Obsah (7)

§ 263§ 113§ 64§ 68§ 16§ 58§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2007, Tartu Kriminaalasja number 1-07-5755 Kohtukoosseis Mati Kartau, Ago Kutsar, Tiit Lõhmus Koht

§ 263p 1, 3 ja § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 28.

septembri 2007 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav K.B Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav K.B elukoht: XXX XX-X; isikukood: XXX; pensionär varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud viis korda Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu

1. septembri 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-5755 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista K.B-lt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest 5428 krooni riigituludesse. K.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „K.B , 1-07-5755, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 1 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 14.detsembrist
3. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 21.detsembrist
4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 22.detsembrist
5. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohus mõistis
6. septembri 2007 otsusega K.B süüdi

§ 263

p 1, 3 järgi ja karistas teda 1-aastase vangistusega ning

§ 113

järgi ning karistas teda 8-aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti K.B-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 9 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.09-21.09.2006, s.o 3 päeva, K.B poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 8 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Maakohus rahuldas tsiviilhagi ja mõistis K.B-lt välja 9419.71 krooni E.-M.K. (sünd 30.06.1938) kasuks. Maakohus arutas muuhulgas K.B-le

§ 113

järgi esitatud süüdistust selles, et tema ajavahemikul 18.11.2006 - 20.11.2006 Tartumaal Luunja vallas P. külas lõi R.T. tahtlikult tapmise eesmärgil ühe korra noaga rindkere piirkonda ja ühe korra kohtueelsel uurimisel kindlaks tegemata esemega pea piirkonda, tekitades sellega kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse - kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava soolekinnisti vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega sisemisest ja välisest verejooksust, mille tagajärjel R.T. suri. Lisaks surma põhjustanud vigastustele tuvastati R.T. surnukehal põrutushaav peanahal, nahaalune verevalum ja nahamarrastus näol, nahaalune verevalum vasakul reiel ning verevalum kõõlustanul. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on K.B süüdistus

§ 113järgi selles, et K.B tappis R.T.

, lüües talle noaga kõhtu, leidnud tõendamist tunnistajate ütlustega selle kohta, et R.T. t nähti elusana viimati koos K.B-ga, sellega, et tapetu verd leidus nii K.B elamus kui autos, ning sellega, et peale K.B ja R.T. süüdistatava elukohas R.T. surma saabumise ajal kedagi ei viibinud. 2 Kannatanu E.-M.K. ütlused tõendavad, et viimati nägi ta oma poega R.T. t kodus P. külas K. talus reedel, 17.11.2006 hommikul, kui ta läks bussi peale, et sõita Tartusse tööle. Kannatanu lahkus samal päeval ka ise kodust ja tuli tagasi 20.11.2006 hommikul. Kodus olid kaksikud vennad. Neist V.-G.T. ütles, et R.T. t ei ole laupäevast saadik nähtud. Laupäeval oli sinna tulnud Borka, nad olid kahekesi viina võtnud ja koos lahkunud. Kohus avaldas tunnistaja V.-G.T. ütlused KrMS § 291 p 1 alusel seoses tema surmaga. Tunnistaja ütlustest nähtub, et 18.11.2006 tuli nende poole Borka ja hakkas koos R.T. ga viina jooma. Nad läksid koos ära kella 19.00-19.30 vahel jalgsi üle põllu. Kannatanu E.-M.K. ütlused tõendavad veel R.T. surnukeha leidmisega seotud asjaolusid. Kannatanu lahkus 21.11.2006 oma kodust P. külas, et minna kella ühese bussi peale. Ta liikus mööda Vanamõisa teed vasakpoolsel teepervel, kui märkas R.T. jopet. Seejärel nägi ta kraavis teepoolse nõlva peal R.T. laipa torkehaav rinnus. R.T. l olid seljas kodused riided, mitte need, millega ta tööl käis. Riided olid üleval, keskkoht oli paljas ja torkehaav näha. Ta oli sokkide väel, üks saabas ühes ja teine teises kohas. Kannatanu helistas seejärel numbrile

