p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Martin Tuulik Süüdistatav H.S Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: tisler, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 30.12.2006 kuni 31.12.2006, so 2 päeva Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1. H.S süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada ärakandmisele kuuluvast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik, so 30.12.2006 kuni 31.12.2006, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1, 3 alusel jätta H.S-ile mõistetud ja ärakandmata vangistus 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva H.S suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et H.S temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 5.
p 1 alusel arvestada H.S-ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.05.
Kohtuistungil süüdistatav H.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatava sõnade kohaselt töötas ta tislerina, kuid pärast 2007 veebruaris tehtud põlveoperatsiooni on 2 sissetulekuks töövõimetusest saadav haigusraha. On soov tulevikus edaspidi uuesti tööle asuda kui tervis kannatab. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 30.12.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi korterit asukohaga XXX. Kahetoalise korteri elutoa ja köögi vahelisel vaheukse lengil verekahtlane määrdumine. Köögis külmutuskapi ees tekid verekahtlaste plekkidega. Puupliidi ees maas plekid verekahtlase määrdumisega. Köögikapi parempoolse alumise kapi vasakpoolses sahtlis pussnuga. (t/l 3-12) 31.01.2007 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-0029-07/0109 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et noa tera otsalt ja noa tera vasakpoolselt küljelt DNA analüüsiks võetud proovidest ja noa käepideme plastikust osalt DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiilid on omavahel kokkulangevad ja osutavad potentsiaalselt samalt mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile. №a käepideme metallist osalt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov. (t/l 15-16) 15.02.2007 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt veedeldi nuga üldpikkusega 25 sentimeetrit. (t/l 18-19) 30.12.2006 koostatud teatisest õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest nähtuvalt saabus SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse samal päeval kella 22.08 ajal EP, kellel diagnoositi rindkere haava rinnaku piirkonnas, õhu sattumist südamepauna, vasaku jala 3 lõike-torkehaava, alkoholijoove. (t/l 22) 14.02.2007 koostatud kannatanu EPi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kannatanu 30.12.2006 kella 22 ajal AL juurde XXXXXX vallas. Seal olid veel tema tuttavad H.S , VPja AL. Istusid kõik köögis ja tarvitasid alkoholi. Mõne aja pärast tõusis püsti et koju minna ning koridoris avastas, et uks on lukus. Hakkas võtit otsima ja siis nägi Urmast, kes tuli tema juurde ning sõnagi lausumata hakkas teda lööma. Urmas lõi teda kolm korda keha piirkonda, mille tagajärjel kukkus pikali. Kuna oli pime, siis alguses ei näinud millega löödi. Tõusis püsti ja nägi, et Urmas viskas noa käest. Siis sai aru, et noaga löödi. Urmas läks kööki tagasi ja istus toolile. Mingil hetkel üritasid kõik ust lahti teha ning lõpuks lõi Urmas luku lahti ja läks kõrvalkorterisse kiirabi ja politseid kutsuma. Tema ja Urmase vahel sõnavahetust ei olnud ja ta ei tea miks Urmas seda tegi. (t/l 25-26) 26.02.2007 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 69 nähtuvalt sedastati SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo andmetel EPil 30.12.2006 kuni 03.01.2007 tervisekahjustused: rindkereõõnde ulatuv torkelõikehaav rindkeresiseste elundite vigastustega – õhksüdamepaun ja õhk keskseinandis, lõikehaavad vasemal reiel (2 haava reie ülaosas eespinna välisküljel ja 1 haav reie eespinnal alaosas). Rindkereõõnde ulatuv haav paikneb rinnakust paremal viienda roide kõrgusel ja haav suundub eest paremalt taha. Nimetatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal 30.12.2006. Haavad on tekitatud löökidest torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Rindkereõõnde ulatuv torkelõikehaav on eluohtlik tervisekahjustus. Lõikehaavad vasemal reiel ei põhjustanud ohtu elule tekitamise momendil ega sellele järgnevalt. Tüsistusteta juhtudel haavade paranemise kestus 3-4 nädalat. (t/l 31-33) 15.01.2007 koostatud tunnistaja VP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 30.12.2006 kella 20 paiku AL juures XXX korteris. Seal olid ka tunnistaja sõbrad EP ja H.S. Istusid neljakesi köögis ja tarvitasid alkoholi. Jäi tukkuma ja kui ärkas, siis nägi, et koridoris toimub kaklus E ja Urmase vahel. Mingil hetkel kukkus E pikali ja tema riided olid verised. Mis täpselt toimus, seda ei näinud, sest oli köögis ja kaklus oli koridoris. Pärast seda ütles Urmas, et läheb kiirabi kutsuma. Sel ajal tema koos A hakkasid E kööki lohistama. Kui kohale tulid politsei ja kiirabi, siis viis kiirabi E ära ja politsei viis ära Urmase, sest ta ütles, et tema lõi E mitu korda noaga keha piirkonda. (t/l 83-84) 3 15.01.2007 koostatud tunnistaja AL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tulid 30.12.2006 kella 20 paiku tema juurde koju XXX H.S ja VP. Istusid kolmekesi köögis ja tarvitasid alkoholi. Mõne aja pärast koputas keegi uksele ja ukse avades oli E ukse taga. Lasi E tuppa ja lukustas ukse, pannes võtmed nagisse. Valas kõigile pitsid täis ja hakkasid juttu ajama. V jäi tukkuma ja E hakkas koju minema. E ütles, et uks on lukus ja ei saa välja. Märkas, et Urmas haaras noa ja läks koridori ukse poole. Ütles Urmasele, et ära hakka noaga ust avama. Siis märkas, et Urmas lõi noaga E poole. E vajus kõverasse. Lõi Urmast rusikaga näkku ja Urmas kukkus pikali. Pärast seda võttis noa ära ja viis kööki tagasi. Siis ärkas V ja tuli koridori. Kuna uks oli lukus ja võtit ukse ees ei olnud, lõi ukse jalaga lahti, sest ei mäletanud kuhu oli võtme pannud. Urmas tõusis püsti ja jooksis välja. Tema koos V lohistasid E kööki. Seejärel tuli Urmas tagasi ja ütles, et kohe tulevad kiirabi ja politsei. Politsei viis Urmase ära, sest Urmas ütles politseile, et ta lõi Et noaga mitu korda keha piirkonda. E ja Urmase vahel mingit sõnavahetust ei olnud. (t/l 88-89) 31.12.2006 koostatud kahtlustatava H.S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustatav 30.12.2006 kella 20 paiku AL juures XXX XXX vallas XXX alevikus. Seal olid ka tema sõbrad EP ja V Põder. Istusid köögis ja tarvitasid alkoholi. Siis tõusis E püsti ja hakkas teda sõnagi lausumata peksma. Peksis teda käte ja jalgadega kehasse ja näkku. Mille eest peksis, seda ei tea. Kukkus pikali ja kaotas hetkeks teadvuse. Mõne aja pärast tuli teadvusele ja märkas laual nuga. Tõusis üles, võttis noa ja läks E juurde ning samuti sõnagi lausumata hakkas Et noaga lööma kehasse. Üks löök läks reie piirkonda, teine keha piirkonda. E kukkus pikali. Lõi köögi ukse maha ja läks naabri juurde politseisse ja kiirabisse helistama. Kui tagasi tuli, siis oli V Et teise kohta lohistanud. №aga löömise põhjuseks oli see, et ta tahtis teada, miks E teda lõi. Kahetseb tegu. (t/l 97-98) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta nähtuvalt oli kahtlustatava H.S keskmiseks päeva sissetulekuks 2005 aastal 25 krooni. (t/l 104) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel H.S süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu EPi ütlusi, tunnistajate VP ja AL ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis ja DNA ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamusi, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis ekspert jõudnud arvamusele, et EP oli tekitatud tervisekahjustus, so rindkereõõnde ulatuv torkelõikehaav rindkeresiseste elundite vigastustega – õhksüdamepaun ja õhk keskseinandis, mis olid rasked ning elule ohtlikud tervisekahjustused. Süüdistatav on väitnud, et tervisekahjustuse tekitamise eesmärgiks oli teada saada miks kannatanu teda peksis. Samas kannatanu ei ole peksmisest midagi rääkinud nagu ka tunnistajad, kes on ka öelnud seda, et ka mingit sõnavahetust kannatanu ja süüdistatava vahel ei olnud. Tunnistajate ja kannatanu ütlustest nähtuvatest asjaoludest ja