← Eesti

1-06-5777\28

Obsah (4)§ 215§ 74§ 68§ 75

Kriminaalasjad nr 1-06-13373 ja 1-06-5777 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprillil 2008. a. Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-06-13373 ja 1-06-5777 Koh

§ 215lg 2 p 1, 3 järgi ja Tartu Maakohtu 03.01.2007.

a. otsusega

§ 215lg 2 p 3 järgi.

prokurör Jüri Vissak Istungil osalenud isikud kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel kriminaalhooldusametnik Janika Bachmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 384 lg 1, § 427, § 432 lg 3 ja

§ 74

lg 4, § 75 lg 2 p 4, kohus määras Jätta rahuldamata Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametniku taotlused ning mitte pöörata I.G-le Tartu Maakohtu 18.12.

  1. a. ja 03.01.
  2. a. otsustega kriminaalasjades vastavalt nr 1-06-13373 ja 1-06-5777 mõistetud karistusi täitmisele. Pikendada I.G-le Tartu Maakohtu 18.12.
  3. a. ja 03.01.
  4. a. otsustega kriminaalasjades vastavalt nr 1-06-13373 ja 1-06-5777mõistetud katseaega 5 (viie) kuu võrra ja kohustada teda asuma tööle hiljemalt
  5. maiks
  6. a. Välja mõista I.G-lt KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse 330.40 krooni (kolmsada kolmkümmend krooni ja nelikümmend senti) talle kohtus advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri
  7. Määruse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Põhjendused. I.G tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 18.12.
  8. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-06-13373

§ 215

lg 2 p 1, 3 järgi ja teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.03.2006.

a. – 23.03.2006. a., s.o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja tema suhtes kohaldati katseaega pikkusega 2 aastat koos allutamisega käitumiskontrollile

§ 75lg 1 järgi.

Katseajaks määras kohus I.G kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 27.12.

  1. a. I.G katseaeg algas 18.12.
  2. a. ja lõppeb 17.12.
  3. a. I.G tunnistati süüdi ka Tartu Maakohtu 03.01.
  4. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-06-5777

§ 215

lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga. Teda kohustati täitma

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta määrati kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Otsus jõustus 11.01.2007. a. Tema katseaeg algas 03.01.2007. a. ja lõppeb 02.01.2009. a. 2

