1-07-5456\2

(06231401156)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi F.B süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav F.B Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: OÜ BE logistikakeskus, elukoht: XXX Varasem karistatus: Põhja Politseiprefektuuri 08.06.2006 otsusega LS § 741 lg 1, 7419 , 7417 lg 1, 74 35, 747 , LKindlS § 661 lg 2 järgi rahatrahv 15 000 krooni. Kaitsja Advokaat Andres Repnau RESOLUTSIOON

1. F.B süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 240 (kakssada nelikümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 12 000 (kaksteist tuhat) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 160 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 8000 (kaheksa tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „F.B , 1-07-5456, rahaline karistus“.
3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 8 kuu jooksul 1000 (üks tuhat) krooni kaupa kuus alates 10.07.
4. 1
5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada F.B suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 4 (neli) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel.
6. F.B-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.B, 1-07-5456, sundraha“.
7. F.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1433 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm) krooni ja 70 senti, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.B, 1-07-5456, kaitsjatasu“.
8. Rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
9. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kohtuotsusele apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 16.06.
11. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: 19 F.B süüdistatakse selles, et tema, olles 08.06.2006 karistatud LS § 74 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 12 000 krooni 01.05.2006 mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kehtiva karistuse ajal juhtis 26.08.2006 kella 06.05 ajal Harjumaal, Kose vallas, Ujula tn bensiinijaama parklas mootorsõidukit XXXregistreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Seega F.B pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav F.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. On asunud tööle ja eelmisest trahvist on jäänud tasuda veel 2000 krooni. Karistusena eelistaks rahalist karistust. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia 08.06.2006 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2314,06,010713, millest nähtuvalt 1 karistati F.B 01.05.2006 toimepandud LS § 74 lg 1, 74 19 , 74 17 lg 1, 74 35, 747 , 2 • • • • • • • LKindlS § 661 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest rahatrahviga 15 000 krooni. (t/l 3) 26.08.2006 koostatud väärteoprotokoll nr AB 663325, millest nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 26.08.2006 kell 06.05 juhtis F.B Kosel Ujula tänava bensiinijaama parklas mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. (t/l 6) 26.08.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 07.40 ajal F.B alkoholijoove. F.B nõustus tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 7) 26.08.2006 koostatud tunnistaja Toomas-Eduard Münteri ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis Kosel Ujula tänaval vastu sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX, milline sõiduk oli sõitjaid täis. Auto peatus alles teise peatumismärguande peale tankla parklas. Autos toimus rüselemine, kisti rooli ja auto hakkas liikuma ning sõitis vastu teise auto esimest parempoolset ratast. Juhiks osutus F.B. Asja lahendamiseks kutsuti kohale politsei. (t/l 8-8a) 26.08.2006 koostatud menetlusaluse isiku F.B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tahtis menetlusalune isik auto tuua parklasse ja sellepärast sõitis joobes peaga. (t/l 9) 10.10.2006 koostatud kahtlustatava F.B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt hakkas kahtlustatav alkoholi tarbima 25.08.2006 kella 16 paiku. Tarbimise lõpetas 26.08.2006 kella 03 ajal kui hakkasid sõitma Kosele. Teel lõppes bensiin ja läksid jala bensiini järele Kose tanklasse. Autot ei tahtnud tee äärde jätta. Kui bensiin oli paaki valatud, hakkas sõitma 1,5 kilomeetrit enne Koset. Liikus mööda Kanavere teed Kose poole ja tanklasse keerates peatas patrull. Kontrolliti joovet ja kutsuti kohale Ida-Harju politseiosakonna ametnikud. Eelmine rahatrahv on tasumata, kuivõrd puudub töökoht. (t/l 17-18) Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et F.B sissetulekuks 2005 aastal oli 12 551 krooni. (t/l 35) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2005 aastal oli 0 krooni. (t/l 23) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel F.B kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja T –E M ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja otsust väärteoasjas, karistusregistri andmeid määratud karistuse kohta, andmeid sissetulekute kohta 2005 aastal, asub seisukohale, et süüdistatava F.B süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. 19 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on F.B varem karistatud LS § 74 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, kuivõrd süüdistatav pani uue teo toime kahe kuu möödudes eelmisest otsusest ja rahatrahv oli tasumata. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on F.B käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest, milline on menetletavas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo koosseisuliseks tunnuseks. Seega ei saa tema karistusandmetest teha järeldusi, et ta süstemaatiliselt rikuks liikluskorda. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistatava sissetulek on olnud suhteliselt väike ning tal on senini tasumata eelmine rahatrahv. Samal ajal oli tema keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist 2005 aastal null krooni. Seetõttu, arvestades kriminaaltoimikus leiduvaid andmeid süüdistatava sissetulekute kohta ning seniste suurte rahaliste kohustuste olemasolu ja käesolevast kriminaalmenetlusest tulenevate suhteliselt suurte rahaliste kohustuste lisandumist, võiks asuda seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine oleks välistatud. Samas on aga süüdistatav seletanud, et on asunud tööle ning tema palk ületab vabariigi keskmist palka. Vastavalt karistuse mõistmise põhimõtetele, valides sanktsioonis ettenähtud alternatiivsete karistuste vahel, tuleb vangistust kohaldada juhul, kui rahalise karistuse kohaldamine kas ei anna karistuse eesmärkide saavutamisel oodatavat tulemust või kui süüdlase majanduslik olukord välistab rahalise karistuse tasumise. Sellist järeldust saab teha kas süüdlase majanduslikku olukorda analüüsides või arvestades süüdlase varasemat käitumist ja karistusi. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kuriteo koosseisuliseks asjaoluks varasema samalaadse väärteo teoimepanemine ning seetõttu ei saa kohus olukorras, kus isik on sisuliselt varem karistamata, teha järeldusi, et kohtulikuks arutamiseks lõplikult tasumata jäänud ainuke karistus viitaks asjaolule, et süüdistatavat saaks mõjutada eranditult vangistusega. Seetõttu kohus, arvestades süüdistatava selgitusi saadava sissetuleku suuruse ja süüdistatava isikuandmete kohta, asub seisukohale, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Karistuse määra valikul lähtutakse sellest, et karistus määratakse üldjuhul sanktsioonis ettenähtud keskmises määras ning vastavalt siis vähendatakse või suurendatakse määra sõltuvalt sellest, kas süüdlase käitumises esineb karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdlase käitumises vaid karistust kergendav asjaolu ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Seetõttu tuleb karistus määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistataval on sissetulek olnud alla poole aasta, leiab kohus, et rahalise karistuse tasumise võib määrata ositi pikema aja jooksul, andmaks süüdistatavale võimaluse oma majanduslikku olukorda arvestades täita kõik kohtu poolt määratavad rahalised kohustused, mis tulenevad nii rahalisest karistusest kui ka kriminaalmenetluse kuludest. Kuigi süüdistataval võib olla soov saada mootorsõiduki juhtimise õigus ja oma igapäevastes toimetustes seda õigust ka kasutada, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal süüdistatav ei ohusta teisi liiklejaid. Märt Toming kohtunik 4