← Eesti

1-06-7438\1

Kriminaalasi nr. 1-06-7438 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 30.10.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini, tõlgi: K – J Vaabi juuresolekul prokuröri abi: Egon Oja kaitsja: Uido Truija osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja A.K, sünd. XXX Tallinnas, isikukood: XXX, rahvuselt venelane, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidusega, vabaabielus, ülalpidamisel kaks alaealist last, töötab OÜ-s „V“ abitöölisena, elab aadressil: XXX, varem kriminaalkorras karistatud: 18.04.2002.a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 143 lg.2 p.1,1-1 järgi 2 aastase vabaduskaotusega tingimisi 2 aastase katseajaga. süüdistuses KarS § 263 p.1 ja KarS § 266 lg.1 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: A.K süüdistatakse selles, et tema 01.05.2006.a. kella 18:30 ajal, olles alkoholijoobes, “Balti jaama” trammipeatuses aadressil Kopli 2, lõi põhjuseta, tahtlikult KS kaks korda näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Oma tahtliku tegevusega pani A.K toime avaliku korra raske rikkumise, mis pandi toime vägivallaga, s.t. pani toime KarS § 263 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 23.06.2006.a. kella 21:40 ajal, olles alkoholijoobes, tungis ta omavoliliselt Tele 2 jõujaama territooriumile aadressil Marati

  1. Seega pani A.K toime valdaja tahte vastaselt piirdega alale ebaseadusliku tungimise, s.t. pani toime KarS § 266 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud A.K seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Uido Truija asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - kannatanu KS poolt 02.05.2006.a. antud ütlusi.(kd. I t.l. 2 – 3 pö.); - kannatanu KS andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta kinnitab tema poolt kohtueelse uurimise käigus antud ütluste tõepärasust ning midagi uut lisada ei soovi. Tsiviilhagi süüdistatava vastu ta esitada ei soovi. - partrulllehte.(kd. I t.l. 4 – 5); - tunnistaja IS poolt 08.05.2006.a. antud ütlusi.(kd. I t.l. 6 – 7 pö.); tunnistaja HP poolt 09.05.2006.a. antud ütlusi.(kd. I t.l. 8 – 9 pö.); tunnistaja VJ poolt 25.05.2006.a. antud ütlusi.(kd. I t.l. 15 – 16, 17); kahtlustatava A.K poolt 12.05.2006.a. antud ütlusi.(kd. I t.l. 11 – 12 pö., 13); tunnistaja AP poolt 23.06.2006.a. antud ütlusi.(kd. II t.l. 3 -4 pö., 5); tunnistaja DG poolt 23.06.2006.a. antud ütlusi.(kd. II t.l. 6 – 7 pö., 8); joobe tuvastamise protokolli.(kd. II t.l. 11); tunnistaja SF poolt 24.06.2006.a. antud ütlusi.(kd. II t.l. 12 – 13 pö.); kahtlustatava A.K poolt 26.06.2006.a. antud ütlusi.(kd. II t.l. 20 – 21 pö., 22); jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas partrulllehte, joobe tuvastamise protokolli ning süüdistatava A.K poolt kohtuistungil antud süüd tunnistavaid ütlusi, samuti kannatanu Kalju Saare poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud A.K süüd kinnitavaid ütlusi, samuti tunnistajate IS, HP, AP, DG ja SF poolt kohtueelsel menetlusel antud A.K süüd kinnitavaid ütlusi asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on A.K süü temale inkrimineeritud avaliku korra vastaste kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on A.K käitumine lõppkokkuvõttes õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p. 1 ja KarS § 266 lg. 1 ettenähtud kuritegudena. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud. (kd. I t.l. 18 - 19, kd. II t.l. 24 - 25). Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest.(kd. I t.l. 20, kd. II t.l. 26). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteod. Kohus arvestab karistuse mõistmisel samuti seda, et süüdistatav A.K olles isikuks keda on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud pole siiani oma järeldusi temale mõistetud karistusest teinud, jätkates uute tahtlike kuritegude toime panemist ning viimast tuleb karistada karistusega, mis on seotud reaalse isoleerimisega ühiskonnast ning nimelt vangistusega. Kuivõrd aga süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga kannatanule materiaalset kahju pole tekitatud, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata tema korduvale karistatusele mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana ning tingimisi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: Süüdi mõista A.K KarS § 263 p.1 vangistusega. ja karistada teda 6 /kuue/ kuulise 2 Süüdi mõista A.K KarS § 266 lg. 1 ja karistada teda 3 /kolme/ kuulise vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 6 /kuus/ kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 /neli/ kuud. Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.K ei pane katseaja – 18 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Määrata A.K katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohaldada A.K-le katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid:
  2. elada kohtu määratud alalises elukohas;
  3. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  4. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. A.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1646.10.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga XXX või nr. XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX. A.K-lt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada ) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga XXX või nr. XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX. Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.