Kriminaalasi nr. 1-07-366 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 12.märtsil 2007.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaak Paju, Tõlk Marek Litnevski juuresolekul Prokurör Triin Bergmann Kaitsja Imbi Seimar osavõtul Arutas 12.02.2007, 12.03.2007 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses S.N isikukood XXX, vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, töötab FIE remont ja ehitus, xxx Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 22.05.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 215 lg 1 alusel rahaline karistust 12000 krooni süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi. S.N-i süüdistatakse selles, et tema 12.06.2003 ajavahemikul kell 19.00 kuni kell 20.15 varastas võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja omastamise eesmärgil Tallinna linnast Ehitajate tee 5 asuva Tallinna Tehnikaülikooli juurest IS kuuluva sõiduauto XXX(registreerimisnumbriga XXX) väärtusega 50000 krooni. Seega pani S.N oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav S.N kohtuistungil end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, mille kohaselt ka politseis ei tunnistanud end süüdi. Prokuratuuris tunnistas. Algselt keeldus, sest ei teinud midagi, aga prokuratuuris, kui küsitles prokurör Tšurilova, tunnistas, kuna ta keelitas ja veenis. Leppisid kokku, et aja kokkuhoiu mõttes, kõikide poolte jaoks maksab trahvi 6000.- krooni. Prokuröri juures kirjeldas tegu kujundlikult peast. Arvas, et nii saab kergemini ühele poole. Ei tea kuidas DNA võis sattuda autosse. Arvab, et kurjategijad võisid kasutada tema kindaid, mida ta enne seda kandis. 3 nädalat enne seda karistati teda teise kuriteo eest ja tol ajal suhtles tumedate isikutega. Nemad võisid võtta kindad ükskõik kas S.N-i autost või pagasiruumist. Võttis võõra sõiduki ühel korral, sai selle eest karistada ja kahetses. Kandis karistuse ära ja alustas uut elu, kellelegi võisid need kindad jääda. Võis sõpradel aidata rattaid vahetada või mööblit tõsta, siis võis need kindad ära võtta ja pagasiruumi panna. On sõpru aidanud rohkem kui üks kord. On alates 06.11.2006 registreeritud FIE-na. Töötas kuus aastat merel ja umbes aasta Kehra paberivabrikus, siis töötas umbes aasta Muuga sadamas. Praegu on igakuine sissetulek kuskil 10 000.- krooni kandis. Üks tuttav jurist ütles, et DNA võib jääda ka higijäljena, võib-olla olid kindad higist läbiimbunud. Kannatanu tsiviilhagi ei ole nõus hüvitama. Aga kui süüdimõistetakse, siis tasub selle ära. Kannatanu IS andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 2003 aastal läksid koertega koertetrenni TTÜ juurde ja parkisid auto parklasse. Tulid tagasi ja auto oli kadunud. Parkla asus TTÜ peahoone küljel ühiselamute pool. Olid ära umbes tunni. Lahkudes pani signalisatsiooni peale. Kui õigesti mäletab, siis tagumine luuk ei olnud tegelikult lukus, kuna ta andis kolmekordse hoiatussignaali. Auto küll lukustus, aga tagumine luuk ei jäänud tõenäoliselt lukku. Kesklukuga tõmbas lukud kinni, aga tagumist lukku ta kinni ei tõmmanud. Luuki avades oleks signalisatsioon tõenäoliselt tööle hakanud. Helistas politseisse ja kutsus tuttavad järele, et saaks koos koertega minema. Järgmisel või ülejärgmisel päeval sõitis Mustamäel ringi, lootis, et äkki märkab autot. Leidis auto Sõpruse pst paralleel tänaval 5 kordse maja ette pargituna poole kilomeetri kaugusel varguse kohast. Täpset aadressi ei tea. Helistas uuesti politseisse ja palus kohale tulla. Politsei sisenes ja võttis analüüsid igalt poolt ja küsitles. Süütelukk ja ukselukud, vist juhipoolne ja reisija poolne, olid lõhutud aga juhipoolne kindlasti oli katki. Väliselt süütelukul ei olnudki midagi, aga võti ei keeranud enam igatahes. Ukselukk ise oli kruvikeerajaga puruks keeratud. Vahetas ära süüteluku ja juhipoolse ukseluku, seega ilmselt oli rikutud vaid juhipoolne ukselukk. Auto maksis umbes 50 000.