1. Kannatanu E.-M.K. on fotode järgi ära tundnud isiku, keda ta nimetas Borkaks, s.o . Kohtus kinnitas ta, et see isik on süüdistatav K.B. K.B 21.11.2006 kell 12.45 on menetleja teostanud sündmuskoha vaatluse P. külas, kus lamas selili poolpõiki asendis pea kraavis surnukeha, millel paremal roidekaare all oli 2,5 cm pikkune haav. Surnukehal seljas olevad riided - rullkaelusega villane valge pullover, mis on üles rullunud, on eesosas läbi imbunud verega, samuti jalas olnud velvetpüksid ja aluspüksid. Laiba seljal ja tagumikul on näha lohistamisjäljed. Jope ja saapad on surnukehast eemal. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et R.T. surma põhjuseks oli kõhuõõnde tungiv torkelõikehaav soolekinnisti vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega sisemisest ja välisest verejooksust. Nimetatud vigastus on eluohtlik. See võib olla saadud terava vägivalla toimel, võimalik, et löögist (torkamisest) teravaotsalise, ühepoolselt teritatud esemega. Lisaks surma põhjustanud vigastustele tuvastati R.T. surnukehal põrutushaav peanahal, nahaalune verevalum ja nahamarrastus näol, nahaalune verevalum vasakul reiel ning verevalum kõõlustanul. Need vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel ja tekitavad elaval inimesel lühiajalise tervisekahjustuse. Võitlusele viitavaid või tüüpilisi enesekaitsevigastusi R.T. surnukehal ei avastatud. R.T. surm võis saabuda orienteeruvalt 24-48 tundi enne surnukeha kohtuarstlikku lahangut. Kohtukeemilisel uuringul leiti R.T. surnuverest, -uriinist ja silma klaaskeha vedelikust etüülalkoholi vastavalt 4,40‰, 4,81‰ ja 4,72‰, mis elaval inimesel vastab raskele joobele. Arvamuse p 7 kohaselt on pealisnaha eemaldumine küünarnukkide, jalakandade ja ristluu piirkonnas saadud suremisprotsessi käigus ja/või vahetult pärast surma saabumist, võimalik, et hõõrdumisel vastu maapinda (22.11.2006 surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 470). Ülekuulamisel selgitas kohtuarst-ekspert Ilona Drikkit, et V.T. surma aeg (enne lahangut 24-28 tundi) on keskmine, arvestades koolnumuutusi. See aeg võib olla ka pikem, oleneb temperatuurist, ilmastikutingimustest, millistes surnukeha viibib. Ekspert ei välista, et R.T. surm võis saabuda varem, s.o 18.11.
2. Arvamuse seitsmendas punktis toodud vigastused viitavad sellele, et surnukeha võib olla lohistatud. Ekspert selgitas, et arvamuse kolmandas punktis toodud lühiajalist tervisekahjustust põhjustavad kehavigastused olid värskemad, tekitatud tõenäoliselt üheaegselt surma põhjustanud torke-lõikehaavaga. 3 21.11.2006 teostati Tartumaal Luunja vallas K. külas K.B elukohas läbiotsimine. Molekulaargeneetika ekspertidele esitas menetleja uurimiseks K.B jope, läbiotsimisel K.B elukohas vatitampoonidele võetud proovid pakendites 1-
3. Eksperdi arvamuse kohaselt leiti R.T. DNA-d järgmistes vereproovides: koridoris seinal, uksepiidal, paberitükil, sõiduauto juhipoolse tagumise ukseava sisemisel plastikkattel. K.B ei tunnistanud end R.T. tapmises süüdi ja andis järgmisi ütlusi: R.T. oli tema endine töökaaslane, kellega olid tal normaalsed suhted. Ta nägi R.T. t viimati
4. aasta septembris, kui ta võttis ta kodust auto peale ja nad sõitsid koos K.B suvilasse. Seal jõid nad koos ära pudeli viina, mingit tüli neil ei olnud. Peale R.T. tema juures kedagi ei olnud. Ta andis R.T. le 30 krooni ja saatis Luunjasse viina järele. Oli õhtu, kell oli viis läbi, kui R.T. lahkus ja rohkem ta teda ei näinud. Pärast seda, kui nad R.T. ga koos viina võtsid, ta enam oma autoga kuhugi ei sõitnud. Samuti kinnitab K.B, et pärast seda ei sõitnud tema sõiduautoga ka keegi teine. Tunnistaja T.G. ütlused tõendavad, et tema nägi R.T. t enne tema surnukeha leidmist viimati laupäeva hommikul, kui K.B tõi ta oma autoga oma maja hoovi, kus nad saagisid puid. Mehed rääkisid kõvasti, oli palju hääli, kes seal olid, tema uurimas ei käinud. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et R.T. surma põhjuseks oli kõhuõõnde tungiv torkelõikehaav soolekinnisti vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega sisemisest ja välisest verejooksust. Kuigi ekspert andis ekspertiisiaktis arvamuse, et R.T. surm võis saabuda 24-48 tundi enne kohtuarstlikku lahangut, mis toimus 22.11.2006, s.o 20-21.11.2006, ei välistanud ekspert, et surma saabumise aeg võib olla ka varasem - 18.11.
