppes ei ole prokurör süüdistatava V.N-i elukohta märkinud. Samuti ei ole kooskõlas toimiku materjalidega kokkuleppes märgitu, et tõkendina on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. Tõkendi kohaldamise määrus toimikust puudub. 4.2.Kokkuleppes on märgitud, et hüvitamata on kuriteoga tekitatud kahju (3 900 krooni), mis tuleb välja mõista S J’lt. Vastavalt KrMS § 243 tuleb kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tsiviilkostjalt saadud nõusolek vormistada protokollina, kus on märgitud kõik vajalikud andmed (s.h. tema elukoht, tema õigused kokkuleppemenetluses). Kahtlustatava nõusoleku protokollis S. J kui alaealise seadusliku esindajana antud allkiri ei asenda KrMS § 243 alusel vormistatavat protokolli.
5. KrMS § 245-1 lg 1 p 2 ja 3 alusel teeb kohus määruse kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks võimalusega sõlmida uus kokkulepe, kui kohus ei nõustu karistuse liigi või määraga või puuduvad kokkuleppemenetluse kohaldamise alused (kannatanu nõusoleku protokolli puudumine). Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kriminaaltoimiku V.

§ 200lg 1 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks.

Kohtunik