- krooni. Lukkude vahetamisega tekitati kahju 3000 – 5000 krooni. Auto remonditi AS Silberautos Pärnu maanteel. Sõidukiga sõitis üksinda ja süüdistatav ei saanud seal olla. Ei tunne teda. Vahetult enne vargust sõiduk kuskil remondis ei olnud. Ekspert Anu Aaspõllu andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ekspertiisiaktis punktis 1 ja punktis 2 toodud proovidel ( tl 21) on punktis 1 öeldud tampoonil nr 1 olev proov pärineb mehelt, st see proov osutab sellele, et tegemist on ühelt isikult pärineva prooviga. Punkt 2 ütleb, et käigukangilt ja roolilt võetud proov nr 2 on segaproov, millest sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Analüüsimisel selgus, et proovis on enam kui ühe inimese DNA. Üks oleks ühe inimese proov ja teine segaproov mitmelt inimeselt. 07.07.2006 ekspertiisiakti punktis 1 on määratletud osaline DNA profiil, mis on eelmise ekspertiisi käigus analüüsitud. 10 DNA lookust andis tulemusi 11 analüüsitud DNA lookusest. 10 DNA lookuse osas on S.N DNA profiilidega kokkulangevus. Seal on tehtud arvutus, et esinemissagedus 2,3*10-
- Selline DNA profiil esineb inimestel 4,3*1014 inimese kohta. Seega kui maalimas on ligikaudu 6 miljardit inimest, ehk 6*109, siis esinemissagedus, mis välja toodud on kordades suurem kui maailma inimeste arv. Statistiliselt ei saa kedagi teist samasuguse DNA profiiliga inimest maailmas olla. Inimesed on erineva jäljejätmise võimega, mõned inimesed kalduvad rohkem oma DNAd jätma kokkupuutes objektidega, mõned vähem. See sõltub ka sellest, millal nad viimati käsi pesid, milline oli füsioloogiline seisund kokkupuute hetkel. Sekundaarne DNA ülekanne tähendab et bioloogiline materjal ei kandu üle otsesekontaktis, vaid teise pinna vahendusel. Inimene on primaarselt mingi pinnaga kokkupuutes, see objekt puutub järgmise pinnaga kokku, see on sekundaarne ülekanne. Sekundaarset ülekannet võib labori uuringute kohaselt esineda. On tehtud eksperimentaalseid katseid, kus aluspind, millega sekundaarset ülekannet üritatakse tekitada on kontrollitud ja hästi puhastatud pind, DNA vaba. Teatud juhtudel sõltuvalt konkreetsetest inimestest ja tingimustest võib seda DNAd üle kanduda, aga igal juhul on see materjali kogus väga väike. Kirjanduse kohaselt on DNA jälgede sekundaarne ülekanne võimalik kuid ebatõenäoline reaalses elusituatsioonis. Analüüsiti 11 lookust, neist 10 andis tulemuse ja üks ei andnud, see, et see tulemusi ei andud võib olla tingitud DNA degradatsioonist.Kui vaadata tulemuse elektroferoblani on tegemist suhteliselt kõrgete piikidega, see on proovi E0965 korral. Mis pigem osutab sellele, et DNAd seal proovis oli piisavalt. Igapäevaselt kasutatava sõiduki puhul, mida teine inimene on kasutanud lühiajaliselt on sekundaarne ülekanne antud juhul läbi kinnaste üsna vähetõenäoline, kuna sekundaarse ülekandega kandub üle vähe DNAd. Konkreetsel juhul on auto roolil ja käigukangil jäljed, siis auto kasutaja on olnud nendega kontaktis ja sekundaarse ülekandega ei pruugi üle kanduda nii palju DNA materjali, et see varjutaks ära auto omaniku DNA. Kui toimuks sekundaarne ülekanne kinnast vahendusel oleks tulemuseks segaproov. See sõltub sellest, kus need kindad olid, kui kaua need olid, kui kaua see esimene inimene, kelle kindad need olid, kaua ta neid 2 kasutas, millal ta need üle andis ja kaua järgmine isik neid kasutas ja kui head jäljejätjad need inimesed on. Kohus uuris järgmisi dokumente - ekspertiisiakt nr GE-1399-03/4688, mille p1 kohaselt käigukangilt ja/või roolilt (tampoon nr 1 ) DNA analüüsiks võetud proov pärineb mehelt. Käigukangilt ja/või roolilt (tampoon nr 2) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt (tl 21-22); - ekspertiisiakt nr GE-1473-06/3699, mille kohaselt varasema ekspertiisi käigus analüüsitud proovist käigukangilt ja/või roolilt (tampoon nr 1) määratletud osaline DNA profiil on kümne tulemusi andnud DNA lookuse osa (kokku analüüsiti 11 DNA lookust) kokkulangev S.N-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. S.N-i võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 2,3*10-
- Nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 4,3*1014 inimese kohta. Tampoonil nr 2 oleva segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi S.N-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis (tl 28-29) - sündmuskoha vaatluse protokoll ja fototabelid (tl 10-14); Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja eksperdi ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud S.N-i süü 12.06.2003 Ehitajate tee 5 juurest sõiduauto XXX varguses. S.N end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt ei ole ta seda autot varastanud. Tema DNA võis sattuda autosse kinnaste kaudu, mida ta oli eelnevalt kasutanud. Kannatanu I.S ütlustest nähtub, et vargus toimud 12.06.2003 Ehitajate tee 5 juures ja ta leidis sõiduauto üles mõni päev hiljem. Kannatanu ütlusi sõiduauto leidmise kohta kinnitab sündmuskoha vaatluse protokoll fototabelitega (tl 10-14). Süüdistatava versioon, et tema ei ole sõiduautot XXX kasutanud ega seda varastanud on ümber lükatud ekspertiisiaktidega (tl 21-22, 28-29) ja eksperdi A. Aaspõllu kohtus antud ütlustega. Ekspertiisiakti (tl 28-29) kohaselt käigukangilt ja/või roolilt (tampoon nr 1 ) võetud proov pärineb S.N-ilt. Tegemist ei ole segaprooviga vaid ühelt isikult pärit prooviga. Eksperdi ütlustest nähtub, et sekundaarse DNA ülekandmise korral oleks olnud mitte ühelt isikult pärineb proov vaid oleks olnud tegemist segaprooviga, sest oleks jäänud ka selle isiku DNA, kes S.N-i proovi üle kandis. Eksperdi ütlustest nähtub, et sekundaarne DNA ülekandmine on teoreetiliselt võimalik labori tingimustes ja puhaste pindade olemasolul. Käigukangi või rooli puhul ei saa rääkida puhastest pindadest, sest nendega oli eelnevalt pidevalt kokkupuutes ka autoomanik. Eksperdi ütlustest nähtub, et võimalus, et DNA sellises situatsioonis läbi kinnaste kanduks on vähetõenäoline ja sekundaarne DNA ülekanne on ebatõenäoline reaalses elusituatsioonis. Arvestades asjaolu, et käigukangilt/või roolilt (tampoonil nr 1) võetud proov sisaldas üksnes S.N-ilt pärinevat DNA ja ei sisaldanud ühegi teise isiku DNA-d, kes oleks võinud sekundaarselt üle kanda S.N-i DNA-d, ning et DNA sisaldus proovis (11 lookusest oli kokkulangevus 10 lookuse osas) oli väga kõrge, mis ei ole omane sekundaarsele DNA ülekandmisele, on kohtu arvates ümber lükatud S.N-i ütlused, mille kohaselt tema DNA sattus autosse teise isiku vahendusel. Eeltoodust tulenevalt on ekspertiisiaktidega nr GE-1399-03/4688 ja nr GE-1473-06/3699 ning eksperdi A. Aaspõllu ütlustega leidnud tõendamist, et S.N varastas 12.06.2003 Ehitajate tee 5 juurest sõiduauto XXXreg numbriga XXX. Kuritegu on toime pandud kavatsetult. S.N-i tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 1 järgi kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu IS on esitanud tsiviilhagi summas 3000-5000 krooni. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. 3 Kannatanu ei osanud nimetada konkreetselt tekitatud kahju suurust. Kannatanu ei esitanud kohtule ka kohtu määratud tähtajaks dokumente talle tekitatud kahju suuruse kohta. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval ajal selge, milline on täpselt kannatanule tekitatud kahju suurus, mistõttu tuleb Ist siviilhagi jätta läbi vaatamata. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. S.N-i karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Arvestades S.N-i iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud ( tl 31-32, 35-36), uus kuritegu pandi toime 3 nädalat pärast eelmist kohtuotsust, mis näitab, et ta ei teinud varasemast karistusest järeldusi, ta on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana (tl 88), kuid puuduvad andmed tema sissetuleku kohta (45, 103), tal on kindel elukoht, leiab kohus, et kuigi KarS § 199 lg 1 sanktsioon näeb ühe võimaliku karistusena ette rahalise karistuse ei ole S.N-i rahaliste vahendite puudumise tõttu võimalik karistada rahalise karistusega ja teda tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedase reaalse vangistusega, kuid KarS § 73 sätteid kohaldades on võimalik S.N karistusest tingimisi vabastada. Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.N KarS § 199 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega kolm kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui S.N ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Välja mõista S.N-ilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 5400 (viis tuhat nelisada) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 3298.10 (kolm tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa krooni kümme senti)ja ekspertiisikulud 3650 (kolm tuhat kuussada viiskümmend) krooni riigituludesse. Sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsetasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber
- Kviitung esitada Harju Maakohtule. IStsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistel kättesadav 29.
- 2007 Kohtunik Liina Pohlak 4