Obsah (4)

§ 201§ 74§ 75§ 78

1-07-8886 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05 mai 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-8886 (05231704337) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär

§ 201

lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav O.G Kaitsja Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: vahistamine, kinni peetud 16.04.2008 Varasem karistatus: kriminaalkorras puudub, väärteokorras karistatud 3 korral Advokaat Raivo Bergson RESOLUTSIOON 1. O.G süüdi tunnistada

§ 201lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada O.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 74

lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele tähtajaline vangistus 20 (kakskümmend) päeva, mis tuleb lugeda kantuks ja

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta O.G-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva O.G suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et O.Gemale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada O.G järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada O.G-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.05.

2. O.G suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada ja O.G vabastada vahi alt kohtusaalis.
3. O.G-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb kohtuotsuse jõustumise päevast 6 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.G, 107-8886, sundraha“.
4. O.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1291 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumise päevast 6 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.G , 1-07-8886, kaitsjatasu“.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
6. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. AS R esitatud tsiviilhagi 5427 krooni nõudes jätta tsiviilhagi hüvitamise tõttu läbi vaatamata. • Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: O.G süüdistatakse selles, et tema, töötades ajavahemikul 17.10.2005 kella 11.00st kuni 23.00ni, 18.10.2005 kella 11.00st kuni 23.00ni, 21.10.2005 kella 11.00st kuni 23.00ni ja 22.10.2005 kella 11.00st kuni 15.00ni Tondi 50 Tallinnas asuvas ja ASle R kuuluvas kaupluses R Joogid müüjana ning kandes töölepingu kohaselt täielikku materiaalset vastutust, jättis kassast läbi kandmata ja pööras ebaseaduslikult enda kasuks alljärgnevate kaupade müügist saadud raha: Törley Rose 1 tükk hinnaga 45 krooni ja 76 senti, Vega Alta Reserva 2 tükki hinnaga 10 krooni ja 08 senti, Coral Bay Merlot 1 tükk hinnaga 48 krooni ja 31 senti, Coral Bay Cab Sauvignon 1 tk hinnaga 44 krooni ja 92 senti, Murfatlar Valge 1 tükk hinnaga 40 krooni ja 68 senti, Limpa Apple Juice Drink 1 tüll hinnaga 3 krooni ja 81 senti, Mario Tose 1 tükk hinnaga 33 krooni ja 05 senti, Don Leon Red 2 tükki hinnaga kokku 55 krooni ja 76 senti, Karoliina Hõõgvein 3 tükki hinnaga 72 krooni ja 45 senti, Craftsman Creek 1 tükk hinnaga 35 krooni ja 51 senti, Kagor 1 tükk hinnaga 27 