(4)08.04.
  1. a. esitas Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralised ettekanded, milles taotles I.G-le Tartu Maakohtu 18.12.
  2. a. ja 03.01.
  3. a. otsustega mõistetud vangistuste täitmisele pööramist, kuna isik rikkus korduvalt registreerimiskohustust ja tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada. Hooldusaluse katseaeg algas 18.12.
  4. a. ning ta on etteteatamata jätnud registreerimisele ilmumata viiel korral. I.G oma seletuskirjas on mitteilmumisi põhjendanud haigestumisega ja ühel korral Pärnus sünnipäeval viibimisega. I.G ei ole täitnud ka hoolduskavas endale katseajaks püstitanud eesmärke. Ametnikule teadaolevalt hooldusalune ei tööta ning jättis pooleli Tartumaa Tööturuameti poolt pakutud ehitus-viimistluskursused. Samuti on ta karistusregistri 18.03.
  5. a. väljavõtte kohaselt katseajal toime pannud kolm väärtegu ja ta ei ole algust teinud rahaliste nõuete tasumisega. Kohtuistungil kriminaalhooldusametnik leidis, et I.G-ga on siiski võimalik kriminaalhooldust jätkata. Seda aga juhul, kui I.G asub koheselt tööle. Samuti peab hooldaja vajalikuks isiku katseaja pikendamist selle aja võrra, millise jooksul I.G ei ole kriminaalhoolduses käinud. Viimati käis hooldusalune tema juures
  6. a. detsembris. I.G palus kohtuistungil karistusi täitmisele mitte pöörata. Ta tunnistas, et on korduvalt jätnud ette teatamata kriminaalhooldusametniku juurde ilmumata. Tal ei ole ametniku telefoninumbrit ja tal pole alles pabereid järgmise registreerimise aja kuupäevaga. Ta teab aga, kus asub kriminaalhooldusosakond ja tal ei olnud mingeid objektiivseid takistusi, mis oleks seganud tal sinna minna. Ta on valmis asuma tööle ja arvab, et suudab seda teha kahe nädala jooksul. Tal on olemas reaalne võimalus minna tööle Luke juurviljatehasesse. Ta lubab ka, et hakkab maksma trahve ja rahalisi kohustusi. Ta on seda mõnevõrra ka teinud. Vahepeal ta töötas ja kui ta töölt ära tuli, siis lõpparvest võeti tema kontolt mingid summad selleks maha. Ta on katseajal toime pannud kolm väärtegu, millised olid seotud alkoholi tarvitamisega, kuid alkoholiprobleemi tal ei ole. Ta lubab edaspidi lollusi mitte enam teha. Prokurör palus karistus täitmisele pöörata. I.G ei allu kriminaalhooldusele, ei käi end hooldaja juures registreerimas, ei ole otsinud endale töökohta ega asunud tasuma rahalisi kohustusi. Ta ei ole aru saanud, mida tähendavad lisakohustused ja ei hakka neid ka täitma. Kaitsja palus I.G-le kohtuotsustega mõistetud karistusi täitmisele mitte pöörata. Ta leidis, et I.G ei saanud seni aru seaduses sätestatud ja talle kohtuotsusega pandud kohustustest. Rahalisi kohustusi on I.G mingil määral täitnud. Vahepeal mees ka töötas ning on valmis ka praegu koheselt tööle hakkama. Kaitsja leiab, et kuna I.G ei ole registreerimiskohustust täitnud detsembrist
  7. a. kuni aprillini
  8. a., tuleks tema katseaega pikendada 5 kuu võrra. Samuti on otstarbekas panna isikule lisakohustus asuda tööle hiljemalt 15.05.
  9. a. 3
(4)Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus I.G karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 74

lg 4 näeb ette, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. I.G ei ole korrektselt täitnud talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid, s.o ta on korduvalt jätnud ette teatamata kriminaalhooldusametniku juurde ilmumata. Seda vaatamata ametnikupoolsetele selgitustele, et sellise käitumise korral võidakse talle mõistetud karistus täitmisele pöörata. Samas leiab kohus, et põhjendatud ei ole kõige rangema meetme, s.o karistuse täitmisele pööramise rakendamine. I.G on olemas kindel elukoht oma vanavanemate juures ja ta kinnitas kohtuistungil, et on valmis asuma ka tööle ning soovib hakata tasuma õigusrikkumistega seotud rahalisi kohustusi. Tegemist on esmakordse kriminaalhooldaja erakorralise ettekandega. Kohus leiab, et tegemist on noore inimesega, kellele tuleb anda veel üks võimalus tõestamaks, et ta on asunud paranemise teele. Seega ei ole tema saatmine vanglasse karistust kandma käesoleval hetkel põhjendatud. Kohus lähtub ka kriminaalhooldaja seisukohast, kes enam ei taotle karistuse täitmisele pööramist, vaid leiab, et I.G suhtes on võimalik jätkata kriminaalhoolduse läbiviimist juhul, kui ta läheb tööle. Kohus on seisukohal, et I.G-le tuleb mõista lisakohustus asuda ametlikult tööle hiljemalt 26.05.2008. a. ning tööle asumise kohta tuleb esitada vastav dokument ka kriminaalhooldusametnikule. Põhjendatud on ka I.G katseaja pikendamine viie kuu võrra, s.o aja võrra, millise jooksul ta on registreerimiskohustuse täitmisest kõrvale hoidunud. I.G-le Tartu Maakohtu 18.12.2006. a. ja 03.01.2007. a. otsustega kriminaalasjades vastavalt nr 1-06-13373 ja 1-06-5777mõistetud katseaega 5 (viie) kuu võrra Kohtuistungil I.G kaitsja palus kohtul jätta tema taotletav kaitsjatasu 330.40 krooni KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kohus, arvestades kaitsja poolt küsitud tasu suurust ja asjaolu, et I.G on noor töövõimeline inimene, leiab, et kaitsjatasu tuleb välja mõista I.G-lt. Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.