5. R.T. t nägid elusana viimati tunnistajad T.G. ning V.-G.T. , kes on R.T. onu. T.G. ütlustega luges kohus tõendatuks, et K.B ja R.T. sõitsid koos K.B õuele 18.11.2006 hommikul. V.G.T. i ütluste kohaselt tuli K.B nende juurde 18.11.2006 õhtupoolikul jalgsi ja nad läksid sealt ära koos R.T. ga samuti jalgsi. V.-G.T. i ütlused on kriminaalasjas lubatud tõendiks (avaldatud KrMS § 291 p 1 alusel), kuid kohtul tuleb lahendada nende usutavuse ja usaldusväärsuse küsimus. 03.01.2003 kohtuotsusest nähtub, et V.-G.T. on mõõduka vaimse alaarenguga, mis avaldub hariduse täielikus puudumises, suutmatuses korraldada oma elu iseseisvalt ja intellekti mõõdukas alaarengus. Ta viibis ise eestkostja määramise asjas toimunud kohtuistungil ja kinnitas, et tema eest hoolitseb õde E.M.K. ja ta on selle hoolitsusega rahul. Tuginedes eeltoodud kohtuotsusele, E.-M.K. selgitustele, et ta ei ole leidnud V.-G.T. it kunagi valetamas, leidis kohus, et tunnistaja ütlused selle kohta, millal, kus ja kellega koos ta nägi oma onu R.T. t viimati, on usutavad. Tegemist oli tunnistajale tuttavate inimeste ja tuttava koduse situatsiooniga, mida on võimeline õigesti tajuma ka mõõduka vaimse alaarenguga inimene. Tunnistaja kuulati üle vahetult peale kuriteosündmust 22.11.2006, mistõttu ei saanud tunnistaja eksida nädalapäevades, s.o ajas, mil ta viimati oma onu nägi. Tunnistajate T.G. ja V.-G.T. i ütlused ei ole omavahel vastuolus, kuna esimene nägi K.B ja R.T. t hommikupoolikul ning teine sama päeva õhtupoolikul. Mis K.B juures toimus 18.11.2006 õhtupoolikul, tunnistaja ei tea. T.G. selgitas kohtus, et kuna oli laupäevane päev, oli tal majas palju rahvast, kellele ta valmistas sööki, nad käisid saunas, mistõttu ei näinud ega kuulnud ta pärast enam midagi mis toimus K.B juures. 4 Asjaolu, et R.T. viibis pärast oma kodust koos K.B-ga lahkumist viimase elamus vigastatuna, tõendab molekulaargeneetika ekspertide arvamus. R.T. verd leiti majas sees koridori seinalt ukse lävepakult ja uksepiidalt, samuti kaminasse visatud paberitükilt. K.B võttis omaks, et paberitükk kindlustusmaksete tegemiseks vajaliku telefoninumbriga kuulub talle. Kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole võimalik tuvastada R.T. tapmise täpset kohta. Tema surnukeha leiti P. külas kraavist. Sündmuskoha ja laiba vaatlusel tuvastatud asjaolud kinnitavad, et surnukeha leidmise asukoht ei ole tapmise toimepanemise koht ja R.T. toimetati sinna pärast kehavigastuste tekitamist. Tema riided olid kaenla alla üles rullunud, püksid rebadel, paljastades tuharad, jalatsid vedelesid eemal. Seljaosal ja tagumikul olid lohistamisjäljed. Seda kinnitab ka eksperdi arvamuse p 7 ja eksperdi ülekuulamisel antud selgitus selle kohta, et pealisnaha eemaldumine küünarnukkide, jalakandade ja ristluu piirkonnas viitab surnukeha liigutamisele, lohistamisele. K.B sõiduauto juhipoolse tagumise ukseava sisemiselt plastikkattelt leiti R.T. verd. Seega on vigastatud R.T. viibinud K.B sõiduautos tagaistmel. K.B kinnitas kohtus, et alates R.T. tema juurde tulekust kuni politsei poolt auto äravõtmiseni peale tema enda keegi tema sõiduautot Opel Astra ei kasutanud. Seega sai R.T. t peale talle vigastuste tekitamist transportida sõiduautoga Opel Astra reg märgiga XXX ainult K.B ise. Asjaolu, et K.B sõiduautost leiti tapetu verd vaid vähesel määral, ei välista tema süüd selles. Vere sattumist autosse on võimalik vältida mitmel viisil, näiteks surnukeha asetamisel kilele, tekile või muule taolisele esemele. Tunnistaja T.G. ütlustest nähtub, et ta kuulis K.B õuelt meeste hääli, K.B ise kinnitab, et peale R.T. keegi tema juures ei käinud. Seda, et K.B oli purjus olles komme kõva häälega rääkida ja sõimata, on kinnitanud käesolevas asjas mitmed tunnistajad. R.T. l tuvastati samuti alkoholijoove. Reeglina on purjus inimesed valjuhäälsed. Seega võis tunnistajale jääda mulje, et seal on palju inimesi, kuigi ta peale K.B ja R.T. kedagi ei näinud. Kohus leidis, et K.B ütlusi on võimalik arvestada tõendina. Ta