krooni ja 97 senti, Aruküla Sõstra 1 tükk hinnaga 31 krooni ja 36 senti, Euro Schopper Õuna Nektar 2 liitrit hinnaga 13 krooni ja 14 senti, Solo Apelsini 1 liiter hinnaga 10 krooni ja 93 senti, Aura Viinamarjamahl 1 liiter hinnaga 15 krooni ja 17 senti, Aura Jõhvikajook 1 liiter hinnaga 13 krooni ja 48 senti, Aura Ploominektar 1 liiter hinnaga 13 krooni ja 48 senti, Aura Mustsõstranektar 1 liiter hinnaga 13 krooni ja 73 senti, Aura Fresh Multivitamiin 1 liiter 3 tükki koguhinnaga 25 krooni ja 17 senti, Aura Fresh Orange 1 liiter hinnaga 8 krooni ja 39 senti, Aura Fresh Tomato Drink 1 liiter hinnaga 8 krooni ja 05 senti, Manastõrskaja Izba White 2 pudelit koguhinnaga 40 krooni ja 50 senti, Portvein 1 pudel hinnaga 30 krooni ja 42 senti, Cabernet Savignon 1 pudelhinnaga 49 krooni ja 07 senti, Karksi Sõstra 3 pudelit koguhinnaga 72 krooni ja 45 senti, Karoliina Hõõgvein 1 pudel hinnaga 82 krooni ja 20 senti, Vera Vodka 3 pudelit koguhinnaga 34 krooni ja 32 senti, Hundijala Vesi 2 pudelit koguhinnaga 64 krooni ja 40 senti, Hundijala Vesi 2 pudelit koguhinnaga 72 krooni ja 04 senti, Hundijala Vesi 2 pudelit hinnaga 26 krooni ja 28 senti, Lahe Viin 1 pudel hinnaga 21 krooni ja 19 senti, Laua Viin 2 pudelit koguhinnaga 70 krooni ja 50 senti, Pipranaps Meega 2 pudelit koguhinnaga 106 krooni ja 78 senti, Pipranaps 1 pudel hinnaga 12 krooni ja 71 senti, Y2K viin 1 pudel hinnaga 56 krooni ja 78 senti, Y2K Safe Vodka 4 pudelit koguhinnaga 450 krooni ja 84 senti, Y2K Vodka 4 pudelit koguhinnaga 450 krooni ja 84 senti, Ülemiste Valge 1 pudel hinnaga 20 krooni ja 25 senti, Mernaya Tradicija 1 pudel hinnaga 20 krooni ja 25 senti, Mernaya Tradicija 1 pudel hinnaga 29 krooni ja 66 senti, Hlibnij Dar Pshenica 1 pudel hinnaga 61 krooni ja 86 senti, Canadian Gold 1 pudel hinnaga 100 krooni ja 85 senti, Crystal Vodka 1 pudel hinnaga 109 krooni ja 32 senti, Viru Valge 1 pudel hinnaga 83 krooni ja 90 senti, Dixi Viin 7 pudelit koguhinnaga 236 krooni ja 67 senti, Aramis Reserve 2 pudelit koguhinnaga 132 krooni ja 20 senti, Aramis Brandy 1 pudel hinnaga 72 krooni ja 89 senti, Martini Rosso 1 pudel hinnaga 61 krooni ja 20 senti, Tindella Bianco 1 pudel hinnaga 40 krooni ja 58 senti, Argo 1 pudel hinnaga 88 krooni ja 14 senti, Bollino White 2 pudelit koguhinnaga 57 krooni ja 62 senti, Presidendi 8 5 pudelit koguhinnaga 118 krooni ja 20 senti, Gin Energy 1 pudel hinnaga 32 krooni ja 80 senti, Presidendi Pilsner 2 pudelit koguhinnaga 38 krooni ja 82 senti, Blond 1 pudel hinnaga 20 krooni, Taurus 5 pudelit koguhinnaga 118 krooni ja 20 senti, Taurus 5 pudelit koguhinnaga69 krooni 90 senti, Rock 5 pudelit koguhinnaga 74 krooni ja 60 senti, Originaal 2 pudelit koguhinnaga 29 krooni ja 84 senti, Saku ON Ice 3 pudelit koguhinnaga 22 krooni ja 62 senti, Presidendi Pilsner 1 pudel hinnaga 6 krooni ja 02 senti, Rock 4 pudelit koguhinnaga 34 krooni ja 56 senti, Saku Hele 7 pudelit koguhinnaga 52 krooni ja 78 senti, Originaal 4 purki koguhinnaga 