← Eesti

1-08-74\2

Obsah (8)§ 266§ 199§ 74§ 209§ 263§ 65§ 68§ 75

1-08-74 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 25. jaanuaril 2008.a., Tallinn 1-08-74 (07231603265) Kohtunik Katrin

§ 266

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kaitsja H.J isikukood XXX, elukoht: XXXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, tõkend: tõkend: elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 18.05.1999.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 alusel vabadusekaotus 3 kuud, tingimisi katseaeg 1 aasta; 2) 06.02.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud,

§ 74

alusel tingimisi katseaeg 2 aastat; 3) 27.10.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 209

lg 2 p 1 - § 25 lg 2; § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 3 kuud, vabanes 15.12.2005.a pärast karistuse kandmist; 4) 09.01.2007.a Harju Maakohtu poolt

§ 263p 2; § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2; § 64 lg 1 alusel vangistus 1 aasta; Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistus 8 kuud;

§ 65

lg 1 alusel vangistus 1 aasta 3 kuud;

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel vangistus 11 kuud 3 päeva; Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistus 7 kuud 12 päeva;

§ 65

lg 1 alusel Tallinna Linnakohtu 27.10.2004.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud vangistust lugeda kantuks, vabanes 05.02.2007.a pärast karistuse kandmist; Urmas Simon 1 RESOLUTSIOON Kohus Eelpooltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 180 lg 1,3 § 248 lg 1 p 5 o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi H.J

§ 266

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 /kaks/ kuud.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg: 15.07.2007.a.

ja 02.01.2008.a., s.o 2 päeva, karisuse hulka. Kandmisele kuulub vangistus 1 kuu 28 päeva.

§ 74

lg 1,3 alusel jätta vangistus 1 kuu ja 28 päeva tingimisi täitmisele pööramata, kui H.J ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: elukoht: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalhooldaja määrab H.J-ile katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kask (Tallinn Tartu mnt 85, tel 612 7742). Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, see on

  1. jaanuar
  2. a.
  3. Tõkend: elukohast lahkumise keeld jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
  4. Välja mõista H.J-ilt menetluskuludena riigituludesse: -sundraha 3262,50 krooni /kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni ja 50 senti/ jättes 3262,50 krooni riigi kanda - tasu õigusabi eest 1000.00 kroon /üks tuhat krooni ja 00 senti/, jättes 1861.25 krooni riigi kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber XXX või arveldusarvele XXX Hansapangas kood 767 viitenumber XXX. Menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, vastasel juhul pööratakse kohtuotsus täitmisele kohtutäituri kaudu. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-08-74), süüdistatava nimi ja menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioon vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 4 vaid kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (01.02.2008.a.). 2 Menetluskulude osas on õigus esitada eraldi kohtuotsusest määruskaebus 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist otsuse teinud kohtule. Kokkuleppes tuvastatud kuriteo asjaolud ja ettepanek karistuse liigi ja määra kohta: H.J on kohtu alla antud süüdistatuna kokkuleppe järgi selles, et tema tungis 15.07.2007.a. kella 02.20 paiku Tallinnas, Harju ja Niguliste tänavate nurgal, valdaja tahte vastaselt OÜ-le N kuuluvasse telki. Oma sellise tegevusega pani H.J toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis on

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Vastavalt 02.01.2008.a prokuröri abi Robert Saareke, süüdistatav H.J ja tema kaitsja Urmas Simon vahel sõlmitud kokkuleppele nõuab prokurör kohtus süüdistatava H.J karistamist

§ 266

lg 1 järgi – vangistusega 2 kuud.

§ 68lg alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg 2 (kaks) päeva (15.07.2007.a. ja 02.01.2008.a.). Lõplikuks karistuseks lugeda vangistus üks

(1)kuu ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva Antud karistus vastavalt

§ 74

lg 1,3 jätta H.J suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui H.J ei pane temale kohtu poolt määratud 1 aasta ja 6 kuulise aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks

(15)päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatav kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde, on süüdi talle esitatud süüdistuses, kahetseb toimepandut. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järelduse, et H.J enda süüditunnistamine

§ 266

lg 1 järgi ning kokkulepete sõlmimine karistuse osas on tema tõelise tahte avaldus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. H.J on tahtlikult ja süüvõimelisena toime pannud teise astme kuriteo, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kriminaaltoimikus esitatud tõendite põhjal on tõendamisese selge, H.J on oma süüd tunnistanud. Kuriteole on antud õige karistusõiguslik hinnang

§ 266lg 1 järgi.

Kohus leiab, et ülaltoodud kokkuleppe kohaselt on süüdistatavat võimalik karistada. Tegemist on teise astme kuriteoga, kahju kuriteoga ei tekitatud, H.J-i selgituste kohaselt tungis valdaja tahte vastaselt öisel ajal telki magama, mistõttu kohus soostub kokkulepitud karistusega ja soostub tema tingimisi karistamisega. Tegemist on isikuga, kel puudub tööhõive ja õiguskuulekuse kujundamisel võib poolteist aastat kestev kriminaalhooldus olla tulemuslikum kui reaalne karistuse ärakandmine. 3 Tsiviilhagi on ei ole esitatud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu KrMS § 175 lg 1 p 4,9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 1 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4350 krooni, seega sundraha II astme kuriteos 6525 krooni. Kuid kohus leiab, et arvestades H.J-i isikut, kes on pikemat aega ilma tööhõiveta, ning kehtestatud menetluskulude määrasid, on need liiga suured ja panevad ta põhjendamatult raskesse varanduslikku olukorda pikemaks ajaks, mis ei tarvitse mõjuda soodsalt tema edasisele sotsiaalsele rehabilitatsioonile, mistõttu tulenevalt KrMS §-st 180 lg 3 kohus vähendab menetluskulusid nii sundraha kui määratud kaitsekulude osas, jättes riigi kanda sundrahast pool, see on 3262,50 krooni ja määratud kaitsja tasust 1861.25 krooni. Katrin Puhkason Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.