on andnud teiste tõenditega kattuvaid ütlusi tapmisele eelnevate ja üldiste asjaolude kohta, mis ei puuduta vahetult R.T. tapmist. Kuriteo toimepanemist on ta eitanud ja kasutanud sisuliselt õigust tapmise enda asjaolude kohta ütlusi mitte anda. Tegemist ei ole vastuoluliste ütlustega, mis välistaks nende kasutamise tõendina ebausaldusväärsuse tõttu. Kuna R.T. surnukeha ühest kohast teise viimiseks on kasutatud sõiduautot, ei olnud K.B vaja teda väga pikka maad lohistada. R.T. pikkus on surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti andmetel 181 cm, ta oli rahuldava toitumusega. Fotodelt nähtuvalt ei ole tegemist koguka mehega. Eeltoodu põhjal oli kohus seisukohal, et K.B-le oli R.T. surnukeha lohistamine ja autosse paigutamine jõukohane olenemata sellest, et 10.10.2006 diagnoosis perearst tal parema õlavarreluu murru. K.B võimekust eelnimetatud toiminguid sooritada kinnitab ka tema väärteo karistatuse õiend. Nimelt tabati K.B temal peale õlavarreluu murru diagnoosimist ja enne R.T. tapmist kolmel korral autoroolist, sealhulgas kahel esimesel alkoholijoobe seisundis, s.o 31.10.2006, 01.11.2006 ja 17.11.
6. R.T. surnukehal tuvastatud lohistamisele viitavate vigastuste asukoht tõendab, et laipa on lohistatud selili asendis. Torke-lõikehaav paikneb ülakõhus. Kuna kannatanul olid riided seljas, need on verest läbi imbunud, on võimalik, et tapmise kohas ei tekkinud suuremõõtmelisi veremäärdumisi. R.T. tapmise aega ei olnud võimalik täpsemalt tuvastada kui ajavahemikuga 5 18.11.2006 õhtu kuni 21.11.2006 lõuna. See on piisavalt pikk periood, mille jooksul on süüdlasel soovi korral võimalik likvideerida kuriteo toimepanemisele viitavad jäljed, sh hävitada kuriteo toimepanemise vahend. R.T. surma põhjuseks oli torke-lõikehaav, mis eksperdi hinnangul võib olla saadud löögist (torkamisest) teravaotsalise, ühepoolselt teritatud esemega. Selliseks esemeks on nuga. T.G. ütlused tõendavad, et K.B ähvardas pidevalt oma rõdult teda noaga, ta oli purjus olles agressiivne, sõimas ja ropendas, mistõttu inimesed kartsid teda. V.-G.T. i ütluste kohaselt oli K.B juba enne Tamminite juurde minemist purjus, lisaks sellele jõid nad koos R.T. ga viimase elukohas. Seega on R.T. le noaga surmava kehavigastuse tekitamine kooskõlas K.B üldise käitumisega alkoholijoobe seisundis olles. Kaitsja leidis, et esitatud süüdistuse kohaselt peaks tapmise toimepanemise kohana välja langema K.B suvila, mis asub K. külas, kuna K.B-le on esitatud süüdistus tapmises Luunja vallas P. külas. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud skeemilt nähtub, et R.T. elukoht ja tema surnukeha leidmise asukoht on P. külas, K.B elukoht X aga K. külas. Samas nähtub jooniselt nr 1, et vahemaa nimetatud asustatud punktide vahel ei ole suur. Kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole R.T. tapmise täpset asukohta õnnestunud kindlaks teha. Sündmuskoha vaatlusest alates on võimalik tapmise koht piiritletud K.B elukoha ja R.T. surnukeha leidmise vahelise alaga. Kohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on see tuvastatud piisava konkreetsusega, mis annab süüdistavale võimaluse aru saada, milles teda konkreetselt süüdistatakse ja sellest tulenevalt teostada oma kaitseõigust. Kohus leidis, et K.B pani R.T. tapmise toime kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. K.B lõi R.T. t noaga kõhtu, mida kohtupraktika loeb elutähtsaks piirkonnaks. Lüües inimest sellisesse kohta, on tavalise elukogemusega inimesel alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi, s.o inimese surma. K.B teos puudusid õigusvastasust välistavad asjaolud. K.B oli kuritegude toimepanemise ajal süüdiv. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nähtub, et K.B esineb orgaaniline isiksusehäire, kerge kognitiivsete funktsioonide häire, alkoholisõltuvus. Temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal ei olnud K.B oma psüühilise seisundi, sh ka emotsionaalse seisundi poolt takistusi ega piiranguid oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. K.B oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Ta on võimeline esinema kohtus ja süüdimõistmisel kandma karistust.