34 krooni ja 56 senti, Carlsberg 1 purk hinnaga 10 krooni ja 90 senti, Eripruul 3 pudelit koguhinnaga 64 krooni ja 08 senti, Gin 3 pudelit koguhinnaga 98 krooni ja 40 senti, Gin 2 pudelit koguhinnaga 65 krooni ja 60 senti, Pilsner 4 pakk 7 tükki koguhinnaga 171 krooni ja 43 senti, Alexander 8 pudelit koguhinnaga 64 krooni ja 40 senti, Tõmmu Hiid 3 pudelit koguhinnaga 24 krooni ja 15 senti, Imperial Red 2 pudelit koguhinnaga 17 krooni ja 12 senti, Doubel Bock 6 tükki koguhinnaga 148 krooni ja 50 senti, Sinebrychoff 1 tükk hinnaga 8 krooni ja 81 senti, Gin Blue 2 tükki koguhinnaga 25 krooni ja 76 senti, Fizz Cooler 1 tükk hinnaga 12 krooni ja 46 senti, Fizz Strawberry 1 tükk hinnaga 12 krooni ja 46 senti, Bear Beer 3 tükki koguhinnaga 65 krooni ja 85 senti, Bear Beer 3 tükki koguhinnaga 68 krooni ja 40 senti, Bear Beer Ice 1 tükk hinnaga 13 krooni ja 98 senti, Bear Beer 2 tükki koguhinnaga 27 krooni ja 96 senti, Kiss Light 1 tükk hinnaga 22 krooni ja 29 senti, Kiss Pear 1 tükk hinnaga 24 krooni ja 15 senti, Gin LD Cactus 1 tükk hinnaga 12 krooni ja 88 senti, Gin LD Greip hinnaga 12 krooni ja 88 senti, Gin LD Greip 1 tükk hinnaga 32 krooni ja 97 senti, Gin LD Cranberry 4 tükki koguhinnaga 131 krooni ja 88 senti, Gin LD Cactus 1 tükk hinnaga 32 krooni ja 97 senti, Montavit 2 tükki koguhinnaga 14 krooni ja 40 senti, Gin LD Orange 2 tükki koguhinnaga 59 krooni ja 16 senti, Montavit 1 tükk hinnaga 7 krooni ja 20 senti, Rockets Super Lights 1 tükk hinnaga 25 krooni ja 42 senti, Vogue 3 tükki koguhinnaga 76 krooni ja 26 senti, Barclay Original Taste 1 tükk hinnaga 22 krooni ja 46 senti, Barclay Fine Taste 4 tükki koguhinnaga 89 krooni ja 84 senti, Winston Lights 3 tükki koguhinnaga 53 krooni ja 40 senti, Winston Super Lights 1 tükk hinnaga 17 krooni ja 80 senti, Marlboro Lights 1 tükk hinnaga 22 krooni ja 88 senti, Parlament Silver Blue 1 tükk hinnaga 27 krooni ja 12 senti, L&M Lights 1 tükk hinnaga 18 krooni ja 22 senti, Next Lights 1 tükk hinnaga 13 krooni ja 14 senti, Next Super Lights 1 tükk hinnaga 13 krooni ja 14 senti, Red&White MSL 1 tükk hinnaga 13 krooni ja 98 senti, Vermont 1 tükk hinnaga 13 krooni ja 56 senti, Vermont Lights 1 tükk hinnaga 13 krooni ja 56 senti, Trend Lights 1 tükk hinnaga 14 krooni ja 14 senti, Trend Superlights 1 tükk hinnaga 14 krooni ja 14 senti, Fanta 1 tükk hinnaga 8 krooni ja 05 senti, Linnuse Limonaad 1 tükk hinnaga 6 krooni ja 86 senti, Nestea Virsik Jäätee 10 tükki koguhinnaga 97 krooni ja 50 senti, Nestea Lemon Jäätee 3 tükki koguhinnaga 29 krooni ja 25 senti, Coca Cola 5 tükki koguhinnaga 58 krooni ja 90 senti, Fanta 1 tükk hinnaga 13 krooni ja 64 senti, Linnuse Limonaad 1 tükk hinnaga 10 krooni ja 93 senti, Linnuse Kali 4 tükki koguhinnaga 53 krooni ja 72 senti, Bonaqua 2 tükki koguhinnaga 21 krooni ja 86 senti, Fanta 4 tükki koguhinnaga 64 krooni ja 76 senti, kokku 5427 krooni. Seega O.G pani toime temale usaldatud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, so

