lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus V.G isikukood xxx, elukoht: xxx, haridus 11 klassi, Eesti Vabariigi kodanik, töövõimetu 80 %, tõkend: elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 04.05.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 185 lg 2 alusel rahatrahv 2300.- krooni; 2) 21.11.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8; § 266 lg 1 järgi ja KarS § 63 lg 2, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 6 kuud 20 päeva, vabanes pärast karistuse kandmist 07.12.2006.a. 3) 05.10.2007.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7; § 328 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud 18 päeva, vabanes pärast karistuse kandmist 05.10.2007.a. Kadi Mägi Juhindudes KrMS §-dest 180 lg 1,3 ja § 248 lg 1 p 5 o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi V.G KarS §
S § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus 5 kuud tingimisi täitmisele pööramata, kui V.G ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustust, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks
Vastavalt 20.05.2008.a prokurör Silja Seeder, süüdistatav V.G ja tema kaitsja Kadi Mägi vahel sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatav V.G karistamist KarS §
S § 74 lg 1 ja 3 mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui V.G ei pane 18 kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatav kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde. Tunnistab oma süüdi talle esitatud süüdistuses. V.G kinnitab, et antud kokkuleppe sõlmimine on tema enda vaba tahe. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järeldusele, et V.G enda süüditunnistamine KarS §
lg 2 järgi ning kokkuleppe sõlmimine karistuse ning lisakaristuse osas on süüdistatava tõelise tahte avaldus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on V.G puhtsüdamlik kahetsus. V.G on varem kohtulikult karistatud kolmel korral. V.G on tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kriminaaltoimikus esitatud tõendite põhjal on tõendamisese selge ja kuriteole on antud õige karistusõiguslik hinnang KarS §
Kohus leiab, et vastavalt kokkuleppele võib süüdistatavat karistada. V.G on invaliid, ta on küll süüdiv ja süüvõimeline, ta on varem korduvalt kandnud karistust vanglas, kuid arvestades teda tervislikku seisundit ning asjaolu, et teda pole varem tingimuslikult karistatud. võib kriminaalhooldus tema suhtes olla tulemuslikum kui vanglakaristus. Tsiviilhagi ei ole esitatud, kaup on AS-ile Tallinna Kaubamaja tagastatud rikkumata. Kohus leiab, et V.G on võimalik kokkuleppe kohaselt karistada. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 3,4,9 sätestatud menetluskulud (ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu ja sundraha). Vastavalt § 179 lg 1 p 1 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4350.- krooni, seega sundraha teise astme kuriteos 6525.- krooni. V.G on 80 % töövõimetu, tema sissetulek on 1500 krooni kuus, arvestades tema tervislikust seisundist tulenevat varanduslikku seisu ja resotsialiseerumisväljavaateid, on menetluskulude tasumine täies ulatuses talle ülejõu käiv ning paneks ta raskesse majanduslikku seisu. Seetõttu jätab kohus menetluskulud osaliselt riigi kanda ja mõistab 5 V.G-lt välja 50 % sundrahast vastavalt KrMS § 180 lg 3 ja 256 lg 2 jättes 3262.50 krooni riigi kanda ning jättes riigi kanda ekspertiisitasu 4644.- krooni ja kaitsja kulud 1634.30 krooni täies ulatuses.. Katrin Puhkason Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.