Obsah (8)

§ 184§ 121§ 199§ 64§ 65§ 68§ 200§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 16.mai 2008 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-07-13596 (07231701670) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Ka

) § 200 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Reena Nieländer Süüdistatav H.T isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidus; töökoht: B OÜ; elukoht: XXX; viibimiskoht: Vangla, XXX; varem kriminaalkorras karistatud: - 08.04.2005 Lääne-Viru Maakohtu otsuse alusel

§ 184

lg 1, § 199 lg 2 p 7, 8, § 263 p 1 järgi liitkaristusega 5 aastat ja 6 kuud, millest H.T kandis koheselt ära 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse; 3 aastat vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata 4 aastase katseaja jooksul. Katseaja lõpp 08.04.2009, ärakandmata karistuse osa - 3 aasta pikkune vangistus. Kohaldatud tõkend: vahistamine 06.07.2007, kahtlustatavana kinni 2 peetud 05.07.2007. Kaitsja Nikolai Pozdnjak RESOLSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3, § 311-313 kohus o t s u s t a s: 1.) Süüdi mõista H.T

§ 121järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

2.) Süüdi mõista H.T

§ 199lg 2 p 4 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

3.)

§ 64

lg 1 järgi lugeda mõistetud üksikkaristustest kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista H.T-le liitkaristus – 1 (ühe) aasta pikkune vangistus. 4.)

§ 65

lg 2 järgi suurendada H.T-le käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust eelmise, Lääne-Viru Maakohtu 08.04.2005 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 (kolme) aasta vangistuse võrra. Mõista H.T-le liitkaristus – 4 (nelja) aasta pikkune vangistus. 5.)

§ 68lg 1 järgi lugeda karistuse hulka H.T poolt eelvangistuses viibitud aeg.

Karistusaja alguseks lugeda 05.07.

1. 6.) H.T suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. 7.) Välja mõista H.T-lt riigieelarve tuludesse II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 5 400,00 krooni. 8.) Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
2. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuuLamisest. Kirjalik teade ei pea sisaldama kaebuse põhjendusi. Kaebeõiguse kasutamise soovist teatamise viimane tähtaeg on 23.mai
3. Apellatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtule esitada 15 päeva jooksul alates otsusega tutvumisest. Menetluskulude hüvitamise otsustusele on võimalik esitada määruskaebus KrMS 15 ptk järgi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuuLamisest. Selgitada, et sundraha tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Esitatud süüdistus: H.T süüdistatakse selles, et tema 23.06.2007 kella 01:50 ajal Tallinnas Juhkentali 23 maja juures tungis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil kallale ML, pekstes teda käte ja jalgadega näo, pea, kõri ja keha piirkonda, millega tekitas ML kõri, pea ja vasaku silma põrutuse ning mille 3 käigus võttis ära ML kuuluva rahakoti, maksumusega 400,00 krooni, milles olid juhiluba nr ET032540 ja kaks Hansapanga kaarti väljastatud ML nimele ning sularaha 2 000,00 krooni. Seega pani H.T toime

§ 200

lg 1 ette nähtud kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Uuritud tõendid: Kannatanu M L andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötas 2007 -Takso taksojuhina. Öösel vastu 23.juunit 2007 sai ta kella 1-2 paiku tellimuse Aia

