Kriminaalasi nr. 1 – 07 - 14761 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 28. jaanuaril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Maksim Kink kaitsja: Leelo Viil osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas F.U ik. XXX, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, töök. R OÜ, eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistatud 1.23.08.2005 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 184 lg. 1, § 392 lg. 1 järgi 2 a. 4 k. vangistusega. Vabanes karistuse kandmisest 11.07.2006 a. ja katseaja lõpp 29.06.2007 a. süüdistusasja KarS § 280 lg. 1, § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: F.U on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta esitas 03.07.2007 a. ARK Tallinna büroole taotluse mootorsõiduki juhiloa dublikaadi saamiseks, tuues nimetatud taotluses ja selle juurde lisatud seletuskirjas taotlemise põhjuseks eelneva juhiloa varguse 28.06.2007 a. Prantsusmaal, teades samas, et tema mootorsõiduki juhiluba võeti temalt 30.06.2007 a. ära Poola Vabariigi politsei poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Seega F.U esitas ametiasutusele valeandmed ametliku dokumendi saamiseks, s.o. pani toime KarS § 280 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema olles 23.12.2002 a. karistatud LS § 74 – 19 alusel rahatrahviga 12000 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust, taas juhtis 11.08.2007 a. kella 08.05 ajal Pärnu maakonnas Tori vallas Võlli teel mootorsõidukit XXX reg. nr. XXX, olles alkoholijoobes. Seega F.U juhtides mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav F.U tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluses. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et ta töötab RT firmas autojuhina ja teostab veoteenuseid põ-hiliselt Prantsusmaal ja Hollandis. 28.06.2007 a. ta tegi Saksamaa ja Poola piiril puhkepausi ning jõi 5 väikest lahjemat õlut. Umbes 12 tunni pärast hakkas sõitma ja ta peeti poola politseinike poolt kinni, kuna sõiduk ületas lubatud kiirust. Tal tuvastati joobeseisund ja mõisteti rahatrahv ning juhtimise keeld 6 kuuks. Seejärel sõitis Tallinna ja 03.07.2007 a. läks ARK keskusesse ning kirjutas taotluse, et tal Prantsusmaal varastati juhiload. Ta tegi selle taotluse eesmärgil, et tööülesannete täitmiseks saada uued juhiload. Talle väljastati uus juhiluba 12.07.2007 a. Samuti kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 11.08.2007 a. öösel laks naisega tülli ja sõitis Pärnusse sõbra juurde. Jõudis Tori valda ja jäi autosse ööbima ning tarvitas 0, 5 l. viina. Hommikul hakkas sõitma ja kaotas sõiduki üle kontrolli ning sõitis kraavi ja seejärel vastu aeda. Politseinikele tunnistas, et tarvitas alkoholi ja tal tuvastati alkoholijoove. Tunnistaja Piret Dreimann poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 11.08.2007 a. ta patrullis ja sai väljakutse Tori valda, kus sõiduauto XXX oli sõitnud teelt välja. Kohapeal tuvastas, et sõiduk reg. nr. XXX oli sõitnud aeda ja juht oli ilmsete alkoholi joobetunnustega. Juhiks osutus F.U ja tal tuvastati alkoholijoove 1, 02 mg/l kohta. F.U tunnistas, et sõitis Tallinnast ja tarvitas alkoholi. F.U meditsiinilist alkoholijoobe ekspertiisi ei soovinud. Kahet-seb juhtunut. F.U süü on peale tema enda ja tunnistaja ütluste veel leidnud tõendamist ARK avalduse ja juurde lisatud dokumentidega, väärteomenetluse lõpetamise määrusega, väärteoprotokolliga, protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, LÕ aktiga, fototabeliga, otsusega väärteoasjas / t.l. 4 – 13, 33 – 42 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, kahe alaealise lapse kasvatamist, puhtsüdamlikku kahetsust, mõistetud rahatrahvi osalist tasumist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega tingimisi katseajaga. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada F.U KarS § 280 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust Süüdi tunnistada F.U KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõista 4 ( neli ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 3 ( kolm ) kuud 10 ( kümme ) päeva vangistust KarS § 73 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui F.U ei pane kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Mõistetud katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. KarS § 50 lg. 1 p. 1alusel võtta F.U-lt 1 ( üheks ) kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise algust arvestada kohtuotsuse jõustumise ajast. 2 Välja mõista F.U-lt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista F.U-lt kaitsjatasu 1451.40 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a XXX SEB Eesti Ühispank viite-number XXX 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.