1-08-7807\3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. augustil
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-7807 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ene Timmi Süüdistatav J.N elukoht: XXXXXXXX XX-XX, isikukood: XXX, varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.N KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui J.N ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
3. elab kohtu määratud alalises elukohas
4. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
5. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
7. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista J.N-ilt 51 001,50 (viiskümmend üks tuhat üks krooni 50 senti) krooni K. AS kasuks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista J.N-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu 643.10 (kuussada nelikümmend kolm krooni 10 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon J.N süüdistatakse selles, et tema omastas 05.
8. -08.09.2007 tema valduses olnud, tema kätte usaldatud K. AS-le kuuluvat raha alljärgnevalt: − 05.09.2007 N.K. poolt Tartu linnas tema kätte K. AS müügisekretärile edasiandmiseks üle antud raha summas 13 305,60 krooni; − töötades K. AS-is autojuhina, kelle ülesandeks oli vastavalt temaga sõlmitud töölepingule vedada laiali kaupa, võtta klientidelt vastu sularaha, väljastada selle kohta kviitung ning üle anda sularaha kassa eest vastutavale isikule, omastas temale klientide poolt 07.09.2007 2 arve-saateleht nr 9651 ja arve-saateleht nr 9936 alusel saadud raha kokku 1367,20 krooni, arve-saateleht nr 9952 alusel saadud raha 437,08 krooni, arve-saateleht nr 9943 alusel saadud raha 3279,82 krooni, arve-saateleht nr 9954 alusel saadud raha 1581,52 krooni, arve-saateleht nr 9955 alusel saadud raha 5354,60 krooni, arve-saateleht nr 9944 alusel saadud raha 1634,20 krooni, arve-saateleht nr 9385 ja arve-saateleht nr 9862 alusel saadud raha kokku 2992,04 krooni, arve-saateleht nr 9953 alusel saadud raha 516,12 krooni, arvesaateleht nr 9951 alusel saadud raha 519,77 krooni, arve-saateleht nr 9948 alusel saadud raha 323,54 krooni, arve-saateleht nr 9938 ja arve-saateleht nr 9535 alusel saadud raha 352,39 krooni, arve-saateleht nr 9939 ja arve-saateleht 7802 alusel saadud raha kokku 350,34 krooni, kokku 18708,60 krooni K. AS-le kuuluva raha; − 08.09.2007 N.K. poolt Tartu linnas tema kätte K. AS müügisekretärile edasiandmiseks üle antud raha summas 19 584,20 krooni. Sellega pani J.N toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s. o isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises Kokkulepe Prokurör nõuab J.N-ile karistuseks KarS § 201 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 74 alusel jätta tingimisi vangistus süüdlase suhtes kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi on esitatud K. AS poolt summas 51 001,50 krooni. J.N on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 495,60 krooni ja kohtumenetluses 147,50 krooni. 3 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 4