1. Kohale jõudes, seisis seal punases jopes neiu koos noormehega. Neiu istus alguses üksi taksosse, noormees lahkus. Tütarlaps väljus autost, helistas ja tuli mõne aja pärast tagasi koos süüdistatavaga. Tütarlaps ja süüdistatav istusid tagumisele istmele ja soovisid sõita Juhkentali
2. Taksosõit kestis umbes 15 minutit. Linnasõitmiseks pidi tegema manöövri Viimsi poole. Peale manöövri sooritamist hakkas noormees rääkima, et see on loll taksofirma, kes ringiga sõidab. Ta ütles noormehele, et see ei ole loll taksofirma vaid -Takso. Süüdistatav jätkas rääkimist, kuid ta ei kuulanud, sest neiu hakkas süüdistatavat rahustama. Sihtkohale lähenedes küsis süüdistatav, kas ta kasutab kordistajat. Ta vastas, et ei kasuta; süüdistatav küsis, kas ta tahab teda petta. Kadriorus ütles süüdistatav, et on nõus maksma Maalselt 100,00 EEK. Tema vastas, et võib teha peatuse, kui 100,00 EEK täis tuleb. Selle peale vastas süüdistatav, et tal on pappi nagu putru ja viigu ta koju. Juhkentali tn peatus ta II trepikoja juures Lastekodu tn poolt. Süüdistatav küsis, milline on arve. Ta vastas, et 112,50 EEK. Neiu väljus autost ja küsis süüdistatavalt, kas on vaja raha juurde anda, süüdistatav vastas eitavalt. Süüdistatav küsis uuesti, palju arve on, ta vastas päris kõva häälega, et 112,50 EEK; süüdistatav küsis uuesti ja siis ta vastas, et vaadaku arve pealt. Seejärel hakkas süüdistatav kisama, et „kuidas sa räägid, sa oled taksojuht; teed seda, mida sulle öeldakse”. Ta küsis, miks süüdistatav nii räägib, selle peale väljus süüdistatav autost, öeldes: „ütle aitäh, et sa lõuga ei saanud”, pani ukse kinni ja hakkas auto tagant liikuma trepikodade poole, siis mööda kõnniteed Juhkentali tn poole kõndima. Ta tegi ukse lahti, hakates autost väljuma. Süüdistatav keeras kohe ringi ja ta sai esimese löögi vasakusse silma. Ta lükkas süüdistatava eemale, püüdis rahustada ja selgitas, et kui viimane ei lõpeta, peab ta pöörduma politsei poole. Siis läks süüdistatav endast täiesti välja ja lõi teda kurgu piirkonda, peale seda vastu pead. Tal hakkas õhupuudus, ta kukkus ja siis oli paar lööki vastu roideid. Enne kukkumist lõi süüdistatav käega, kui ta kukkus, siis jalgadega. Ta hakkas teadvust kaotama, ei näinud lõpuks lööke, ainult tundis – arvab, et need olid jalad. Kui ta teadvusele tuli ja püsti tõusis, siis nägi, et süüdistatav sobrab tema autoukse sahtlis – see jäi enne lahti, kui ta autost väljus. Ta nägi, et süüdistatav võttis ta rahakoti ja pani pükste tagataskusse. Sel momendil ilmus Lastekodu tn poolt takso, ta üritas seda peatada, kuid takso ei peatunud. Süüdistatav hakkas karjuma, et kas see on tema sõber, ta vastas, et on ja seda, et kohe tuleb veel abi. Süüdistatav käskis tal minema kobida. Ta istus taksosse ja kutsus raadio teel abi. Ta ütles „Juhkentali 23-15” – seda kutset kasutatakse kui on eriolukord. Ta sõitis natuke ettepoole, kuna süüdistatav oli agressiivne ja kutsus veel mitu kora abi. Dispetšer kuulis seda ja hakkas teatama, et sel aadressil on abi vaja. Sel momendil hakkas süüdistatav karjuma, et ta ära läheks. Ta sõitis ettepoole, jäi seisma – süüdistatav tuli lähemale, lõi jalaga vastu stanget. Ta sõitis jälle ettepoole. Nii kestis see ca minut. Ta nägi tahavaatepeeglist, et üks takso tuli sisselülitatud avariisignaaliga. Ta sai aru, et abi tuleb. Seda nägi ka süüdistatav, kes jooksis Lastekodu tn pool asuva viimase trepikoja poole. Ta järgnes süüdistatavale ja kui jõudis trepikoja juurde, uks hakkas sulguma, kuid ta jõudis uksest haarata ja selle avada. Siis lõi süüdistatav teda jalaga. Ta sai haarata jalast ja süüdistatava trepikojast välja tõmmata. Peale seda sai ta lööke, kuid ei oska öelda, kuhu – ta oli seisundis, mida ei saa seletada, ainukene eesmärk oli süüdistatav kinni pidada. Kui ta süüdistatava trepikojast välja tõmbas, tuli Kirill nende juurde. Kirillil õnnestus süüdistatav kuidagi pikali visata ja Kirill istus süüdistatava peale ja hakkas viimase käsi väänates teda kinni pidama. Süüdistataval õnnestus kuidagi lahti pääseda – Kirill kukkus ja süüdistatav hakkas ära jooksma. Sel momendil haaras ta süüdistatava särgist, süüdistatav hakkas rabelema ja särk läks katki. Ta oli jõuetu ja kukkus põlvili, ei saanud ca 30 sekundit püsti tõusta. Süüdistatav jooksis Juhkentali poole ja pööras vasakule, bussijaama poole. Kirill jooksis järele. Siis 4 tuli üks IR-Takso takso appi, kahekesi mindi süüdistatavat otsima. Nad sõitsid Filtri tn, keerasid paremale, siis Võistluse tn ja tulid tagasi Lastekodu tn. Süüdistatavat nad ei leidnud. Kui nad tagasi läksid, oli seal palju taksosid. Ta väljus autost, tal hakkas halb. Taksojuhid sõitsid laiali, Denis jäi kohale. Ta oksendas, Denis viis ta Ravi tn haiglasse, kus paLi minna Mustamäele, sest koha peal ei olnud arsti. Denis viis ta Mustamäe haiglasse. Mustamäe haiglas oli ta homMl kella 08:
3. Kirill on taksojuht – kolleeg, Denis on ka taksojuht. Rahakott oli juhiukse sahtlis – ta hoiab rahakotti seal, et see jopetaskuid välja ei venitaks. Rahakott oli mustast nahast, 400,00 EEK, sees olid juhiload, panga-, kliendi ja visiitkaardid, raha – summa oli suurem kui 2 000,00 EEK, kliendid maksavad. Järgmisel homMl, kui ta ärkas, siis helistati – rahakotis olid ka tema mobiiltelefoni numbrid, ühele neist helistati. Öeldi, et Lasnamäelt, autoteelt on leitud tema rahakott. Ta sõitis politseisse, kirjutas avalduse ja läks rahakotile järele. Rahakoti sai ta kätte Pikri
4. Selle andis üks naine, kes ütles, et leidis selle Lasnamäel tee pealt, marketi juures – täpset kohta ei mäletanud. Rahakotis oli kõik peale raha alles. Ta ei tea, kas keegi nägi Juhkentali 23 maja juures sündmusi pealt – ta oli keskendunud teda ründavale isikule. Süüdistatavat ta lükkas eemale, kui süüdistatav teda esimest korda lõi; siis kui ta süüdistatavat trepikojast välja tõmbas, siis lõi ta süüdistatavat selleks, et ennast kaitsta. Kirill püüdis süüdistatavat kinni pidada – kasutas kinnipidamisvõtteid, et süüdistatav ära ei jookseks, et hiljem politseile üle anda. Alguse sai kõik sellest, et ta väljus autost ja sai löögi vastu silma. Autost väljus ta seetõttu, et talle ei makstud arvet. Ta on kindel, et autosse kusagile raha ei jäetud. Politseis käis ta avaldust kirjutamas enne, kui rahakoti tagasi sai. Rahakott on alles, kuid kasutada seda enam ei saa – oli katki ja autoratta jäljed olid peal. Kui süüdistatav esimest korda arvet küsis, oli neiu veel autos – ei saa täpselt väita, tundus, et oli. Võimalik, et neiu oli selleks ajaks väljunud või hakkas väljuma. Ta ei näinud, mis taga toimus, ainult kuulis. Neiu küsis, kas raha on juurde vaja. Kui süüdistatav teist korda arvet küsis, siis ta nägi, et neiu liikus autost mööda, Juhkentali tn poole, viimase trepikoja suunas. Ei tea, kus neiu võis olla, kui rüselus hakkas – ta sai löögi vastu silma ja ei saanud näha, midagi ta ei kuulnud. Süüdistatav jõudis autost eemalduda u 1m. Vastu ta süüdistatavat ei löönud, ainult tõukas eemale ja palus lõpetada. Oma kätte ta raha ei saanud ja raha kannatanu käes ei näinud – sellepärast ta arvas, et arve jäi maksmata. See on tavapärane, et raha käib käest-kätte. Maha kukkudes oli ta autost ca 4m kaugusel. Ta arvab, et neiu võis kuulda vaidlust raha üle. Ta jõudis enne lööki süüdistatava käest ainult küsida, miks viimane nii teeb – jätab arve maksmata ja jämetseb; põhiline põhjus oli siiski tasumata arve – ta töötab sageli purjus inimestega, kes räägivad halvasti ja ta on sellega harjunud – püüab ignoreerida. Takso tellivad sageli purjus inimesed ja süüdistatav oli ka tol õhtul purjus. Kukkus ta sellepärast, et sai lööke kõrri ja pähe, samuti lõi süüdistatav teda ribidesse, mingi aeg kaotas ta ka teadvuse. Kui ta teadvusele tuli, oli süüdistatav autoukse juures; löögid sai ta auto juures, siis kui üritas süüdistatavat rahustada – loogiline, et ta liikus selle tulemusel rohkem tahapoole. Ära ei sõitnud ta sellepärast, et süüdistatav võttis tema asjad. Tunnistaja KTandis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötas 2007 taksojuhina. Ta oli FIE, Eurotaksoga oli sõlmitud raadioside kasutamise leping. Kohtusaalist tunneb süüdistatavat ja kannatanut. Juunis, enne jaanipäeva 2007 õhtu poole jõudis temani raadio vahendusel appikutse. Kutset kuuldes oli ta Ahtri tn-l. Oli kutsung 15 – see on kutsung, kui midagi on juhtunud; juht nimetab oma kutsungi ja aadressi, kus asub. Ei mäketa, kas kuulis kannatanu kutsungit, kuid kuulis aadressi ja appikutse koodi
5. Kutse tuli Keskturu juurest, Juhkentali 23 või
