kokkuleppemenetluses Prokurör Alice Simm Süüdistatav R.L - isikukood XXX; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXX; õpib Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolis; varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud rahatrahvidega; tõkend – elukohast lahkumise keeld; Kaitsja vandeadvokaat Toomas Pilt § 257 järgi RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada R.L
järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.L 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.
lg 2 p 2 ja 8 alusel on R.L kohustatud täitma järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavates sotsiaalabiprogrammides. Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja. juhatajal määrata R.L-ile Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Välja mõista R.L-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-s või arve 221023778606 Hansapangas; viitenumber 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja number 1-08-8331 ja süüdimõistetu nimi), s.o määratud kaitsjale makstav tasu 2 129,90 kr (kaks tuhat ükssada kakskümmend üheksa krooni ja 90 senti) ning sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Alaealisel vajalike vahendite puudumisel menetluskulud KrMS § 188 alusel sisse nõuda tema vanematelt: emalt V R’lt ja isalt S R’lt. Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele. Kui nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS R.L süüdistatakse selles, et ta alkoholijoobe seisundis 05.05.2008.a kella 01.50 ajal Tallinnas Lootsi tänava City Marketi juures nõudes K K’ilt esmalt raha, seejärel aga käekella, siis mobiiltelefoni ning ähvardas kannatanut vägivallaga, teostas sellega oma oletatavat õigust ebaseaduslikus korras. Vägivallaga ähvardades nõudis ta vallasasjade üleandmist kompensatsiooniks selle eest, et väidetavalt K K viskas teda pudeliga. Oma oletatava õiguse ebaseaduslikus korras teostamisega pani R.L toime
Kokkuleppe sisu. Süüdistatava R.L-i, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör R.L-i süüdi tunnistamist
järgi ning tema karistamist vangistusega 3 kuud.
lg 1 sätteid kohaldades jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui R.L 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle pandud kontrollnõudeid vastavalt
2 Vastavalt
§-le 75 lg 2 p 2 ja p 8 näeb kokkulepe ette panna R.L-ile täiendavalt kohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammides. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses
Süüdistatav kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kannatanu K K on kohtueelses menetluses andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning oma õigustest ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlik. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et R.L-i enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud R.L-i käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning R.L tuleb süüdi tunnistada
MS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6525 krooni). Alaealisel vajalike vahendite puudumisel tuleb menetluskulud KrMS § 188 alusel panna tema vanemate: ema V R ja isa S R kanda. Kaitsja taotlust - menetluskulude jätmiseks osaliselt riigi kanda - ei pea kohus põhjendatuks. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et süüdistatava mõlemad vanemad on töövõimelised isikud ja nad töötavad. Kuna ema ülalpidamisel on peale R.L-i ka teine alaealine laps, on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi ja seda 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.