§ 263

lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse,

§ 113kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel arvestas kohus vastavalt

§-ile 56 lg 1 süüdistatava vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.B on kriminaalkorras karistamata. Väärtegude eest on teda karistatud alates 03.11.2004 kuni 17.11.2006 viiel korral. Sealhulgas on Tartu Maakohtu 24.01.2007 otsusega K.B karistatud arestiga kolmel korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis. Sellele on eelnenud samasisuline väärtegu 06.10.2004. Toimepandud väärteod, isiku kainenemisele 6 toimetamise protokoll ja tunnistaja T.G. ütlused kinnitavad, et K.B kuritarvitas viimastel aastatel alkoholi ja just alkoholijoobes olles ei hoolinud ta ühiselu reeglitest ega õigusnormidest. Eelvangistuses viibimise ajal on K.B karistatud distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks kontaktisiku solvamise ja sõimamise eest. Vanglas viibimise ajal on ta näidanud ennast väga agressiivse ja mõtlematu käitumisega inimesena. K.B karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

§ 58, ei esinenud.

Puudusid ka

§ 57järgsed karistust kergendavad asjaolud.

Kohus leidis, et K.B tuleb karistada mõlema kuriteo eest vangistusega. Avaliku korra raske rikkumine oli K.B esimene kuritegu, mistõttu on tema mõjutamiseks piisav sanktsiooni alammäärale lähedane vangistus, s.o üks aasta. Tahtliku tapmise pani K.B toime ajal, kui talle oli juba esitatud kahtlustus

§ 263järgi.

Vangistuse pikkuse määramisel võttis kohus lisaks eelpool käsitletud asjaoludele arvesse ka K.B kõrget iga, millest tingituna on teda võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma

§ 113

sanktsioonis ettenähtud keskmisest karistusmäärast lühemaajalise 8-aastase vangistusega. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu K.B palub tühistada Tartu Maakohtu 28. septembri 2007 otsuse osaliselt, K.B süüdimõistmises

§ 113

järgi ja teha uue otsuse, millega mõista K.B talle

§ 113järgi esitatud süüdistuses õigeks süüdistuse tõendamatuse tõttu.

Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei ole R.T. tapmise koht tuvastamist leidnud. R.T. surnukeha leiti 21.11.2006 P. külas kraavis selili lamavana. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole kogutud tõenditega võimalik tuvastada R.T. tapmise täpset kohta. Sündmuskoha ja laiba vaatlusel tuvastatud asjaolud kinnitavad, et surnukeha leidmise asukoht ei ole tapmise toimepanemise koht ja R.T. toimetati sinna pärast kehavigastuste tekitamist. Seda tõendavad R.T. seljas olnud riiete asend ja lohistamisjäljed. Kohtu arvates on võimalik tapmise koht piiritletud K.B elukoha ja R.T. surnukeha leidmise vahelise alaga. Kohus on lugenud tõendatuks, et R.T. viibis pärast oma kodust koos K.B-ga lahkumist viimase elamus vigastatuna. Seda tõendab molekulaargeneetika ekspertide arvamus. R.T. verd leiti majas sees koridori seinalt ukse lävepakult ja uksepiidalt, samuti kaminasse visatud paberitükilt. R.T. surnukehal tuvastati kohtuarstliku ekspertiisiga põrutushaav peanahal ja nahamarrastus näol. Need vigastused olid tekitatud elupuhuselt ja põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse. Nendest vigastustest võis sattuda R.T. verd eelmärgitud kohtadesse K.B majas 18.11.2006 päeval, kui R.T. oli K.B abiks puid lõikamas. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi järgi tekitas torke-lõikehaav R.T. kõhuõõnes ägeda verekaotuse sisemisest ja välisest verejooksust. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ilmneb, et koolnu seljas olnud pulloveri esipind oli kogu ulatuses läbi imbunud verega. Ka jalas olnud velvetpüksid ja puuvillased aluspüksid olid läbi imbunud verega. Eeltoodu kinnitab, et kui R.T. surmav kehavigastus oleks tekitatud K.B majas K. külas X , oleks majas pidanud leiduma rohkem kannatanu verd. Kohus on teinud järelduse, et R.T. surnukeha ühest kohast teise viimiseks on kasutatud K.B sõiduautot. Seda kinnitab asjaolu, et K.B sõiduauto juhipoolse tagumise ukse sisemiselt plastikkattelt leiti R.T. verd. Seega on vigastatud R.T. viibinud K.B sõiduautos tagaistmel. 7 Kohtuotsuses ei ole selgitatud, kuidas oli võimalik paigutada K.B sõiduautosse Opel Astra tagaistmele pikka kasvu (181 cm) ja koguka R.T. surnukeha. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et K.B oli 10.10.2006 diagnoositud parema õlavarreluu murd. Kuigi ta sai selle vigastusega hädapäraselt autot juhtida, ei saanud ta parema käega tõsta mingeid raskusi. Ainult vasaku käe abil ei oleks aga võimalik R.T. surnukeha auto tagaistmele tõsta. K.B ei nõustu kohtu arvamusega, et tal oli võimalik vältida R.T. vere sattumist autosse, asetades surnukeha näiteks kilele, tekile või muule taolisele esemele. Arvestades R.T. verejooksu hulka, ei oleks võimalik sel teel täielikult isoleerida auto istmeid ja põrandat vereplekkide eest. R.T. võis K.B auto uksele tekitada väikese verepleki 18.11.2006 päeval, kui ta käis mul abis puid lõikamas. Seal võis ta saada nahamarrastuse, mida on kirjeldatud ekspertiisiaktis. Kohtuotsuse kohaselt R.T. tapmise aega ei ole võimalik täpsemalt tuvastada kui ajavahemikuga 18.11.2006 õhtu kuni 21.11.2006 lõuna. Tunnistaja E.-M.K. ütlustest nähtub, et 21.11.2006 enne kella 13 leidis ta R.T. surnukeha P. külast kraavist. Koolnu oli külm. Seega ei saanud R.T. tapmine toimuda 21.11. lõuna ajal, vaid varem. Ei ole tuvastatud, kus asus R.T. surnukeha enne nimetatud kraavi toimetamist. Asjaolu, et koolnu lebas tee ääres kraavis, kinnitab, et ta ei saanud seal olla pikka aega, kuna teel liikuvad inimesed oleksid surnukeha märganud ja sellest teatanud. Pärast K.B majast lahkumist 18.11.2006 kella 17 paiku võis R.T. kohtuda veel kellegagi või minna kellegi poole. Surnukeha leiti avaliku tee äärest kraavist. Sellesse kohta võis laiba toimetada keegi praeguseni tuvastamata isik. K.B süüdistamine R.T. tapmises on alusetu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse osalist tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist R.T. tapmises, so süüdistuses

§ 113järgi.