6. 2-3 minutit ta sõitis, siis oli seal. Kui ta saabus, siis üks mees peksis teist: trepikoja juures kaks meest kaklesid. Inimesi ta ei tundnud, kuid olid samad, kes kohtusaaliski. Süüdistatav hoidis käega trepikoja ust ja peksis jalgadega kannatanut päris kõrgele, rinnapiirkonda. Ta ei saanud aru, kumb on taksojuht - M karjus, et see on tema. Ta aitas süüdistatava ukse juurest ära tirida, ta haaras süüdistataval kaelast, püüdis kasutada kinnipidamisvõtteid – haarata süüdistatavalt kaelast, kuid ei suutnud süüdistatavat kinni pidada. Nad kukkusid, süüdistatav sai lahti ja jooksis minema; ta jooksis süüdistatava kannul, kuid tal olid plätud jalas ja ta ei jõudnud järele. Kinnipidamise käigus ta süüdistatavat tahtlikult ei löönud. Süüdistatav jooksis Juhkentali tn suunas, siis maja taha ja kadus silmist. Kui ta jõudis maja taha, siis ta süüdistatavat juba ei näinud. Ta tegi ringi ümber maja ja kui tagasi jõudis, siis olid teised juhid juba ka tulnud. Taksosid oli 10 või rohkem. Ta istus autosse, hakkas ära sõitma. M tuli 5 ja tänas teda. M nägi halb välja, istus äärekivi peale – nägu ja kaela piirkond olid punased, aga ta ei tea, kas need olid vigastused. M süüdistatavat ei peksnud, pigem lõi; kui ta kohale jõudis, siis M kaitses end kätega jalahoopide vastu; käed olid keha, rinnaku ees. Süüdistatav lõi Mi tema nähes võib-olla 3-4 korda. M selgitas talle, et üks klient ei maksnud arvet, rohkem midagi ei seletanud, ta ei küsinud ka. Mehed olid trepikoja ukse juures, kusagil kõrval nägi ta tühja taksot. Öösel ei ole mingit liiklust, midagi silma ei torganud. Kohale jõudes nägi ta taksot ja jooksis kiiresti meeste juurde; M karjus, et see on tema ja süüdistatava poole, et „tema see ongi”. Kannatanul olid käed ees. Tänama tulles M hingas raskelt. Tunnistaja DK andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötas 2007 taksojuhina. Kohtusaalist teab Mi, nad töötasid ühes firmas – Eurotaksos. Enne jaanipäeva – 20-ndate paiku juunis oli ta Lasnamäel. Kui firmas on mingid probleemid, karjutakse raadiosidesse mingi sõna ja aadress, siis saab aru, et juhil on probleem ja need, kes on lähedal, püüavad aidata. Hääle järgi sai ta aru, et tegu on Miga. Ta oli kaugel, aga suhtub Mi hästi ja sellepärast otsustas aidata. Siis kui ta tuli, ei toimunud enam midagi. Ta läks Juhkentali 23, seal oli juba palju nende mehi, ta nägi Mi. Oli näha, et M vajab abi ja ta pakkus, et võib Mi traumapunkti ära viia. Mehi oli kohapeal 10-15 – kesklinn oli ja kõik tulid kiiresti kohale. See oli kella 1 ajal öösel. Lasnamäelt Juhkentali jõudis ta 7 minutiga. Ta nägi, et M oli läbi pekstud. Ta tahtis Miga rääkida ja küsida, mis juhtus, tal oli raske rääkida. M hakkas rääkima, et rahakott läks kaduma ja palus, et ta aitaks otsida – et äkki kukkus maha. Mehed hakkasid laiali sõitma ja nad ühe mehega hakkasid otsima, aga rahakotti ei leidnud. M kükitas – tal hakkas paha. Ta ütles Mile, et viib viimase Ravi tn. Nad istusid Mi autosse – võibolla süüdistatav tuleb tagasi. Nad läksid traumapunkti. Ta läks oma autosse, viis Ravi tn. Kui auto võttis, siis vaatas, kas leiab rahakoti, kuid ei leidnud. Ta läks Ravi tn tagasi, M ütles, et peab sõitma Mustamäele. Nad istusid Mi autosse ja ta viis Mi Mustamäele. Ta ootas Mi all ca 2h. Mil ei olnud rahakotti, aga vastuvõtu eest tuleb maksta 50,00 EEK. Siis ta küsis, kas võib ära minna ning M ütles, et elab Mustamäel ja saab ise hakkama. Ta tellis takso, sõitis oma auto juurde ja siis koju. M ütles, et sai kõva löögi ja ei saanud vastu hakata. M nägi momenti, kui süüdistatav toppis oma kätt kusagile. M ütles, et nad süüdistatavaga kaklesid ja võib-olla rahakott kukkus kuskilt välja, M palus otsimisel abi. M ütles, et süüdistatav võttis rahakoti – toppis käe uksesahtlisse; ütles, et klient võttis rahakoti. Mi laubal olid vigastused, kaela peal punane nagu peale lööki ja silma all oli midagi näha – hakkas midagi kogunema. Oli näha, et oli löök, sinikat ei olnud veel. Ta maksis Mi eest üknes 50,00 EEK visiiditasu Mustamäe haiglas. Mi autoga sõitsid nad sellepärast traumapunkti, et äkki süüdistatav tuleb tagasi, tunneb auto ära ja peksab autot vms. M ütles talle, et klient võttis rahakoti. Tunnistaja AM andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb kohtusaalist Mi. Tunneb sellepärast, et tagastas Mile leitud rahakoti. Tema meelest oli see 23.06.
7. Rahakoti leidis Lasnamäe Centrumi juurest silla pealt, sõiduteerajalt. Rahakott oli tume, täpselt ei mäleta. Rahakotis olid pangakaardid, telefoni sim-kaart ja sealt ta leidiski telefoninumbrid, sellel helistaski. Ei mleta, mis veel rahakotis oli, kuid raha ei olnud. Ta helistas numbril, mis seal oli. Mingi isiklik dokument oli ka. Ta helistas ja sattus Mi peale. Nad leppisid kokku, et M tuleb tema kodu juurde ja võtab rahakoti ära. Ta andis Mile rahakoti üle samal õhtul, oma maja juures – Pikri
8. Rahakott ei olnud uus, kuid oli tavaline rahakott; ei olnud katki ja oli arvatavasti kasutamiskõlblik. Tunnistaja DMandis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et H.T on tema elukaaslane. Nad läksid tol korral Meriväljale sünnipäevale, öösel nad kutsusid takso. See oli enne jaanipäeva, 22.juuni või 23.juuni
9. Nad sõitsid kesklinna, Juhkentali tänavale. Kristjan küsis taksoarve kohta, juht nähvas, et vaata ise; Kristjan küsis uuesti ja juht nähvas jälle – ei mäleta, mida nähvas. Arve oli üle 100,00 EEK, täpselt ei tea, ta oletas seda vahemaa järgi. Taksojuht neile arvet ei öelnud. Sihtkohta jõudes viskas Kristjan sinna ette raha ja nad läksid taksost välja. Tema istus tagaistmel, Kristjan tema kõrval, nad väljusid mõlemad ühelt poolt. Ei oska öelda, palju raha Kristjan viskas – nägi, et Kristjan viskas raha, millised kupüürid olid, seda ta ei näinud, ei näinud, kuhu raha kukkus. Raha viskas Kristjan vist seetõttu, et juht nähvas ja ei öelnud summat. Nad läksid autost välja – tema ees. Ta arvas, et Kristjan tuleb järgi. Kui ta trepikoja ukseni jõudis ja taha vaatas, ei olnud Kristjan talle veel järele jõudnud – taksojuht oli Kristjanil kaelas kinni, kuidagi selja tagant, täpselt ei mäleta. Ta oli enda trepikoja juures – Juhkentali tn poolt teine trepikoda. Taksojuht oli 6 Kristjanile selja tagant tulnud, Kristjan seisis taksojuhi suhtes seljaga ja üritas ennast lahti rabeleda. Ta ei tea, kas see Kristjanil õnnestus, ta läks ära tuppa. Kui ta toast tagasi tuli, olid Kristjan ja taksojuht veel väljas; toas oli ta võib-olla paar minutit. Ta oli trepikojas sees, tahtis Kristjanit sisse lasta, aga Kristjan veel ei tulnud. Kristjanit nägi ta läbi klaasukse, Kristjan ja taksojuht jagelesid – maadlesid, löömist ta ei näinud. Kristjan üritas ära saada, kuid taksojuht ei lasknud. Taksojuht hoidis Kristjanit kinni, sel hetkel ta Kristjaniga ei suhelnud. Taksojuht läks mingil hetkel autosse ja hakkas ära sõitma, jäi uuesti seisma ja tuli autost välja. Keskturu poolt tulid veel mingid taksojuhid. Sel hetkel kui taksojuht autosse läks, Kirstjan vist midagi karjus – ei mäleta täpselt, kuid Kristjan tuppa ei tulnud. Tema oli sel ajal trepikojas. Uuesti nägi ta Kristjanit järgmisel päeval. Kui taksod kohale jõudsid, läks ta tuppa – äkki näeb Kristjanit teisel pool maja, korterist seest. Ta nägi Kristjanit jooksmas Juhkentali tn poole. Kristjani ärajooksmise hetkel oli maja ees takso, millega nad tulid ja Keskturu poolt tuli veel kaks tükki. Korter asub I korrusel, aknad on vaatega maja taha, kus on kõnnitee ja lasteaed. Aknast ta Kristjanit ei näinud. Sündmusest ta kusagile ei teatanud – ei teadnud, et asi nii hulluks läheb. Kristjanit nägi uuesti järgmisel päeval, kella 12-13 ajal. Kristjan oli sinine, ei saanud jala peale toetada, käsi oli sinine, muhk oli peas, ribid olid valusad. Muhk oli kõrva taga. Kristjan ei saanud aru, milles asi olla võis. Samal päeval läksid nad Rakverre, seal käisid nad kella 17-18 ajal traumapunkti Lõuna tn-l. Nad olid neljakesi, ei mäletagi enam, kes olid. Kristjan oli traumapunktis 10-15 min. Traumapunktis sai Kristjan mingi dokumendi, ta ei vaadanud, mis see oli. Edasist ravi Kristjanile vist ei määratud, kodus ta millegagi ennast määris. Jalale ei saanud Kristjan toetada. Nimeliselt neid isikuid, kellega traumapunktis käis, ei tea, kuid on neid varem näinud. Kristjan ise ka ei teadnud, mis lugu taksojuhiga oli – võibolla sellest, et raha visati ette ja juht ei pannud seda tähele, kui raha sinna ette kukkus. Kristjan arvas, et äkki hakkas kõik sellest peale. Raha sai juhile üle antud. Jäi mulje, et taksojuht ei tahtnud Kristjanit ära lasta, Kristjan tahtis ära tulla. Kristjan ei tulnud sellepärast talle järgi, et ta läks tualetti. Kristjan ja taksojuht jagelesid takso ja maja vahel. Kristjan ja taksojuht maadlesid, ei mäleta, kas taksojuht hoidis Kristjanit kinni või mitte. Löömist ta ei näinud. Kätega vehkimist nägi, mingil ajal olid mõlemad pikali maas ja vehkisid. Kristjan maksis arve ära ja summa oli piisav. Meriväljal olid nad Kristjani sõbra sünnipäeval. Juhkentali tn elab ta üldjuhul üksi. Korteriuks on vana, kui keegi koridoris kõnnib, siis midagi ikka läbi kostab. Tualetist välja tulles ta koridoris müra ei kuulnud. Raha viskamise ajal istus juht roolis, Kristjan tagaistmel, juhist diagonaalis. Ei mäleta raha viskamise suunda, nägi, et Kristjan viskas raha hooga ette. Raha kukkus kusagile, kuhu seda ei mäleta. Ei pannud tähele, kas Kristjan vaatas arvet, küsis küll arve kohta. Raha luges Kristjan ikka üle, ei vaadanud suvaliselt. Järgmisel päeval Kristjan talle ei helistanud; Kristjanil oli aku tühi. Ei oska põhjendada, miks Kristjan tagasi ei tulnud. Kristjan ütles, et oli Meriväljale läinud jalgsi. Ei oska öelda, kust kaudu. Taksos tekkis selline õhkkond vist selle tõttu, mida Kristjan ja taksojuht rääkisid; ta täpselt ei kuulanud, võisid rääkida sellest samast arvest – et mingi kindla summa peale kokku leppida. Nad jõudsid kohale ja taksojuht hakkas nähvama. Kristjaniga koos on nad 2004 aastast, tal ei tulnud mõttesse abi kutsuda; vahele ka ei läinud – saavad ise hakkama. Neil oli plaan minna Rakverre, Kristjan ei tahtnud minna Tallinnas traumapunkti ja seetõttu nad läksid sinna. Nad ei läinud trauma pärast Rakverre. Teel Rakverre veenis ta Kristjani ümber. Kristjan on täiskasvanud mees, keda ei saa sunniviisiliselt traumapunkti viia. Ukse vahelt nägi ta teisi taksosid tulemas 6-7 min pärast. Kristjan helistas talle järgmisel päeval ja ta läks Kristjani juurde. Ei mäleta, mida rääkisid. Ta proovis ise Kristjanile helistada. Ju Meriväljal oli kellelgi telefonilaadija. Kristjan arvas ilmselt Tallinnas, et vigastused ei ole nii tõsised ja ei tahtnud sellepärast traumapunkti minna. Tema arvates pidi Kristjan traumapunkti minema, sest Kristjan ei saanud jalga maha toetada. Rakveres tehti Kristjani jalast pilt. Kristjan elab Lääne-Viru maakonnas, Rakvere külje all, nad läksid Kristjani juurde koju. Ei oska öelda, kuidas Kristjan Meriväljale sai, kui Kristjan ei saanud jalga maha toetada. Süüdistatav H.T andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta oli koos D Meriväljal Aia teel sünnipäeval. Nad tellisid takso, et minna koju, Juhkentali tn. Sõidu ajal tundus talle, et taksomeeter liigub liiga kiiresti, sellepärast ta arvas, et juhil võib olla kordistaja. Ta küsis selle kohta ja taksojuht vastas, et kordistajat ei ole. Ta ei uskunud taksojuhti ja pakkus, et taksojuht pangu 100,00 EEK juures taksomeeter kinni, kõik mis üle jääb, saab taksojuht endale ja tema saab seega 7 odavamalt. Taksojuht keeldus sellest. Nad peatusid Juhkentali 23, II trepikoja juures. Ta võttis taskust rahakoti, et hakata arvet tasuma. Raha otsides küsis ta taksojuhilt, palju arve on. Taksojuht vastas, et vaadaku ta ise – ta ei saanud vaadata, sest otsis rahakotist raha. Ta küsis uuesti, palju arve on – sel hetkel vaatas ta taksojuhi poole, taksojuht osutas taksomeetri suunas. Sel hetkel nägi ta arvet – 112,50 EEK. Ta hakkas rahakotist raha võtma ja küsis samal ajal taksojuhilt, kas on raske öelda, palju arve on. Taksojuht nähvas selle peale, et kas ta on pime, et ei näe. Ta ärritus kergelt, võttis rahakotist raha ja viskas selle ette, konsooli peale ja otsustas taksojuhile öelda, mida ta juhist arvab. Ta sõimas juhti roppude sõnadega, ei lasknud juhil rääkida – praegu kahetseb seda. Ta astus taksost välja ja lõi ukse pauguga kinni. Daisy oli jõudnud trepikoja ukseni, tema oli jõudnud teha u 6-7 sammu trepikoja ukse poole, kui juht haaras tal selja tagant õlgadest ja proovis teda pikali tõmmata. Ta pööras ennast küljega taksojuhi poole, taksojuht hoidis jätkuvalt kinni. Ta proovis lahti saada, see ei õnnestunud, läkski rüseluseks. Mingil hetkel taipas taksojuht, et ta ei olegi nii purjus ja teda ei õnnestu pikali tõmmata. Taksojuht otsustas teda rünnata, sellele järgnesid mitmed käe- ja jalalöögid. Osad tabasid, osade eest suutis hoiduda. Võimalik, et löökide ajal, kui ta tõrjus, tabas ta ka taksojuhti. Mingil ajal ta kukkus, püüdis maast püsti saada. Kui ta püsti sai, hakkas taksojuht uuesti kaklema, siis oli löökide vahetus. Ühel hetkel keeras taksojuht selja, vajus kägarasse ja proovis taksosse saada. Ta oli võhmal ja kohe ei järgnenud. Ta tõmbas 10-15 sek hinge ja hakkas minema trepikoja ukse poole. Uks oli kinni ja mingil hetkel tuli teine takso, juht jooksis taksost tema poole. Oli kerge rüselemine, ta proovis minema saada – ühel hetkel see õnnestus. Kui Kirill oli kohale tulnud, jõudis ta haardest vabaneda ja ära joosta. Teab, et Kirill jooksis talle järgi. Ta peitis ennast majade vahele ära, oli 10-15 min ühe koha peal ja ootas. Ta tahtis Daisyle helistada ja küsida, kuidas Daisyga lood on, kuid aku oli tühi ja ta ei saanud seda teha. Tagasi minna ta ei julgenud. Ta arvas, et tema vastu peetakse viha ja jäädakse kusagile passima, sellepärast otsustaski minna Meriväljale. Aku oli tühi, taksot ta tellida ei saanud. Kusagil tee peal taksot ei näinud ja ta läks seetõttu jalgsi Meriväljale. Meriväljale jõudis kella 06:00 paiku. Meriväljale tellis takso Daisy. Juhkentalis elas ta osadel nädalavahetustel. Taksojuhti ta ei tundnud, sündmus ise toimus 23.06.2007 pärast keskööd. Ta oli tarvitanud alkoholi – sünnipäeval jõi 2 pdl õL ja paar pitsi viina. Tema arvates pidi juht raha viskamist nägema, ta rääkis juhiga sellest. Raha viskas ta kahe istme vahelt läbi, keskele. Ei oska öelda, kuhu raha kukkus – võis kukkuda istme peale või keskele, konsooli peale. Ta viskas ühe 100,00 EEK kupüüri ja ühe 25,00 EEK kupüüri. Juhti sõimas u 5 sek. Taksos istus ta kõrvalistuja taga, taksost väljus juhipoolsest uksest. See, et juht temast selja tagant kinni haaras, oli üllatus. Võimalik, et tema käitumine ärritas juhti. Haaramise hetkel taksojuht midagi rääkis, täpseid sõnu öelda ei oska. Rüselus kestis u 5 min, see toimus trepikoja ukse ees ja takso vahel, Juhkentali tn poolse II trepikoja juures. Takso oli trepikojast u 8-10 m kaugusel, takso ja trepikoja vahel midagi ei olnud. Peale kinnihaaramist üritas ta ennast pöörata, pärast seda, kui ta ennast ümber pööras, tabas vasakut silma löök. Lööke lugeda on raske, võis olla 10 lööki – kõik ei läinud pihta. Eeldatavasti lõi taksojuht rusikas käega. Teine juht proovis teda kinni hoida. See toimus trepikoja lähedal – 1-2 m. Kinnihoidmine ei kestnud pikka aega, u 10-15 sek. Kannatanu hoidis teda koos Kirilliga kinni, kust täpselt, seda ei mäleta. Daisyt ta sel hetkel ei näinud. Siis kui kannatanu tal selja tagant õlgadest kinni haaras, oli ta näoga ukse poole ja nägi Daisyt. Ta ei tea, et Kirill talle järele jooksis, teab seda, et Kirill tuli talle järele – kas jooksis või kõndis, seda ei tea. Kui inimene õlgadest haaras, siis järelikult tuli järele ka. Võimalik, et nägi Kirilli. Daisyle tahtis helistada veendumaks, et kõik on korras. Meriväljale läks ta Pirita teed pidi, läbi Kadrioru pargi – ei tea täpselt, mis teid pidi. Meriväljale minek võttis aega 3-4h. Meriväljale jõudes ei näinud ta majas kedagi; seal elab mitu inimest, kuid tema läks sünnipäevalapse Mjuurde. Paari sõnaga puudutas toimunut neile, kes homMl majas olid – M , T , A ja H . Tal oli silm kergelt sinine, kaks muhku oli tunda – üks kõhu piirkonnas, teine kõrva taga, parem jalg oli haige. Jalg oli paistes ja sinine; siniseks läks hiljem, liigesest allpool, labajalg. Kõndida ta sai – jalg ei andnud tunda kuni Pirita Topini, edasi läks kõndimine keeruliseks. Jalavigastuse põhjust ei tea, ei mäleta, kuidas see juhtus – võimalik, et löödi või astuti peale. Arsti poole pöördus järgmisel päeval, Rakveres, Lõuna tn traumapunktis. Jalast tehti pilt ja öeldi, et on tugev põrutus. Soovitati Fastum Geli peale määrida, otsest ravi ei määratud. Algselt tal plaani traumapunkti minna ei olnud, otsustas seda teel Rakverre; 8 ei arvanud, et vigastused on nii tõsised. Traumapunktist väljastati mingi paber, ei tea, mis see oli, ta ei süvenenud sellesse. Ei tea, kuhu paber jäi, ei ole seda leidnud. Taksojuhilt ta rahakotti ei võtnud, politseisse seoses talle tekitatud vigastustega ei pöördunud – ei pidanud vajalikuks. Ta ei näinud, et talle oleks niivõrd palju liiga tehtud: ta ise põhjustas vahejuhtumi, sõimas ja ärritas taksojuhti; ta nägi endal süüd selles, et kannatanu talle kallale tuli ning ta leppis, et olukord nii lahenes. Võis juhtuda, et kakluse ja rüseluse käigus mõni hoop kannatanut tabas. Miks kannatanu talle kallale tungis, seda peab kannatanu käest küsima. Arvatavasti süüdistatakse teda toimunu põhjustamises seetõttu, et ta on kriminaalse taustaga ja hiljuti vanglast vabanenud. Rahakotti kannatanult röövinud ei ole, raha tal oli ja mis muul põhjusel peaks raha võtma, ei ole selleks ka soovi olnud. Tol ajal töötas ta ehitajana Palkland ehituses. Vanglast vabanes 2007 aprillis, hetkel on märgitud tunnistajana veel ühes kriminaalasjas, kus ta on üle kuulatud ka kahtlustatavana. D on tuttavad alates 2000 aastast. Juhkentali korteri võtmed olid tal olemas. Sel ajal kui ta raha viskas, vaatas taksojuht tema poole. Traumapunktis fikseeriti trauma kahe äärmise luu keskelt. Ta ei julgenud tagasi minna, kõndis Kadrioru pargini. Ta teadis, et D on kõik korras: trepikoja uks oli kinni. Ta sai D helistada alles siis, kui jõudis Meriväljale. Ei tea, miks Rakvere Haigla vastab, et ta ei ole peale 2003 aastat seal viibinud, arsti juures isikuttõendavat dokumenti ei esitanud, ütles vaid oma nime. Haiglas tahtis ta teada, kas tal on luumurd või mitte. Jalast tehti röntgenpilt. Rakverre sõitis ta koos A K , H ja D . Trepikoja välisuks käib magnetiga, see oli tal olemas. Jalg oli haige nädal aega, segas tööl käimist. Ei tea, kas töövõimetusleht väljastati või mitte. Rakvere visiidi kohta on tal tšekk, et on seal 50,00 EEK visiiditasu maksnud. SA PER Mustamäe korpuse erakorralise meditsiini üksuse patsiendikaart nr 31333 (kd 1, tl 15) millest nähtuvalt saabus 23.06.2007 kell 02:58 Sütiste tee 19 Tallinnas asuvasse erakorralise meditsiini üksusesse M L , kes kaebas, et sai peksa, kaotas teadvuse. MLläbivaatusel tuvastati: valulik kõripiirkond, paremal häälepaelal verevalum. Regionaalhaigla vastus järelepärimisele (kd 1, tl 17) millest nähtuvalt viibis M L Regionaalhaigla Mustamäe korpuse erakorralise meditsiini osakonnas 23.06.2007 kell 02:59-08:
