1-08-1505\5

(07230100969)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Maret Sulakatko Kriminaalasi Z.I süüdistuses KarS § 122 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Andra Sild Süüdistatav Z.I - isikukood XXX; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXX; töötab juhutöödel; varem kriminaalkorras karistamata; karistatud väärtegude eest rahatrahvidega; tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja advokaat Niina Petrjakova RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Z.I KarS § 122 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.I 18kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata Z.I-le kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista Z.I-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 2 926,40 kr (kaks tuhat üheksasada kakskümmend kuus krooni ja 40 senti) ning sundrahast 3 000,- (kolm tuhat) krooni. Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult kuu aja jooksul pärast otsuse jõustumist ülaltoodud arvele, ära märkides kriminaalasja numbri „1-08-1505“ ja süüdimõistetu nime. Tähtaegselt tasumata nõuded suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. Z.I süüdistatakse selles, et ta ajavahemikul 2005.a. suvest kuni 02.08.2007.a. XXX korteris lõi oma elukaaslast R L korduvalt lahtise käega vastu nägu, rusikaga vastu pead, üritas teda kägistada, võttis õlgadest kinni ja raputas jõuliselt ning põhjustas kannatanule füüsilist valu Sellega pani Z.I toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese järjepideva kehalise väärkohtlemise ehk piinamise. Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus Z.I-le toimepandud kuriteo eest 4 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all ühes kontrollnõuete täitmisega ning kohustusega osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KarS § 122 järgi tunnistas Z.I end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut. Tema kinnituste kohaselt on ta täielikult loobunud alkoholi tarvitamisest ja osaleb oma perekonna ülalpidamisel, uusi vägivallategusid ta toime pannud ei ole. Kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul selle otsusega kinnitada. Kannatanu R L on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest ning kokkuleppemenetluse sõlmimise tagajärgedest on ta teadlik. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et Z.I enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 2 Õigesti on kvalifitseeritud Z.I käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 122 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni). Arvestades süüdistatava varanduslikku olukorda, samuti asjaolu, et peresse on sündimas teine laps, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa sundrahast riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,
3. Kohtunik 3