p 12 sätetele ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise korras vaidlustatav Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: F.I süüdistatakse selles, et tema, töötades alates 14.02.2000 AS F pearaamatupidajana, ajavahemikul veebruar 2001 kuni märtsini 2004, seega isikuna, kes oli KarS § 288 sätete kohaselt ametiisik, kuna temale olid 14.02.2000 töölepingu nr 02/2000-2 1 järgi ülesandeks pandud tööandja AS F finants-majandusliku tegevuse organiseerimine ja pidamine ning 30.07.2001 tutvustatud ametijuhendi järgi kuulus tema tööülesannete hulka arvelduste teostamine deebitoride ja kreeditoridega ning pangaoperatsioonide teostamine, so varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ning mistõttu tulenevalt oma ametiseisundist omas juurdepääsu AS F kuuluvatele rahalistele vahenditele, omastas tema valduses olevaid AS F kuuluvaid rahalisi vahendeid järgnevalt: Ajavahemikul veebruar 2001 kuni märts 2004 kandis F.I AS F arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXX aktsiaseltsile kuuluvaid rahalisi vahendeid kolmandate isikute arvelduskontodele – RL, OÜ S, A G , M O , V O , V S , O S , N I , A L ja D L arvelduskontodele, millele tal endal oli juurdepääs, kuna need isikud sõlmisid tema palvel oma arvelduskontoga seotud internetipanga kasutamise lepingu ning andsid F.I-le oma arvelduskontoga seotud internetipanga kasutamise koodikaardid ja paroolid, samuti pangakaardis. Ajavahemikul veebruar 2001 kuni märts 2004 tegi F.I AS F arvelduskontolt nimetatud isikute pangakontodele ülekandeid kokku 8 684 342 krooni ja 27 senti, mille seejärel pangakaartidega, mille ülalnimetatud isikud olid talle andnud, erinevatest pangaautomaatidest sularahas välja võttis ning omastas. Sooritatud ülekannete ja AS F tekitatud kahju varjamiseks kajastas F.I AS F raamatupidamises fiktiivseid arveid ning fiktiivseid pangakonto väljavõtteid, kus ülekande tegeliku saaja nimi oli asendatud fiktiivselt arvel kajastatud teenuse osutajana märgitud isikuga. Samuti F.I , ajavahemikul jaanuar 2001 kuni juuli 2004 Tallinnas, aadressil XXX, omastas AS F kassast sularaha üldsummas 912 701 krooni ja 30 senti, kasutades kassast sularaha omastamise varjamiseks fiktiivseid pangakirjeid, näidates raamatupidamise programmis, et rahalised laekumised AS F ostjatelt on tehtud pangaülekannete kaudu, tegelikult tasusid ostjad ASle F sularahas. Seega F.I, olles ametiisik, pöörates valduses olevat võõrast vallasasja ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks suures ulatuses, pani toime omastamise, so KarS § 201 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil loobus F.I kohtueelses menetluses esitatud lühimenetluse kohaldamise taotlusest ja pidas vajalikuks kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile, saatmaks kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks üldmenetluses, kuivõrd on saavutatud põhimõtteline kokkulepe kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kaitsja leidis, et sellise lühimenetluse kohaldamisest loobumise esitamise õigus on süüdistataval olemas ning kui süüdistatav on sellise taotluse esitanud, siis tuleb kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile. Kannatanu esindaja asus seisukohale, et vastavalt kohtupraktikale ei ole võimalik lühimenetlusest otse üle minna kokkuleppemenetlusele, mistõttu tuleks kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile kokkuleppemenetluse läbiviimiseks. Prokurör leidis, et kui süüdistatav on loobunud kriminaalasja lahendamisest lühimenetluses ja soovib asja arutamist üldmenetluses, siis tuleb kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile vajalike toimingute teostamiseks ja toimiku saatmiseks kohtusse uues menetluse vormis. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava selgitused, kaitsja ja kannatanu esindaja ning prokuröri arvamused, asub seisukohale, et kriminaaltoimik tuleb tagastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile.
lg 1 sätetele võib kahtlustatav või süüdistatav esitada prokuratuurile kirjaliku taotluse lühimenetluse kohaldamiseks. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kahtlustatav süüdistatav sellekohase taotluse esitanud. Prokurör on KrMS § 154 ja 235 lg 1 alusel koostanud süüdistusakti, märkides seejuures, et prokuratuur nõustub lühimenetluse kohaldamisega ning edastas kriminaaltoimikud Harju 2 Maakohtule. 17.11.2006 loobus süüdistatav Harju Maakohtu istungil lühimenetlusest ning taotles kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile ja kriminaalasja arutamist üldmenetluses.
lg 2 sätetele võib süüdistatav lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõpetamist.
lg 1 p 1 sätetele peab kohus lühimenetluse kohaldamise aluse äralangemisel tegema prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse. Kuivõrd Harju Maakohtu 17.11.2006 kohtuistungil esitas süüdistatav kohtuliku uurimise alguses avalduse lühimenetluse kohaldamisest loobumise kohta, ei saa kohus kriminaalasja enam lühimenetluse korras arutada, mistõttu Harju Maakohus peab KrMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt lühimenetluse kohaldamise aluse äralangemisel kriminaaltoimiku tagastama Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Märt Toming kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.