Obsah (11)

§ 424§ 215§ 64§ 238§ 202§ 274§ 65§ 68§ 69§ 50§ 56

1-08-4471 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. septembril 2008.a.. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-4471 / nr. 0 82301 03473

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör Peeter Pool Kaitsja Ivetta Tšernova SÜÜDISTATAV: E.G -elukoht : XXX, isikukood : XXX,kodakondsus: VF, haridus: põhi emakeel: vene, töökoht : ametlik puudub, varem kriminaalkorras karistatud : - 10.07.2000 Tallinna Linnakohus KrK § 139 lg 2 p 1-§ 15 lg 2 alusel tingimisi v/k 6k, katseaeg 1a - 19.03.2001 Tallinna Linnakohus KrK § 139 lg 2 p 1,2,3-§ 15 lg 2, KrK § 74 alusel tingimisi v/k 5k, katseaeg 1a - 10.04.2002 Tallinna Linnakohus KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 197 lg 2 p 1,2, § 185 lg 2, § 40 lg 1, § 43 lg 4, lõplik KrK § 41 lg 1 alusel v/k 1a 1k - 20.02.2003 Tallinna Linnakohus

§ 215lg 2 p 1, § 424, § 63 lg 1 alusel vangistus 2a - 18.06.2003 Tallinna Linnakohus Kr

K § 197 lg 2 p1,2, § 139 lg 2 p 1,2, § 204 lg 3,

§ 64

lg 1, § 65 lg 1 alusel vangistus 2a 3k - 27.02.2006 Harju Maakohus Liivalaia

§ 215

lg 2 p 1-§ 25 lg 2, § 74,

§ 238

lg 2 alusel tingimisi vangistus 1a 4k, katseaeg 3a - 21.06.2007 Harju Maakohus

§ 424

alusel vangistusega: 2k,

§ 202

lg 1 alusel vangistusega: 2k,

§ 274

lg 1 alusel vangistusega: 3k,

§ 64lg 1 vangistusega: 6k, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega: 4k,

§ 65

lg 2 alusel vangistusega: 1a 8k,

§ 68

lg 1 alusel vangistusega: 1a 3k 22 p,

§ 69

lg 1 alusel mõisteti üldkasulik töö 944 tundi tähtajaga 2a ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine: 6k ;Süüdistatavale kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld ,muudetud vahistamiseks alates 29.04.2008.a. 1 RESOLUTSIOON Mõista E.G süüdi

§ 424järgi ning karistada 3(kolme) kuulise vangistusega . Kr

MS § 238 lg.2 alusel vähendada E.G-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2(kahe) kuuline vangistus.

§ 65

lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust 21.06.2007 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse - ühiskondlik töö 944 tundi ärakandmata osa s.o.904 tundi , ümberarvestatud vangistuse päevadeks - 452 päeva ehk 1 (üks) aasta 3(kolm) kuud ja 6(kuus) päeva vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista E.G-le 1(üks) aasta , 5(viis) kuud ja 6(kuus) päeva vangistust.

§ 68

lg.1 alusel lugeda eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks on vahistamise päev 29. aprill 2008.a.

§ 50

lg.1 alusel lisakaristusena võtta E.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2(kaheks) aastaks. Tõkend- vahistamine jätta muutmata Mõista E.G-lt välja menetluskulud riigituludesse, s.o kaitsjatasu 1292.10 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks krooni ja 10 senti) krooni ning sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „ E.G , 1-084471, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks . EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse
2. septembril 2008.a.., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 30.septembril 2008.a. alates kella 14.00 , vahi statu d sü üdist atav ale s aad etakse koht uotsu s vanglasse. Süüdistus E.G süüdistatakse selles, et tema olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti, olles joobeseisundis 22.02.2008.a. kella 20.00 ajal juhtis Tallinnas, Õismäe teel mootorsõidukit Talbot Horizon reg nr 319 MAN. Veel süüdistatakse E.G selles, et tema olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti kehtiva karistuse ajal, olles joobeseisundis 29.04.2008.a. kella 00.27 ajal juhtis Tallinnas, Tehnika tn. maja nr. 16 juures mootorsõidukit VW Passat reg. nr. 216 ANB. 2 Seega, E.G, olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu järeldused. Kohus leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud.Süüdistatav E.G tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Täiendavate ütluste andmisest kuriteo sündmuste kohta kohtuistungil süüdistatav loobus. Süüdistatava kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis,et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et peale süüdistatava E.G enda süüd kinnitavate ütluste on kuriteo episoodid tõendamist leidnud järgmiste toimiku materjalidega : 22. veebruari 2008.a. episoodis kohtuotsusega /t.l.2-4/,millest nähtub, et E.G on 21.06.2007.a. kohtuotsusega karistatud

§ 424

, § 202 lg.1 ja § 274 lg.1 järgi vangistusega, mis on asendatud ühiskondliku tööga 944 tundi.