Apellatsioonis leitakse, et süüdistatava süü ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud ja sellest tulenevalt tuleks maakohtu otsuse põhiosas ( 2 kd tl 92-96) esinevad süüstavad järeldused ümber hinnata. Nõustuda tuleb prokuröriga, et apellatsioonis pole maakohtu otsuse tühistamise alusena nimetatud materiaalõiguse või kriminaalmenetlusõiguse normi rikkumist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses K.B süüdistuse tuvastatuks lugemine tapmises on toimunud seadusjärgivalt. KrMS § 60 lg 1 kohaselt kohus tugineb kriminaalasja lahendamisel asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Olukorras, kus süüdistatav on kriminaalmenetluse vältel eitanud puutumust R.T. tapmise ja surmaga, ongi käesoleval juhul süüstavate tõendite ring kitsam. Vaatamata sellele nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuses uuritud tõenditest tehtud järeldustega, eelkõige 8 molekulaargeneetilise ekspertiisi akti arvamusest ( 1 kd tl 57-61) tulenevate järeldustega, mis kinnitavad süüdistatava süüd. Süüdistatav väitis ringkonnakohtus kaitseversioonina, et 18.11.2006 ei käinud kannatanu tal külas, vaid ta tõi kannatanu ise autoga enda poole. Sõidukis istus R.T. seejuures juhi kõrvalistmel. Rohkem R.T. sel päeval tema autoga ei sõitnud ja ta ei tea, et ka keegi teine oleks sel päeval tema sõiduautot kasutanud. Koos tarvitati süüdistatava elukohas viina ja kui R.T. lahkus tema elukohast alkoholi järgi, siis oli ta kindlasti purjus ja rohkem ta teda ei näinud. Viina järgi pidi R.T. minema Luunjasse. Süüdistatav väitis, et tal R.T. ga tülisid ei olnud. Oktoobris 2006 asetleidnud trauma (õlavarreluu murd) järgselt pandi talle peale pingutav, fikseeriv side. Süüdistatav pakkus R.T. surma põhjusena välja võimaluse, et ta tarvitas pärast tema juurest lahkumist 18.11.2006 õhtul sõpradega kuskil alkoholi ja seejärel tekkis kaklus. Millistel asjaoludel R.T. laip aga kraavi sattus seda ta ei tea. Ringkonnakohtus väitis süüdistatav vastupidiselt molekulaargeneetilise ekspertiisiga tuvastatule väheveenvalt, et tema elukohas ja sõidukis pole kannatanu verd leitud. Kui apellatsioonis märgiti, et kannatanul esinenud väiksematest vigastustest võis sattuda R.T. verd sündmuskoha vaatlusel märgitud kohtadesse K.B majas 18.11.2006 päeval, kui R.T. oli K.B abiks puid lõikamas, siis ringkonnakohtus avaldus juba süüdistatava vastupidine positsioon, mille kohaselt kannatanu pole käinud tal abis mingeid puid raiumas. Maakohus on pidanud võimalikuks arvestada süüdistatava ütlusi tõendina, sest ta on andnud teiste tõenditega kattuvaid ütlusi tapmisele eelnevate ja üldiste asjaolude kohta, mis ei puuduta vahetult R.T. tapmist. Kuriteo toimepanemist on ta eitanud ja kasutanud sisuliselt õigust tapmise enda asjaolude kohta ütlusi mitte anda. Tegemist ei ole vastuoluliste ütlustega, mis välistaks nende kasutamise tõendina ebausaldusväärsuse tõttu. Samas aga kaitsepositsiooni ja vastuväidete muutlikkus ajas näitab süüdistatava soovi ennast tapmise süüdistusest distantseerida. Kaitsja arvates tekitab süüdistuses kahtlusi asjaolu, et tuvastatud pole tapmiskoht. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest käesoleval juhul on maakohus olemaolevatest tõenditest tulenevalt süüdistuse seisukohalt võimalikult kitsapiiriliselt tuvastanud tapmiskoha antud olustikus. Maakohtu järelduse kohaselt sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud skeemilt nähtub, et R.T. elukoht ja tema surnukeha leidmise asukoht on P. külas, K.B elukoht X aga K. külas. Samas nähtub jooniselt nr 1, et vahemaa nimetatud asustatud punktide vahel ei ole suur. Kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole R.T. tapmise täpset asukohta õnnestunud kindlaks teha. Sündmuskoha vaatlusest alates on võimalik tapmise koht piiritletud K.B elukoha ja R.T. surnukeha leidmise vahelise alaga. Kohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on see tuvastatud piisava konkreetsusega, mis annab süüdistavale võimaluse aru saada, milles teda konkreetselt süüdistatakse ja sellest tulenevalt teostada oma kaitseõigust. Veel leiab kaitsja, et kuna R.T. laiba riided olid rohkelt verega imbunud, siis kuidas tuvastati K.B suvilas kui väidetavas tapmiskohas sedavõrd vähe verd. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et süüdistataval oli pärast kuriteo toimepanemist (milline ajavahemik on piiritletud ka maakohtu otsuses 18.11.2006 õhtust kuni 21.11.2006 lõunani) mitme päeva vältel küllaldaselt aega kuriteopaigas kuriteojälgi likvideerida ( pesta, põletada esemeid jne.). 9 Hüpoteetiline ja asja tehioludega mittesobituv on väide, et sündmuskoha vaatlusel fikseeeritud ja DNA ekspertiisidega tuvastatud verejäljed on jäetud küll kannatanu poolt, aga seoses temal esinenud varasemate väiksemate vigastuste-kriimustustega. Rõhutada on vaja, et oli hilissügis, novembrikuu, kus teadaolevalt on inimesed riietatud vastavalt välistemperatuurile. Kuna ilmselgelt ei liikunud kannatanu ringi K.B elukohas riietamata, siis seda kummastavam on väita, et R.T. riietega kaetud väidetavalt vigastatud kehaosadelt sai mingil moel sattuda verd lävepakule, koridori seinale (põrandast 20 cm kõrgusel), uksepiidale, tulekoldest leitud paberitükile ja sõiduauto juhipoolse tagumise ukseava sisemisele plastkattele. Veel leiab kaitsja, et väidetaval R.T. laiba transportimisel K.B autoga, pidi sinna jääma rohkem verekahtlasi määrdumisi kui käesoleval juhul tuvastati, sest võimatu oleks olnud kannatanu laiba asetamine tahaistmele selliselt, et autosse poleks verd voolanud. Ka selle väite puhul leiab ringkonnakohus, et süüdistataval oli küllaldaselt aega, et pakkida niiskuskindlalt R.T. laip kilesse, riidematerjali jne., et vältida vere sattumist autosse, samuti katta auto tagaiste kindla kattematerjaliga, mida on hiljem kerge eemaldada. Ka on ainetu apellatsiooni väide, et kannatanu laip (pikkusega 181 cm) ei mahtunud sõiduauto Opel Astra tahaistmele. Laiba transportimisel oli võimalik tema kehaasendit ja pikkust sobitada vastavalt autosalongi sisemõõtmetele. Õlavigastusest tingitud süüdistatava parema käe liikumisulatuse piiratus ( võimaldas samas ka autot juhtida) ei olnud sellise raskuastmega, et oleks takistanud süüdistataval esemeid tõsta, lohistada jne. mõlema käe koostoimes. Süüdistatav on järjekindlalt väitnud, et R.T. istus 18.11.2006 tema autos ainult juhi kõrvalistmel, samas on kannatanule kuuluv verekahtlane määrdumine ja selles sisalduv DNA tuvastatud sõiduauto juhipoolse tagumise ukseava sisemisel plastkattel ning selle sattumist polegi süüdistatav osanud mingil moel selgitada. Küll nõustub ringkonnakohus aga maakohtu järeldusega, et see sattus autosse R.T. laiba transportimisel. Väide, et arvestades R.T. verejooksu hulka, ei oleks olnud võimalik täielikult isoleerida auto istmeid ja põrandat vereplekkide eest on samuti ainetu, sest süüdistatav ei pidanud tõstma kannatanut auto tahaistmele kõige aktiivsema verejooksu ajal, vaid siis kui see oli juba lakanud. Kaitsja märgib veel, et selgitamata on kuriteo toimepanemise motiiv. Maakohtu otsuses uuritud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatav ja kannatanu tarvitasid 18.11.2006 koos alkoholi. Süüdistusest

§ 263

p 1, 3 järgi avaldub aga K.B agressiivne ja vägivaldne iseloom, mistõttu on põhjendatud alus arvata, et ühise alkoholitarvitamise ajal tekkinud tülis kasutas süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda, mis kulmineerus surmava noahoobiga. Väheveenev on väide, et kannatanu läks K.B juurest edasi kellegagi alkoholi tarvitama, sest kriminaalasjas puuduvad sellekohased tõendid ja kannatanu ema ütluste kohaselt ei tarvitanud poeg võõrastega alkoholi. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on K.B kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaat K. Saavo poolt. 10 Tiit Lõhmus Mati Kartau 11 Ago Kutsar