10. MLläbivaatusel leiti häälepaelal verevalum ning seetõttu jälgiti teda 5h. MLalkoholisisaldus veres oli negatiivne; patsiendil diagnoositi kõri põrutus, pea ja vasaku silma põrutus. 03.07.2007 äratundmiseks esitamise protokoll (kd 1, tl 23-25) millest nähtuvalt esitati ML äratundmiseks H.T foto (foto nr 2) koos kahe sarnase vanuse, näokuju, näojoonte ja soenguga isiku fotoga. M L avaldas, et fotol nr 2 on isik, kes lõi teda 23.06.2007 01:51 paiku Juhkentali tn 23 maja ees rusikaga vasaku silma piirkonda ja seejärel rusikaga kõri piirkonda, rusikaga paremale oimupiirkonda; ta kukkus ja isik jätkas tema peksmist jalgadega rindkere piirkonda. Fotol nr 2 oleva isiku tundis M L ära soengu ja näojoonte järgi. Äratuntuks osutus H.T. 10.07.2007 äratundmiseks esitamise protokoll (kd 1, tl 35-37) millest nähtuvalt esitati Kirill Tile äratundmiseks H.T foto (foto nr 2) koos kahe sarnase vanuse, näokuju, näojoonte ja soenguga isiku fotoga. KTavaldas, et Juhkentali tn 23 maja ees Mi peksnud noormees on fotol nr 2, tundis isiku ära silmade, nina kuju ja pea kuju järgi. Äratuntuks osutus H.T. AS Rakvere Haigla teatis (kd 1, tl 67) millest nähtuvalt ei ole H.T 24.-30.06.2007 Rakvere Haiglasse pöördunud, H.T tegi seda viiM25.11.2003, käies röntgenis. OÜ-le I R (IR Takso) esitatud järelepärimine (kd 1, tl 68) millest nähtuvalt esitati osaühingule järelepärimine, saamaks informatsiooni selle kohta – 1) kas ja millal teatas M L IR Takso dispetšerile, et talle tungiti Juhkentali 23 maja ees kallale; mida M L täpselt dispetšerile ütles, 2) kas dispetšer saatis ML abi; kui jah, siis kelle, 3) kas keegi teatas kallaletungist politseile. OÜ I R (IR Takso) vastus järelepärimisele (kd 1, tl 69) millest nähtuvalt teatas M L eetri teel, orienteeruvalt kella 02:05 ajal; M L ütles „Juhkentali 23 15”, „15” tähendab eetri keeli ohtu, millele reageerivad võimalusel kogu firma juhid. Dispetšerid ütlesid eetri teel välja aadressi, kuhu vaja appi minna, sinna läks palju juhte, esimesena jõudis Kirill T. Kallaletungist ei teatatud kohe politseile, kuna dispetšerid olid äraootaval seisukohal; kui kodanik, kes juhti ründas, sai jooksu, siis edastas selle info keegi eetri teel dispetšerile ja sellega häire lõppes. 16.07.2007 Põhja Ringkonnaprokuratuuri teade kriminaalmenetluse nr 07730000399 9 alustamata jätmise kohta (kd 2 tl ) millest nähtuvalt esitas H.T 06.07.2007 kuriteokaebuse selle kohta, et 23.06.2007 tungis M L talle kallale ja tekitas vigastusi, lisaks andis M L valeütlusi ja esitas tema peale vale kaebuse selles, et ta tungis ML kallale ja võttis ära rahakoti. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis asjas kriminaalmenetluse alustamata. Kohtu seisukoht: kohus, analüüsinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leidis järgmist: kohtu hinnangul ei oma käesolevas asjas tähtsust asjaolu, kas ja millal H.T arsti poole pöördus. Kahtlemata on AS Rakvere Haigla teatisega tõendatud, et süüdistatav arsti poole ei pöördunud – teatise kohaselt pöördus H.T Rakvere Haiglasse viiM25.11.
11. Süüdistatav andis ütlusi, et ei esitanud registratuuris isikuttõendavat dokumenti ja ütles isikuandmed suusõnaliselt; süüdistatav andis ka ütlusi, et tasus visiiditasu. Kohtu arvates on üldteada asjaolu, et tervishoiuasutus sh traumapunkt registreerib reeglina kõik patsientide visiidid andmebaasis. Süüdistatava ja tunnistaja väited selle kohta, et H.T pöördus järgmisel päeval Rakveres traumapunkti, ei ole seega usaldusväärsed ja kahjustavad isikute ütluste tõenduslikku väärtust. Asjas ei oma tõenduslikku väärtust teade kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta; miks ja millistel põhjustel H.T avaldus käiguta jäeti, ei ole oluline, teade kajastab prokuratuuri menetluslikku otsustust. 23.06.2007 sündmuse kohta andsid kohtuistungil ütlusi kannatanu M. L, süüdistatav H.T, tunnistajad D. M , K. T ja D. K . Süüdistatav ei eita, et ta viibis 23.06.2007 Juhkentali 23 maja juures ning tema ja kannatanu vahel toimus vägivaldne vahejuhtum; sama kinnitab tunnistaja D. M. Kannatanu on 03.07.2007 äratundmiseks esitamisel osutanud süüdistatavale kui isikule, kes lõi teda 23.06.2007 Juhkentali 23 maja ees; tunnistaja K. T on 10.07.2007 äratundmisel osundanud samuti H.T-le kui isikule, kes peksis 23.06.2007 M. L. Seega on süüdistatava, kannatanu, tunnistaja D. M ütlustega ning äratundmiseks esitamise protokollidega tõendatud, et 23.06.2007 olid sündmuskohal - Juhkentali 23 viibinud võtmeisikuteks kannatanu M. L ja süüdistatav H.T. Süüdistatav, kannatanu ja tunnistaja D. M kinnitasid, et 23.06.2007 läks kannatanu taksojuhina tellimuse alusel Meriväljale, kohale jõudes istusid taksosse süüdistatav ja tunnistaja D. M. Kannatanu, süüdistatav ja tunnistaja D. M andsid riimuvaid ütlusi selle kohta, et taksos tekkis süüdistatava ja kannatanu vahel lahkheli: süüdistatavale tundus, et kannatanu kasutab taksomeetri kordistajat; samuti kinnitasid kõik taksos viibinud isikud, et süüdistatav pakkus enne sihtkohta jõudmist kannatanule sõidu eest 100,00 krooni, kuid kannatanu keeldus pakkumisest. Lisaks selgitas kannatanu, et H.T süüdistas teda esmalt selles, et ta valib sihtkohta jõudmiseks pikema tee. Kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt tekkis Juhkentali 23 maja juurde jõudes taksoarve tasumisel uus konflikt. Arve tasumise pinnalt tekkinud erimeelsuse kohta väitis kannatanu, et ta ütles süüdistatavale korduvalt arve summa; süüdistatava sõnul kannatanu talle arve suurust ei öelnud – sama kinnitas ka tunnistaja D. M. Tunnistaja D. M osas väitis kannatanu, et neiu väljus taksost peale seda, kui süüdistatav oli esimest korda arve kohta küsinud. Tunnistaja D. M andis ütlusi, et nad väljusid taksost peale seda, kui süüdistatav oli raha taksojuhile ette visanud, nad väljusid mõlemad ühelt poolt, tema ees. Seega nähtub D. M ütlustest, et nad väljusid süüdistatavaga taksost samaaegselt või minimaalse vahega. Kohtu hinnangul on siinkohal usaldusväärsemad kannatanu ütlused, sest sarnaselt kannatanuga kirjeldab olukorda ka süüdistatav: süüdistatava sõnul oli takso trepikojast 8-10m kaugusel, taväljus taksost ja jõudis teha 6-7 sammu, D. M oli sellel ajal jõudnud trepikoja ukseni. Süüdistatava 10 ütlustest nähtuvalt väljus ta taksost üksinda. Seega ei ole tõesed tunnistaja D. M ütlused selle kohta, et nad väljusid süüdistatavaga taksost koos. Kannatanu ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et D. M väljus taksost varem. Seega on kohtul alus kahelda ka tunnistaja ütlustes selle kohta, et ta viibis konflikti ajal taksos ja nägi, kuidas süüdistatav taksojuhile raha viskas. Süüdistatav väitis, et viskas raha konsooli juurde, sõimas kannatanut ja väljus taksost. Kannatanu sõnul väljus süüdistatav taksost arvet tasumata ning seetõttu läks ta süüdistatavale järele. Kohus leiab, et kannatanu on andnud usaldusväärseid ütlusi selles, et süüdistatav jättis taksoarve maksmata. Kannatanu selgitas, et taksojuhina on ta ennegi teenindanud alkoholijoobes, ebakohase käitumisega kliente; ta on selliste klientidega harjunud ning püüab neid ignoreerida. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu sellekohastes ütlustes. Kohtu hinnangul ei olnud kannatanul arve nõuetekohase tasumise korral vajadust süüdistatavale järele minna; süüdistatav ei eita, et ta oli alkoholijoobes ning sõimas kannatanut, samuti ei eita süüdistatav, et taksos valitses terav õhkkond juba enne Juhkentali 23 maja juurde jõudmist. Arvestades kannatanu ütlusi selle kohta, et ta on harjunud purjus klientidega, ei ole eluliselt usutav, et kannatanu väljus autost pelgalt sooviga selgitada toimunut olukorras, kus süüdistatava eelnevat käitumist arvesse võttes võis süüdistatavaga uuesti dialoogi asumine provotseerida osapoolte vahel järgmise konflikti. Tunnistaja K. T andis samuti ütlusi, et kannatanu sõnul oli klient jätnud arve maksmata. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlustega tõendatud, et süüdistatav jättis taksost väljudes arve tasumata. Edasiste sündmuste osas on süüdistatav ja kannatanu andnud erinevaid ütlusi: kannatanu sõnul ründas süüdistatav teda esimesena; süüdistatav väidab vastupidist. Sündmust nägi väidetavalt pealt ka tunnistaja D. M. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et kannatanu hoidis süüdistatavat kinni, mõlemad rüselesid, kuid lööke ta ei näinud. Tunnistaja selgitas, et läks peale taksost väljumist korterisse tualetti ja väljus uuesti paari minuti pärast. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt suhtus ta toimunusse võrdlemisi ükskõikselt: tunnistaja selgitas, et ta ei läinud vahele – inimesed ise teavad, samuti ei näinud ta vajadust kutsuda abi. Kohtu arvates on D. M esitatud versioon ebaloogiline. Kohtule jääb taoline käitumine arusaamatuks: tunnistaja D. M andis ütlusi, et süüdistatav on tema elukaaslane, nad on koos 2004 aastast; süüdistatav selgitas, et tunneb D. Mu juba 2000 aastast. On mõistlik eeldada, et tunnistaja naisterahvana võinuks üritada rüselevaid osapooli maha rahustada ning aidata süüdistataval jõuda trepikoja ukseni või otsida juhul, kui kannatanu tema elukaaslast alusetult ründas, abi politseilt või naabritelt. Samuti ei ole tunnistaja kirjeldanud hilisemaid sündmusi viisil, kuidas seda tegi tunnistaja K. T. Tunnistaja ütlused rüseluse kohta ei riimu samuti kannatanul tuvastatud vigastustega, kannatanu vigastustest võib järeldada, et kokkupõrge ei saanud seisneda üksnes rüseluses või maadlemises. Kohtu arvates ei ole tunnistaja D. M kirjeldanud sündmusi objektiivselt. Kannatanu on andnud ütlusi selle kohta, et ta väljus autost, süüdistatav keeras kohe ringi ja lõi teda vasakusse silma; eelnevalt jõudis ta süüdistatava käest küsida, miks viimane jämetses ja jättis arve maksmata. Ta üritas süüdistatavat rahustada ja selgitas, et kui viimane ei lõpeta, peab ta pöörduma politsei poole. Seejärel läks süüdistatav endast välja ja lõi teda kurgu piirkonda ning vastu pead; tal oli õhupuudus, ta kukkus ja sai paar lööki vastu roideid. Kannatanu selgitas, et ta hakkas teadvust kaotama, lõpuks lööke ei näinud, üksnes tundis. Kannatanu vigastused on fikseeritud patsiendikaardil; samuti nähtuvad kannatanu vigastused Regionaalhaigla vastusest, mille kohaselt diagnoositi M. Lul 23.06.2007 kõri põrutus, pea ja vasaku silma põrutus. Kannatanul tuvastatud vigastused riimuvad kannatanu ütlustega löökide suuna osas. Süüdistatav on andnud ütlusi selle kohta, et ta väljus autost, lõi ukse kinni ja jõudis teha 6-7 sammu trepikoja poole, kui juht haaras tal selja tagant õlgadest ja proovis pikali tõmmata, läks rüseluseks. Taksojuht otsustas teda rünnata, järgnesid mitmed käe- ja jalalöögid. Võimalik, et löökide ajal, tõrjudes, tabas ta ka taksojuhti. Ta kukkus, püüdis maast tõusta, kui püsti sai, hakkas taksojuht 11 uuesti kaklema, siis oli löökide vahetus. Ühel hetkel keeras taksojuht selja, vajus kägarasse ja proovis taksosse saada. Ta oli võhmal, kohe ei järgnenud, tõmbas 10-15 sekundit hinge ja hakkas minema trepikoja poole. Uks oli kinni ja mingil hetkel tuli teine takso, juht jooksis taksost tema poole. Oli kerge rüselemine, ta proovis minema saada ja ühel hetkel see õnnestus. Oluline on siinkohal märkida, et süüdistatava ütlusi tervikuna vaadeldes ei kajasta ütlusted hetke, mil kannatanu abi kutsus. Kannatanu väitel kutsus ta abi – ütles läbi eetri appikutse koodi. Kannatanu ütlusi kinnitavad sündmuskohale saabunud taksojuhid - tunnistajad K. T ja D. K, kes andsid ütlusi selle kohta, et kuulsid eetris kannatanu appikutset. OÜ Indreks Reis (IR Takso) vastusest järelepärimisele nähtub samuti, et M. L edastas eetri teel appikutse; järelepärimisest nähtuvalt jõudis sündmuskohale esimesena K. T. Nimetatud asjaolu kinnitab kohtu veendumust selles, et süüdistatav ei ole adekvaatselt kirjeldanud sündmuste käiku. Kannatanu sõnul nägi süüdistatav samuti teist taksot tulemas ja jooksis trepikoja poole. Ta järgnes süüdistatavale, jõudis trepikoja juurde, uks hakkas sulguma, kuid ta jõudis uksest haarata ja selle avada. Süüdistatav lõi teda jalaga, ta üritas jalast haarata ja süüdistatavat trepikojast välja tõmmata. Peale seda sai ta lööke. K. T tuli nende juurde hetkel, kui ta süüdistatava trepikojast välja tõmbas, K. Til õnnestus süüdistatav pikali visata ja isik kinni pidada, kuid süüdistatav rabeles lahti. Tunnistaja K. T andis ütlusi selle kohta, et nägi sündmuskohale jõudes, kuidas kaks meest trepikoja juures kaklesid; süüdistatav hoidis käega trepikoja ust ja peksis kannatanut jalgadega päris kõrgele, rinnapiirkonda – kannatanu süüdistatavat ei peksnud, pigem lõi ja kaitses end süüdistatava jalahoopide eest; süüdistatav lõi kannatanut tema nähes võib-olla 3-4 korda. Ta pidas süüdistatava kinni, nad kukkusid ja süüdistataval õnnestus ära joosta. Süüdistatav ei ole andnud ütlusi trepikoja ukse juures toimunud sündmuste kohta ja väitis, et teine juht jooksis tema poole; kannatanu ja tunnistaja seevastu on andnud riimuvaid ütlusi selle kohta, et trepikoja ukse juures peksis süüdistatav kannatanut. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ja tunnistaja ütlustes – mõlemat isikut hoiatati teadvalt valeütlustega kaasnevast vastutusest, kohus ei tuvastanud kannatanu ja tunnistaja ütlustes vastuolusid ja seega on nende ütlused usaldusväärsed; kohus leiab, et süüdistatava ütlused on ennastõigustavad ning ei ole tõesed. Kohtu hinnangul on tõendatud, et süüdistatav ründas kannatanut esimesena. Süüdistatava ja kannatanu eelnevat käitumist arvesse võttes ei ole usutav, et kannatanu üritas süüdistatavat füüsiliselt kinni pidada; tõenäolisem on see, et süüdistatav, saades aru, et kannatanu talle järgneb, lõi kannatanut: süüdistatav oli käitunud kannatanu suhtes juba enne ründavalt ja üleolevalt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et rünnaku ajendiks oleks olnud süüdistatavapoolne soov hõivata kannatanu vara; pigem tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavapoolse agressiivse reaktsiooni vallandas asjaolu, et kannatanu läks süüdistatavale järgi. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selles, et peale rahakoti hõivamist kasutas süüdistatav vägivalda selleks, et säilitada kannatanult ebaseaduslikult võetud vara valdus; on tõendatud, et süüdistatav proovis sündmuskohalt lahkuda, kuid kannatanu ning sündmuskohale saabunud tunnistaja K. T üritasid takistada süüdistatava põgenemist. Kannatanu selgitas, et ei lahkunud sündmuskohalt põhjusel, et süüdistatav võttis tema asjad; süüdistatavale trepikoja juurde järgi minnes oli tema ainukeseks sooviks süüdistatav kinni pidada. K. T ütlustest nähtuvalt ei rääkinud kannatanu talle sündmusest rohkem kui seda, et klient oli jätnud arve maksmata. Rahakoti hõivamise kohta andis kannatanu M. L ütlusi, et ta kaotas teadvuse ning nägi teadvusele tulles, kuidas süüdistatav võttis takso juhipoolse ukse taskust talle kuuluva rahakoti, milles olid dokumendid, pangakaardid jms ning sularaha üle 2 000,00 krooni. Kannatanu andis ütlusi, et uks jäi lahti, kui ta taksost väljus. Süüdistatav selgitas, et ta rahakotti ei võtnud. 12 Tunnistaja D. Ki sõnul ütles kannatanu talle, et rahakott läks kaduma – nad süüdistatavaga kaklesid ja võib-olla rahakott kukkus kuskilt välja; tunnistaja otsis rahakotti ühe teise mehega koos, kuid ei leidnud seda; kannatanu ütles ka, et süüdistatav võttis rahakoti, toppides käe uksesahtlisse. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes. Tunnistajad K. T ja D. K on andnud ütlusi selle kohta, et kannatanu seisund oli halb – kannatanu istus ja hingas raskelt; kannatanu on samuti andnud ütlusi, et tundis ennast halvasti. Kannatanu võis olla peale sündmust lisaks halvale tervislikule seisundile ka sündmuse tõttu endast väljas, taolises olukorras ei pruugi isik väljendada ennast loogiliselt ja arusaadavalt. M. L ütles sündmuskohal D. K , et süüdistatav võttis uksesahtlist rahakoti, sama kinnitas kannatanu ka kohtus. Arvesse võttes kannatanu ja tunnistaja kirjeldusi süüdistatava kinnipidamise kohta, võis kannatanu arvata, et edasise rüseluse käigus kukkus rahakott maha. Tunnistaja A. M andis ütlusi selle kohta, et leidis M. Lu rahakoti järgmisel päeval Lasnamäe Centrumi juurest autoteelt. M. L viibis 23.06.2007 terve öö haiglas; tunnistaja D. K andis ütlusi, et sõitis haiglast koju. Süüdistatav andis ütlusi, et läks jalgsi Meriväljale, süüdistatava sõnul läks ta sinna mööda Pirita teed. Samas märgib kohus, et Juhkentali tn Meriväljale võib minna ka Lasnamäe kaudu. Süüdistatav andis ütlusi, et lahkus sündmuskohalt kuna tundis hirmu kohalesaabunud taksojuhtide ees; mööda Pirita teed öisel ajal liikuv jalakäija on sõidukijuhtidele paremini märgatav kui Lasnamäel, kus sõidukid liiguvad Laagna teed pidi. Kohtu hinnangul on kannatanu, tunnistaja K. Ti ütlustega, patsiendikaardiga ja Regionaalhaigla vastusega tõendatud, et süüdistatav H.T lõi kannatanut 23.06.2007 vasakusse silma, kõri piirkonda ja pähe, tekitades kannatanule füüsilist valu. Kohtu hinnangul on samuti tõendatud, et intsidenti alustas süüdistatav: kannatanu ütlustest nähtuvalt soovis ta üksnes selgitada, miks süüdistatav jättis arve maksmata, süüdistatava ja kannatanu ütlustest nähtuvalt oli süüdistatava käitumine juba taksosõidu ajal konfliktne; kannatanul puudus põhjus süüdistatavat esimesena rünnata, küll aga kinnitab süüdistatava eelnev käitumine kannatanu ütlusi selles, et süüdistatav tungis kannatanule kallale. Rahakoti hõivamisele eelnenud vägivalla tingis konflikt: süüdistatavapoolne alusetu rünne oli tingitud sellest, et kannatanu läks tekkinud olukorda selgitama, mitte seetõttu, et süüdistataval oli kavatsus omastada kannatanule kuuluvat vara; rahakoti hõivamisele järgnev süüdistatavapoolne vägivald ei olnud seotud hõivatu valduse säilitamisega ja kannatanu vastupanu murdmisega – kannatanu andis ütlusi, et jäi sündmuskohale sellepärast, et süüdistatav võttis tema asjad ja ta soovis süüdistatava üksnes kinni pidada; kannatanu ei esitanud süüdistatavale nõudmist rahakoti tagastamises. Seega ei ole H.T tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 1 järgi. Kr