§ 201lg 1 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav O.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud kohtuistungil prokuröri poolt muudetud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • AS R esindaja IH avaldusest nähtuvalt võeti 17.10.2005 AS R tööle R jookide alkoholi kauplusesse O.G. Pärast esimest kahte päeva kui päevakassad olid paari tuhande krooni võrra väiksemad ei osanud kahtlustada, sest kassa klappis. Kuna järgmise kahe päeva jooksul hakkasid tekkima erinevused laoseisu ja tegelikkuse vahel võeti asi tähelepanu alla. 22.10.2005 toimus ost ja IH jälgis samal ajal teisest arvutist toimuvat ning avastas, et kassast löödi läbi vaid osa kaupa. Küsisid O.G kassa ülejäägi erinevuse kohta ja O.G tunnistas, et müüs kauba, kuid ei tea miks läbi löömata jäi. Asuti inventuuri tegema ja avastati puudujääk 5427 krooni. Siis sai aru miks O.G lauaarvutit kasutas, sest kassaprogrammis peab näitama kliendi antud summa ja summa, mis tuleb tagasi maksta. Kui tahad mõned kaubad arvest välja jätta, peab arvutama lauaarvutiga. (t/l 2) • 27.10.2005 koostatud tunnistaja IH ülekuulamisprotokollist nähtuvalt võeti ASi R R Joogid tööle 17.10.2005 koostatud töölepingu alusel O.G. Töölepingus märgiti ära tingimused, sealhulgas ka materiaalne vastutuskassa ja leti taga asuva kauba osas. Vallandas O.G 22.10.2005 kuna ta jättis osa kaupa kassast läbi löömata, raha aga võttis, kassasse seda aga ei pannud. Pärast teist tööpäeva avastas kassas puudujäägi ja tekkis kahtlus müüja aususes. 22.10.2005 kell 13.16, olles ise autovaruosade poole peal nägi kuidas klient võttis riiulilt kaupa, milles oli 3 pudelit Starter ja 1 paki suitsu. Arvutist aga nägi, et seal kajastus ainult suitsupaki ost. Siis oli kindel, et Anžela paneb raha kõrvale. Teatas sellest EH ja hakkasid kassat üle lugema. Avastasid 16 kroonise ülejäägi. Küsisid Anželalt ülejäägi ja kauba läbi löömata jätmise kohta, kuid Anžela ei osanud selgitust anda. 22.10.2005 tegid inventuuri ja avastati puudujääk 5427 krooni. Vallandas O.G 22.10.2005, makstes palka 3 päeva eest. (t/l 3-6) • Koopia 17.10.2005 koostatud töölepingust, mille kohaselt võeti O.G tööle alates 17.10.2005 kella 11.00st müüjana ning eritingimuseks oli täielik materiaalne vastutus. Põhipalgaks oli 3000 krooni. (t/l 7) • Oktoobrikuu töögraafiku kohaselt oli O.G tööajaks 17.10.2005 kella 11.00st kella 23.00ni, 18.10.2005 kella 11.00st kella 23.00ni, 21.10.2005 kella 11.00st kella 23.00ni, 22.10.2005 kella 11.00st kella 15.00ni. (t/l 8) • 04.11.2005 koostatud tunnistaja IH ülekuulamisprotokollist nähtuvalt O.G-ga eraldi töölepingut sõlmitud ei olnud. Kahjuks ei oska eraldi kuupäevade kohta eraldada puudu jäänud kaupa, millist ta kassast läbi ei löönud. Saab esitada kauba nimekirja ja teatada terve selle perioodi üldsumma. Ta tekitas firmale kahju 5427 krooni. Kassa ei fikseeri, missugused summad läksid läbi, missugused mitte. Iga päeva kohta on kassa jääk fikseeritud. (t/l 19-20) • 22.10.2005 koostatud aktist nähtuvalt oli kell 15.00 kassa jääk 4810 krooni, kassas oli aga 4826 krooni. Ülejääk 16 krooni. (t/l 21-22) • • • • • • 23.10.2005 koostatud aktist nähtuvalt 22.10.2005 kuni 23.10.2005 läbiviidud inventuuril avastatud puudujääk 5427 krooni. (t/l 23) Tellimus nr 100026 23.10.2005 toote koodide, kauba nimetuse, hinna ja koguse järgi. (t/l 24-26) 05.12.2005 koostatud kahtlustatava O.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist ja seletas, et raha võttis iga päev mingi summa, kuid mis summa, seda ei mäleta. On nõus tagasi maksma. Kahetseb toimepandut. Ei oska öelda kas omastas seda raha ühe päeva jooksul või terve perioodi jooksul. (t/l 29-31) 09.12.2005 koostatud kannatanu IH ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli O.G ASs R tööl neli päeva, so 17.10.2005 kella 11st kuni kella 23.00ni, 18.10.2005 kella 11.00st kella 23.00ni, 21.10.2005 kella 11.00st kella 23.00ni, 22.10.2005 kella 11.00st kella 15.00ni, kuid sel päeval kõrvaldas kannatanu ta töölt, kuivõrd kella 13.36 ajal toimus ost, mida kannatanu jälgis teises arvutis ning märkas, et kasiir-müüja jättis kassas fikseerimata osa kaupa. Kontrollis sel päeval selle müüja tegevust just seoses sellega, et oli juba kolme tööpäeva jooksul tekkinud kahtlus, et osa kaupa jäetakse kassast läbi löömata. (t/l 35-36) Põhja Maksu- ja tollikeskusest väljastatud tõendi kohaselt oli O.G tulu pärast maksude mahaarvamist 2004 aastal 43 881 krooni. (t/l 54) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et O.G keskmine päevasissetulek 2004 aastal oli 59 krooni ja 70 senti. (t/l 55) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel O.G süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu IHütlusi, töölepingut, töögraafikut, kauba tellimust, süüdistatava sissetulekuid puudutavaid andmeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel oli süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 201lg 2 p 1 järgi.