1. veebruari 2008.a. joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr. 708/305 /t.l. 10/ nähtub , et E.G oli keskmine alkoholijoove /1,50 ‰ /, vanemkonstaabel Roman Zagorski ettekandega /t.l..13/, selle ettekande kohaselt peeti 22.02.2008.a. Tallinn Järveotsa tee 31 juures kinni punast värvi Talbot Horizon, mille juht E.G oli ilmsete joobetunnustega. Samasuguseid ütlusi andis ka tunnistaja S M /t.l. 14-15/ Tunnistaja A B’I ütlustest /t.l. 23-24 / nähtub, et ta palus oma tuttavat E.G , et viimane aitaks Talbot Horizoni käivitada. E.G tuligi appi, istus rooli, käivitas mootori ja hakkas sõitma, sai olla rooli umbes kaks minutit, siis tuli politsei . Kas E.G oli kaine, ei oska tunnistaja kindlalt öelda, kuna oli ise purjus.
2. aprilli 2008.a. episoodis on peale E.G enda süüd kinnitavate ütluste kuritegu tõendamist leidnud järgmiste kirjalike tõenditega : abipolitseinik K. Järve ettekandega /t.l. 8/, millest nähtub, et 29.04.2008.a. 00.21 Toompuiestee ja Nunne tänava juures olevas parklas seisis sõiduauto Volkswagen ,reg.nr. 216 ANB, milles olevad kaks isikut tarvitasid alkoholi. Sõiduk sõitis parkast ära ja politsei peatas sõiduki Tehnika 16 juures ning selgus, et autoroolis oli E.G, kellel oli alkoholijoove 1,26 mg/l.. E.G peeti kahtlustatavana kinni /t.l. 8 /. 29.04.2008.a. protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta /t.l. 13/ nähtub, et E.G oli alkoholijoove 2,54 ‰, joovet isik ei vaidlustanud .E.G süüd tõendavad ka tunnistajate M M’I 29.04.2008.a. antud ütlused /t.l. 15/ ja 02.07.2008.a. antud ütlused /t.l. 69-70/, , tunnistaja abipolitseinik Kersti Järve ütlused /t.l. 66-68/, millest nähtub, et 29.04.2008.a. Tehnika tänaval kinnipeetud mootorsõiduki roolis oli E.G, kellel nad tuvastasid alkoholijoobe. Asitõendeid kriminaalasjas ei ole ning antud kriminaalasjas puudub ka tsiviilhagi. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud

§ 56

, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid ,leiab kohus et E.G-le tuleb mõista karistuseks vangistus . Süüdistatavat on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud nii varavastaste kuritegude kui ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis . E.G on varasemate kuritegude eest karistatud tingimisi vaba- 3 duskaotusliku karistusega , reaalse vangistusega ning viimasel korral 21. juunil 2007.a. kohtuotsusega asendati vangistus üldkasuliku tööga 944 tundi, tegemise tähtajaks määras kohus 2 aastat. Kriminaalhooldaja poolt esitatud andmetest nähtub, et kuni vahistamiseni 29.aprillil 2008.a. s.o. 10 kuuga oli E.G suutnud teha ühiskondlikku tööd ainult 40 tundi . Tema enda ütluste kohaselt oli ta vahepeal haige ning tõi selgituseks ka teisi väheveenvaid põhjusi, miks on ühiskondlik töö sisuliselt tegemata.Seega ei ole E.G suutnud endale selgeks teha, et juhul, kui süüdimõistetu ei tee ära ühiskondliku töö tunde, tuleb talle mõistetud vangistus pöörata täitmisele ning isikul tuleb minna reaalselt vangistust kandma.Kohus leiab , et E.G ei ole teinud talle mõistetud eelnevatest karistustest mitte mingeid järeldusi, kuna pani uued , arutusel olevad kuriteo episoodid toime sisuliselt katseajal s.t. ajal, kui talle anti viimane võimalus mitte minna reaalselt vangistust kandma ja asendati mõistetud vangistus ühiskondliku tööga. Samas tunnistab süüdistatav oma süüd ja kahetseb., mis on karistust kergendavaks asjaoluks . Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärk on E.G puhul saavutatav ainult reaalse vangistuse mõistmisega . KrMS § 175 ja 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ,II astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha 1,5 palga alammäära (6525.-krooni) ja määratud kaitsjale makstav tasu . Kohtunik 4