tervisekahjustuse tekitamise tehioludest võib järeldada, et süüdistatava poolt noa võtmine ja sellega kannatanu korduv löömine erinevatesse keha piirkondadesse ei tulenenud kannatanu ja süüdistatava vahelisest tülist isiklike suhete pinnalt, kuivõrd mingit sõnavahetustki nende vahel ei olnud. Seega oli tervisekahjustuse tekitamine sisuliselt põhjusetu. Samas viitab aga suhteliselt pika teraga noa kasutamine ja kannatanu löömine rinna piirkonda objektiivselt süüdistatava tahtlust tekitada rasket tervisekahjustust. Kannatanule tekitatud tervisekahjustuste lokalisatsioonist ja tuvastatud tekkemehhanismist võib järeldada, et süüdistatav tegutses vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd süüdistatav kasutas pika teraga nuga ja lõi sellega kannatanut rinda. Oma senise hariduse ja elukogemuse põhjal pidi süüdistatav olema väga hästi teadlik millist inimese keha piirkonda vigastades tekitatakse raske tervisekahjustus ja millised vigastused on elule ohtlikud. Kasutatud vahend ja torkelõikehaava sügavus ning selle tekitamiseks kasutatud jõud viitavad otseselt selle, et 4 süüdistatav teadis mida ta teeb, suhtudes tervisekahjustuse tekitamise hetkel saabuvasse tagajärge ükskõikselt, pannes seega inkrimineeritava teo toime otsese tahtlusega. Arvestades eeltoodud asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatav tuleb süüdi tunnistada
p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so tervisekahjustuse tekitamises kui sellega on põhjustatud oht elule. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kohus arvestab süüdistatava poolt koheselt pärast tervisekahjustuse tekitamist kiirabi väljakutsumist kannatanule abi andmisena vahetult pärast süüteo toimepanemist
Samuti arvestab kohus süüdistatava poolt politsei väljakutsumist süü ülestunnistamisele ilmumisena
lg 1 p 3 mõttes, samuti leiab kohus, et süüdistatava väljendatud kahetsus on tõsiseltvõetav ja kohus arvestab seda kahetsust puhtsüdamliku kahetsusena
Süüdistatavale
p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus 4st kuni 12 aastani. Süüdistatav tekitas oma tuttavale eluohtliku tervisekahjustuse ning kannatanu elu päästeti operatiivse sekkumisega haiglas. Karistuse määra valikul lähtub kohus kolme karistust kergendava asjaolu olemasolust ja karistust raskendavate asjaolude puudumisest, mis annab kohtule aluse mõista vangistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt on süüdistatav varem karistamata nii kriminaal- kui ka väärteokorras ning kriminaalasja kohtueelse menetlusega ei ole kogutud mingeid süüdistatavat negatiivsest küljest iseloomustavaid materjale. Sellist asjaolu arvestades, vaatamata toimepandu raskusele ja süü suurusele, peab kohus võimalikuks jätta süüdistatavale mõistetava karistuse kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd süüdistataval on ilmselgeid liikumisraskusi seoses põlveoperatsiooniga, siis asub kohus seisukohale, et käitumiskontrolli nõuete täitmine tingiks süüdistatavale suuri ebamugavusi, kuivõrd tal oleks terviseseisundist tingitud raskusi käitumiskontrolli nõuete, sealhulgas registreerimiskohustuse täitmisel. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada
lg 1 ja 3 sätteid, määrates süüdistatavale katseaja miinimumtähtajaga, mis selle pikkust arvestades on piisav, tagamaks süüdistatava õiguskuuleka käitumise edaspidi ning süüdistatava isikuandmeid arvestades asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei vaja käitumiskontrolli oma edaspidises elus toimetulekuks. Kuivõrd süüdistatav on oma tervisesisundi tõttu pidanud jääma eemale senisest tööst ja ta on ajutiselt töövõimetu, siis puuduvad süüdistataval ka piisavad vahendid kriminaalmenetluse kõigi kulude tasumiseks ja nende täies ulatuses tasumine käiks süüdistatavale ilmselgelt üle jõu, mistõttu leiab kohus, et osa kriminaalmenetluse kuludest tuleb jätta riigi kanda ning süüdistatavalt tuleb välja mõista otsesed süüdistatavat puudutavad menetluskulud, so määratud kaitsja tasu ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemisel tekkinud kulu. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.