Kohtuistungil asus prokurör seisukohale, et süüteo kvalifikatsiooni tuleb muuta, kuivõrd süüdistatav ei olnud kuritegu toime pannes isikuks, kes on varem toime pannud omastamise ja tegemist oli jätkuva süüteoga. Seetõttu leidis prokurör, et süüdistatava käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 201lg 1 ettenähtud kuriteona.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav ASs R töötades müünud klientidele kaupa, jättes osa kaubast kassast läbi kandmata ning müügist saadud raha omastanud. Kriminaaltoimiku kohaselt on ta omastanud raha 5427 krooni ulatuses. Kannatanu IH ütluste ja toimikus leiduva töögraafiku kohaselt töötas süüdistatav täistööpäevad 17.10.2005, 18.10.2005 ja 21.10.2005. Viimasel tööpäeval, so 22.10.2005 jõudis ta töötada vaid kaks ja pool tundi kui ta raha omastamiselt avastati. Arvestades toimepandu tehiolusid, so kauba müügist saadud raha enda kasuks pööramist, leiab kohus, et tegemist on süüdistatavale usaldatud võõraste vallasasjade ebaseadusliku enda kasuks pööramisega, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud omastamisena

§ 201mõttes.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole suudetud kindlaks teha kui suures ulatuses süüdistatav varalist kahju tekitas tööl oldud päevade kaupa. Samas nähtub kriminaaltoimikust, et viimasel tööpäeval jõudis ta omastada raha tühises summas. Seetõttu võib järeldada, et tekitatud varaline kahju jagunes suhteliselt ühtlaselt kolmele tööpäevale, kuivõrd läbimüük ei saanud olla kuigi suur ning iga vahetuse järgselt tuli kassa üle anda. Sellest tulenevalt teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumisest tuleb teha järeldus, et süüdistatav ei pannud erinevatel päevadel toime erineva tahtlusega tegusid, vaid tema kuritegelik käitumine oli jätkuv ja seda tuleb vaadelda ühe teona. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumisele on kohtulikul arutamisel prokuröri poolt antud õige karistusõiguslik hinnang ning kohus kvalifitseerib süüdistatava käitumine

§ 201lg 1 järgi.

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu esitanud tsiviilhagi 5427 krooni nõudes. Kuivõrd kriminaaltoimikus leiduvate ja kohtus kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et varaline kahju tekkis süüdistatava süülise käitumise tulemusena, siis tuleb varaline kahju hüvitada kahju tekitanud isiku arvelt, ennistamaks kannatanu varalise olukorra seisundisse, milline see oli enne süüdistatavale inkrimineeritud süütegude toimepanemist. Kohtuistungil esitati kohtule maksekorraldus, millest nähtuvalt on kannatanule tasutud 5000 krooni ning tasumata on jäänud 427 krooni, milline summa on üle kantud õigusbüroo arvele. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et sisuliselt on tsiviilhagi juba tasutud ning varaline kahju hüvitatud, mistõttu jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus ja tekitatud varalise kahju hüvitamist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud kolmel korral väärtegude toimepanemise eest, kohtu poolt süüdistatavat varem karistatud ei ole. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistataval puudus sissetulek ning teda süüdistatakse varavastase kuriteo toimepanemises. Seega annavad taolised andmed aluse asuda seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine võimalik, kuivõrd süüdistataval puuduvad vahendid karistuse tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kuivõrd süüdistatava kuritegeliku käitumisega tekitati varaline kahju, mis ei ole kuigi suur, siis leiab kohus, et süüdistatavat võib karistada karistusega, milline on oma määralt oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane. Kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib temale mõistetava karistuse tingimisi jätta kohaldamata. Arvestades aga teo toimepanemise asjaolusid, põhjusi, asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, mille tingimustes on süüdistataval kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja kõrvalist abi saades võimalik aru saada õiguskuuleka käitumise vajadusest. Märt Toming kohtunik