MS 268 lg 8 järgi võib kohus kohtuotsust tehes kuriteo samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades isiku olukorda. Kohtu hinnangul tuleb H.T tegevus ümber kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 4 järgi ja § 121 järgi.

On tõendatud, et H.T peksis 23.06.2007 Juhkentali tn 23 juures M. L käte ja jalgadega näo, pea, kõri ja keha piirkonda, tekitades M. L kõri, pea ja vasaku silma põrutuse, so kannatanu kehalise väärkohtlemise

§ 121mõttes.

Kohtu hinnangul pani H.T teo toime tahtlikult. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Arvestades asjaolu, et tõendamist leidis ründe alustamine süüdistatava poolt, samuti oli süüdistatavapoolne rünne intensiivsem, ei ole alust rääkida hädakaitsest. Samuti on tõendatud, et H.T võttis 23.06.2007 Juhkentali 23 juures M. Lule kasutuses olnud takso juhipoolse esiukse sahtlist M. L nähes viimasele kuuluva rahakoti, so H.T võttis ebaseaduslikult ära võõra vallasasja selle omastamise eesmärgil. 08.02.2005 Lääne-Viru Maakohtu 13 otsuse alusel on H.T muuhulgas karistatud ka

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi, seega on H.T näol tegemist isikuga, keda on eelnevalt varguse toimepanemise eest karistatud. Seega tuleb H.T tegevus kvalifitseerida

