lg 1, § 257 järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sergei Travnikov Prokurör Kaitsja T.P, isikukood xxx , töökoht: xx xxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx xxxxxxxxxx, karistamata Advokaat Eduard Bulattšik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 2, kohus Süüdistatav , kohtulikult määras: Tagastada prokuratuurile võimalusega sõlmida uus kokkulepe kriminaaltoimik nr 1-08-512
MS § 385 p 12 ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. Asjaolud ja põhjendus. 1.Süüdistus kokkuleppe järgi. T.P 02.10.2007 kella 18.30 paiku lõi jalaga sisse L K korteri, asukohaga xxxxxxx xxxxxxxxxx, ukse ja tungis valdaja tahte vastaselt võõrasse eluruumi. Sel moel pani T.P toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise s.o.
Peale selle, viibides 02.10.2007 L.K korteris asukohaga xxxxxx xxxxxxxxxxx, haaras T.P L.K rinnust kinni ja lõi teda peaga vastu seina, põhjustades sellega L.K füüsilist valu, ning nõudis L.K võlgu jäänud korteriüüri tasumist. Sel moel pani T.P toime oma tõelise või oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vägivallaga s.o.
2.Kannatanu L K ülekuulamise protokollist (tl 1-4) nähtub, et 02 10 2007 kella 19 paiku ei avanud nad koputuse peale korteriust, mille järel tema endise elukaaslase V K tütre sõber T.P lõi ukselukud katki, sisenes korterisse ja nõudis alguses 300, siis 600 krooni võla tasumist. Tema vastuse peale, et kaotas ära pangaarve(numbri), haaras T.P tal rinnust kinni ja lõi 3 korda peaga vastu seina. 3.T.P on kahtlustatavana andnud ütlusi , et läks L K poole võla tasumist nõudma oma sõbra palvel. Kui koputuse peale ust ei avatud, lõi ta jalaga vastu ust ja sisenes korterisse. Kuna K temaga rääkima ei hakanud ja läks kööki, siis ta vihastas, võttis K rinnust kinni ja lõi teda peaga 3 korda vastu seina (tl 31-34). 4.Süüdistatav, vastates kohtuistungil küsimustele, kinnitas samuti, et läks L.K poole raha tagasimaksmisest rääkima, kuna talle ust ei avatud ja kuuldes, et korteris on inimesed, lõi ta ukse lahti, püüdis L.K võla maksmise kohta rääkida ning vihastades, et too ei vastanud, järgnes ta K kööki ja lõi teda peaga vastu seina. 5.Kohus leiab need teod kogumis on kõrvaltvaataja seisukohalt ühtse käitumisaktina, seega omavolina selle kulgemises algusest kuni lõppemiseni. Omavoli algas omavolilist sissetungist L.K tahte vastaselt tema lukustatud korterisse luku katkitegemise teel ja eesmärgiga nõuda võlga. See jätkus võla tasumise nõudmise esitamisega, kannatanule kööki järgnemisega eesmärgil saada vastus võla tasumise nõudele ja kannatanu suhtes vägivallategude toimepanemisega (rinnust haaramine ja vastu seina löömine) sest T.P vihastas kannatanu vabanduste peale, miks võlg on tasumata. Riigikohtu 15 09 2005 otsuses nr 3-1-1-76-05 p 13 kohaselt (ka Riigikohtu otsus 3-1-1-4-04) on ühe teoga karistusõigusliku teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja on ajalise ning ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et need erinevad käitumisaktid on kolmanda isiku poolt tavalise elukäsitluse pinnalt objektiivselt vaadeldavad ühtse teona. 6.
lg 1 järgi omavoliline sissetung on valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimine.
järgi omavoli on oma tõelise või oletatava õiguse teostamine ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega. 7.Kuna süüdlasel puudus eraldi tahtlus tungida võõrasse korterisse ning luku lõhkumisega (vara rikkumine) omavoliline sissetungimine kannatanu korterisse tema tahte vastaselt oli kantud eesmärgist nõuda kannatanult võla maksmist, siis tuleb T.P teod kvalifitseerida
8.Kuna kohus eeltoodud põhjendustel ei nõustunud kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokurör ei soovinud muuta süüdistust KrMS § 268 lg 2 alusel, siis tagastab kohus käesoleva kriminaaltoimiku prokuratuurile KrMS § 248 lg 1 p 2 alusel võimalusega sõlmida uus kokkulepe. Kohtunik Anu Ernits
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.