oktoobrist 2008.a, s.o tema vahistamisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK O.A on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 02.03.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 106-2894
järgi ning karistuseks on mõistetud 1 kuu vangistust.
lg 1, 3 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui O.A 3 aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 2 p 1 alusel kohustati O.A heastama kuriteoga tekitatud kahju katteks iga kuu 25. kuupäevaks vähemalt 500 krooni kuus alates 2006.a märtsist kuni kogu kahjusumma tasumiseni. 28.08.2007.a esitas kriminaalhooldusametnik Pille Maasen kohtule erakorralise ettekande O.A kohta, milles teeb ettepaneku pöörata mõistetud vangistuse täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida O.A talle kohtu poolt pandud kontrollnõudeid – ei ilmu registreerimisele ja ei esita dokumente kohustuste täitmise kohta, samuti ei täida ülalpidamiskohustust. Kohus arutas ettekannet 19.09.2007.a, 08.10.2007.a, 22.01.2008.a, 21.08.2008.a ja 16.09.2008.a. Viimasel kolmele kohtuistungitele süüdimõistetu ei ilmunud ja teatas, et ei saa ilmuda haiguse tõttu. Ka 13.10.2008.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud, ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest O.A kohtule ei teatanud. Tema elukohta saadetud kutse on süüdimõistetu isiklikult kätte saanud 25.09.2008.a. Kriminaalhooldaja selgitas kohtuistungil, et 2 nädalat tagasi helistas talle xxxxxxxxxxxxxxx, kes teatas, et kohtus süüdimõistetuga laeval, O.A sõitis Soome tööle. Kriminaalhooldajaga O.A ühendust võtnud ei ole. Kriminaalhooldusametnik palub kuulutada O.A tagaotsitavaks ning võtta ta tabamisel vahi alla. Prokurör toetas kohtuistungil kriminaalhooldaja ettepanekut. Kohus tegi KrMS § 140 lg 1, 130 lg 5 ja 429 lg 1 p 1 kohaselt määruse, kuulutas O.A tagaotsitavaks ja kohaldas tõkendina vahistamist. O.A tabati 26.10.2008.a. 17.11.2008.a istungil jäi kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja palus karistuse täitmisele pöörata, kuna O.A rikkus korduvalt kontrollnõudeid – ei ilmunud määratud aegadel registreerimisele ja lahkus luba küsimata elukohast kauemaks kui 15 päeva. Peale selle ei täitnud ta kahju hüvitamise kohustust ega tasunud ka jooksvalt elatist. Rikkumiste kohta esitas ta erinevaid põhjendusi ja hiljem kontrollimisel selgus, et ta valetas ametnikule. Prokurör toetas esitatud ettepanekut ja leidis, et O.A vangistus tuleb täitmisele pöörata, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes ei ole otstarbekas. Arvo kaha on isik, kes ei täida kriminaalhooldusega pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Arvo kaha ise selgitas, et on valmis mõistetud karistuse lõpuni kandma. Kontrollnõuete rikkumise kohta tal selgitusi anda ei olnud. Kahju hüvitamise kohustuse rikkumist põhjendas ta asjaoluga, et tal ei ole õnnestunud tööd leida, mistõttu polnud tal raha, millest kahjusid tasuda ja elatist maksta. Kohus leiab, et O.A-le mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata.
lg sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Käesoleval juhul on tehtud ettepanek karistuse täitmisele pööramiseks ja kohus leiab, et see ettepanek on põhjendatud. O.A ei ole täitnud katseaja jooksul talle määratud kontrollnõudeid – ta on jätnud ilmumata kokkulepitud aegadel kriminaalhooldaja juurde. Samuti on ta lahkunud elukohast kauemaks kui 15 päeva sellest eelnevalt kriminaalhooldajat teavitamata.
lg 2 p 1 alusel kohustati O.A heastama kuriteoga tekitatud kahju katteks iga kuu 25. kuupäevaks vähemalt 500 krooni kuus alates 2006.a märtsist kuni kogu kahjusumma tasumiseni. Vaatamata küllalt väiksele kuumaksele, ei täitnud O.A seda kohustust. Ta 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.