199 lg 2 p 4 järgi. Kohtu hinnangul pani H.T teo toime tahtlikult. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus: Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega; tegemist on II astme kuriteoga.

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega; tegemist on II astme kuriteoga. H.T pani mõlemad kuriteod toime tahtlikult; H.T on 08.04.2005 Lääne-Viru Maakohtu otsuse alusel karistatud

§ 184

lg 1, § 199 lg 2 p 7, 8, § 263 p 1 järgi liitkaristuse – 5 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti osaliselt, so 3 aasta vangistuse osas tingimisi täitmisele pööramata 4 aastase katseaja jooksul. Katseaja pikkuseks määrati 4 aastat, katseaja lõpp on 08.04.2009. Seega pani H.T uued kuriteod toime katseajal. H.T on kannatanule kuriteoga tekitatud kahju – 2 000,00 krooni – hüvitanud vabatahtlikult ja kannatanul ei ole H.T vastu varalisi nõudeid; kohtuistungil avaldas H.T kahetsust, et intsident toimus. H.T poolt vabatahlik kahju hüvitamine ja osaline kahetsus on karistust kergendavaks asjaoluks. Samas H.T oma süüd ei tunnistanud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Nii

§ 199

lg 2 p 4 kui

§ 121sanktsioonid näevad ühe karistusliigina ette ka rahalise karistuse.

Kohtu arvates ei saa H.T rahalise karistusega karistada; H.T pani toime tahtlikult kaks II astme kuritegu, kannatanu suhtes rakendatud rünne oli järjekindel ja intensiivne. H.T süü suurus välistab kohtu hinnangul tema karistamise rahalise karistusega, samuti ei ole kohtul veendumust selles, et rahalise karistuse rakendamine täidab karistuse põhieesmärki, so mõjutab H.T edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Rahalise karistuse määramise korral võib H.T-le jääda karistamatuse tunne. Katseaja tingimuste kõige raskem rikkumine, so tahtlike kuritegude toimepanemise jätkamine, samuti asjaolu, et H.T ei olnud põhjust ega vajadust kannatanut rünnata, näitlikustab kohtu arvates asjaolu, et H.T suhtumine õiguskorda ei ole kohane. Seega tuleb H.T karistada reaalse vangistusega, kuid arvesse tuleb võtta karistust kergendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul võib H.T karistada teda

§ 121ja § 199 lg 2 p 4 järgi alla keskmise sanktsioonimäära jääva karistusega.

H.T tuleb süüdi mõista

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud; H.T tuleb süüdi mõista

§ 121

järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 järgi tuleb mõistetud üksikkaristustest lugeda kergem kaetuks raskemaga ning mõista H.T-le liitkaristus – 1 aasta pikkune vangistus. Mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine on välistatud; H.T pani uued kuriteod toime katseajal, seega tuleb käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust suurendada K. 14 H.T-le eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

§ 65

lg 2 järgi suurendada H.T-le mõistetud 1 aasta pikkust vangistust 08.04.2005 Lääne-Viru Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse, so 3 aasta pikkuse vangistuse võrra ja mõista K. H.T-le liitkaristus – 4 aasta pikkune vangistus. H.T peeti kahtlustatavana kinni 05.07.2007 ning tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine 06.07.2007.

§ 68lg 1 järgi tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistusaja hulka.

Seega tuleb H.T karistuse kandmise alguseks lugeda 05.07.

1. Tsiviilhagi: Süüdistatav H.T on kannatanule kahju hüvitanud. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse
2. detsembri
3. a määruse nr 254 alusel on kuupalga alammäär 4 350,00 krooni. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 6 525,00 krooni. K. ALuoja pani toime II astme kuriteod, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 6 525,00 krooni. Muud menetluskulud kriminaalasjas puuduvad. Kohtunik: Rahvakohtunik: Rahvakohtunik: