Obsah (6)
§ 233§ 238§ 126§ 175§ 179§ 1801-08-7368 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2008. a, Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Kaire Päri
§ 233, 235, § 238 lg 2, § 180 lg1 ja § 315 lg 4 alusel kohus otsustas: süüdi tunnistada P.R Kar
S § 118 p 5 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.
§ 238
lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata P.R-ini eelvangistuses viibitud aeg 24.-25.03.2008, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks P.R-ile mõista 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.R ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: 1
(5)1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisest. Asitõendid: nuga ja DNA proovid vatipulkadel – hävitada
§ 126lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist.
Välja mõista P.R-ilt 20 164.90 krooni (kakskümmend tuhat ükssada kuuskümmend neli krooni ja 90 senti) riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank (endine Hansapank), viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu alates kohtuotsuse tervikuna teatavaks tegemise päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon. P.R-i süüdistatakse selles, et tema 24.03.2008.a kella 20.20 ajal Tartus X. korteri eestoas, tungis armukadedusest kallale A.L. le, lüües kannatanut käte ja jalgadega erinevatesse kehapiirkondadesse. A.L. hakkas ennast kaitsma ja osutas P.R-ile vastupanu. Siis läks P.R toast kööki ja tuli sealt tagasi tuppa nuga käes ning suundus tagatuppa, kuhu A.L. läinud oli. P.R hakkas A.L. noaga ründama, lükates A.L. voodisse pikali. Olles voodis, lõi P.R A.L. korduvalt noaga vasakusse õla- ja küünarvarde, tekitades kolm lõikehaava, mille pikkuseks ühel umbes 17 cm (õlal) ja teiste pikkuseks umbes 2 cm (küünarvarrel). Lisaks nendele lõi P.R A.L. noaga näkku, põhjustades kannatanule 9,5 cm pikkuse lõikehaava paremast põsest parema kõrvani, mis oluliselt moonutab A.L. nägu ning mis paraneb armi moodustumisega. Lõplik arm moodustub 6-8 kuu jooksul pärast vigastuse tekitamist ja alles seejärel on võimalik otsustada edaspidise ravi vajaduse üle. Seega P.R pani toime KarS § 118 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus. Kohtus tuvastatud asjaolud. Süüdistatav tunnistab end süüdi ja on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistataval ja tema kaitsjal kuriteo kvalifikatsiooni ja tõendatuse kohta vastuväiteid ei ole. 2
(5)P.R-ini süü kuriteo toimepanemises, kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis on tõendatud järgmiste tõenditega: - 25.03.2008.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluvate fotodega, milledelt nähtuvalt on Tartus X. korteri köögis pliidi juures põrandal tuulepluus, mis on verekahtlase määrdumusega, eestoas ahjusuu ees põrandal vaiba peal vereloik, tagatoas on voodikattel vereloik ja kattes piklik auk. X maja juures maas metallplaadiga kaetud auk, augu sees rohelist värvi noatupes nuga (tl 1-5). - fototabeliga, millelt nähtub seisuga 01.04.2008.a A.L. tekitatud näoarm (tl 8); - tehnilise uuringu protokolliga koos fototabelite ja labori töölehega (tl 9-15); - isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, mille kohaselt A.L. esinesid vasaku õlavarre keskmises ja alumises kolmandikus üksikõmblustega suletud haav pikkusega 17 cm suunaga tagant ülevalt ette allapoole. Vasaku küünarvarre ülemises kolmandikus eespinnal ja küünarnuki piirkonnas kaks õmblustega suletud haava pikkusega vastavalt 1,5 cm ja 2 cm. Kohtuarst-ekspert Ilona Drikkiti arvamuse kohaselt võib A.L. tuvastatud näovigastus olla saadud ravidokumentides märgitud ajal, s.o 24.03.2008.a lõikamisest teravaservalise esemega (noaga). Nimetatud vigastus paraneb armi moodustumisega. Lõplik arm moodustub 6-8 kuu jooksul pärast vigastuse tekitamist (tl 17-18); - SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumakaardi koopiaga nr 4704, mille kohaselt diagnoositi 24.03.2008 A.L. parema põse lõikehaav, vasaku õlavarre ja küünarliigese piirkonna lõikehaav (tl 20-21). - kannatanu A.L. ütlustega, et 24.03.2008 läks ta oma õe Ü.H. ’e juurde, kes elab Tartus, X. aadressil. Korteris viibisid veel tema õe sõbranna M.K. ja P.R-ini elukaaslane M.J., kes mängis tagumises toas õelapsega. Kui ta oli seal umbes pool tundi olnud, tuli sinna P.R. Ronald tuli otsejoones tema juurde, võttis tal kõrist kinni ja ütles, et tapab ta ära. Siis tuli tagatoast Y ja ütles Ronaldile, et sina ära puutu teda. Ronald lasi temast lahti ja läks koos Y kööki, kus nad tülitsesid. Siis tuli P.R tagasi tema juurde ja hakkas teda ründama. Ta hakkas vastu ja pani P.R-ini pikali maha. Siis läks Ronald toast välja ja tema läks tagumisse tuppa. Ta nägi, et Ronald tuleb tema suunas, nuga käes. Ronald tahtis teda noaga lüüa, ta sai tal käest kinni võtta, kuid Ronald lükkas ta voodisse ja tuli talle kallale. Siis lõi P.R talle noaga näkku, paremale poole põske, tekitades pika lõikehaava, mis kulgeb suu juurest parema kõrva taha. P.R ütles talle, et teeb selle talle mälestuseks, et ta tema naist enam ei puudu. Siis vehkis Ronald noaga edasi ja tabas mitmel korral ta vasakut kätt, tekitades ka sinna pikki lõikehaavu. Peale seda läks P.R korterist minema (tl .6-7). - tunnistaja M.J. ütlustega (tl 22-25) selle kohta, et 24.03.2008.a kell 16.30 jõudis ta oma sõbranna Ü.H. e juurde, kes elab aadressil X , Tartu. Korteris oli lisaks veel Ü. laps. Mõne aja pärast tulid veel M.K. ja A.L. , kes on Ü vend. Ta oli saatnud sel päeva oma elukaaslasele Ronaldile ärritavaid sõnumeid. Äkki tuli Roland korterisse ja läks A kallale. Ta läks neile vahele ja A jooksis tagatuppa ning Ronald läks järele. Ronald paiskas A voodi peale ja jooksis tagasi kööki. Tema istus elutoa diivanil. №aga löömist ta ise pealt ei näinud. Ronald hakkas A rusikate ja jalgadega lööma ja ütles, et sina ei puudu minu naist. Ta jooksis toast välja. Kui ta korterisse tagasi läks, nägi ta, et A istus eestoas ahju juures ja veri jooksis põrandale. A hakkas taarudes majast välja kõndima, kõikus aia juurde ja kukkus sinna pikali. Siis ta läks uuesti majja ja nägi, et Ronald vehib köögis noaga. Nuga oli verega koos. Ta ütles Ronaldile, et visaku nuga minema. Ta ei tea, kuhu Ronald selle noa viskas. Peagi tuli politsei ja viis Ronaldi ära ja siis tuli kiirabi ning viis A ära. - tunnistaja M.K. ütlustega (tl 26-27) selle kohta, et 24.03.2008.a õhtul oli ta külas oma sõbrannal Ü.H. el aadressil X , Tartu. Akna peale koputati ja sisse tuli mingi mees ja läks kohe Ü vennale A kallale. Mees peksis algul A jalgadega ja M. läks löömisele vahele. Siis 3
(5)läks mees minema. Ta läks tagatuppa Ü lapse juurde ja sinna tuli ka A. Siis tuli sama mees tagasi, nuga käes. Tema võttis Ü lapse süle ja jooksis majast välja; - tunnistaja Ü.H. e ütlustega (tl 28-29) selle kohta, et 24.03.2008.a õhtul olid tema juures külas M.K. , M., vend A, kodus oli ka abikaasa H. ja nende laps. Korraga tuli korterisse Ronald ja hakkas kohe A lööma. Ta jooksis toast välja politseid kutsuma. Kui ta tagasi maja juurde jõudis, nägi ta, et A on aiavärava juures kükakil, terve ta nägu oli verine. Peagi tulid politsei ja kiirabi. Hiljem kuulis ta H, et nuga, millega Ronald A oli löönud, leiti tänava pealt kanalisatsiooniluugi juurest ja et H pole sellist nuga enne näinud. - tunnistaja H.H. ütlustega (tl 30-32) selle kohta, et 24.03.2008.a õhtul olid tema juures M.K. , M, vend A, abikaasa Ü ja nende laps. Naised olid juba jõudnud juua ja olid veidi purjus, tema oli teinud mõne pitsi viina koos A. Koputati ja ta läks ust lahti tegema. Ronald tuli kohe korterisse, läks tuppa, kus istus A ja läks talle kallale. Nad hakkasid omavahel rüselema. A sai Rolandit vastu lüüa ja Ronald läks tagasi kööki. Siis võttis Ronald oma põuetaskust noa ja ütles, et tapan teid kõiki ära ning suundus, nuga käes, tagatuppa, kus oli ka M. Ronald tahtis M voodis noaga rünnata, kuid A võttis tal käest kinni ja nad hakkasid omavahel kaklema. Tema koos naisega ja M koos nende lapsega läksid toast välja. Hoovis olles kuulis ta, kuidas keegi tuli nende korterist välja ja aiavärava kriuksumist. Siis kriuksus värav uuesti ja ta arvas, et tuldi tagasi hoovi. Peagi tuli politsei koos Ronaldiga hoovi. Ta ütles Ronaldile politsei kuuldes, et anna nuga ära. Ronald ütles alguses, et tal polnud mingit nuga, kuid veidi hiljem tunnistas, et tal oli nuga olnud ja ta oli selle kööki visanud. Nad otsisid ühe politseinikuga nuga väljastpoolt hoovi ja leidsid selle kanalisatsiooniluugi pleki vahelt. Tunnistaja ütluse kohaselt oli Ronald selle noa sinna peitnud, kui nad õues politseid ootasid. - süüdistatava P.R-ini kohtus antud süüd omaks võtvate ütlustega. Süüdistatav kinnitas, et tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut. Samas kinnitas süüdistatav, et võttis noa köögist nõuderestilt ja ei pannud seda välja kaane alla. Prokurör leiab, et süüdistatava kohtuistungil antud väited nagu oleks ta noa võtnud köögist, ei vasta tõele, kuivõrd tunnistaja H.H. kinnitas, et sellist nuga tema majapidamises ei olnud. Kohus nõustub prokuröri põhjendusega. ja leiab asjas kogutud tõendite põhjal, et süüdistatav on asitõendiks oleva noa võtnud kuskilt mujalt. Kohus leiab, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 p 5 järgi. Kohtus leidis tõendamist, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda, mis seisnes noaga nägu oluliselt moonutava tervisekahjustuse tekitamises. Asitõendid. . Nuga, mis on ümbrikusse pakendatuna lisatud toimiku juurde; . Sündmuskohalt ahju ees vaibal asuvast vereloigust võetud DNA proovid vatipulkadel, mis on kahte pappkarpi pakendatuna lisatud toimiku juurde, tuleb hävitada
§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse põhjendus. Prokurör palub P.R süüdi tunnistada Kar
S § 118 p 5 järgi ning mõista talle karistuseks 4 aastat vangistust. Lähtudes
§ 238lg 2 vähendada põhikaristust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Kar
S 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 24.-25.03.2008, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust, mida KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.R ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku 4
(5)kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Kaitsja leiab, et isikut, kes on puhtsüdamlikult oma süüd tunnistanud ja kahetsust avaldanud, on võimalik karistada tingimisi vangistusega KarS § 73 alusel. Kaitsja on seisukohal, et kuna P.R-ini tegelik töökoht on №rras, siis võib kriminaalhoolduse nõuete täitmine muuta töölkäimise võimatuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. P.R on varem kohtu poolt kriminaalkorras karistatud ja viimati karistati teda kriminaalkorras 1997.aastal KrK § 139 lg 3 p 1 alusel, vabanes pärast karistuse kandmist 29.01.
- Väärteo eest on teda
- aastal karistatud LS § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 2400 krooni, mis on tasutud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab vastutust kergendava asjaoluna, et P.R kahetseb juhtunut ja on kannatanuga ära leppinud ning seetõttu peab põhjendatuks mõista karistus sanktsiooni alammääras tingimisi 3-aastase katseajaga. Kohus ei pea võimalikuks aktsepteerida kaitsja ettepanekut mõista tingimisi vangistus KarS § 73 alusel, kuna P.R-i on varem karistatud vangistusega tahtliku kuriteo toimepanemise eest. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine.
§ 175
lg 1 p 9 alusel on süüdimõistetule kohtuotsusega kaasnev sundraha
§ 179
lg 1p 2 järgi 10 875 krooni.
§ 175
lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 53 maksumus summas 2875 krooni.
§ 175
lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest 1982.40+4366 krooni.
§ 175
lg 1 p 5 alusel on kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 66.50 krooni. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda
§ 180lg 1 alusel.
Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank (endine Hansapank), viitenumber 2800049874. Kohtukulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kohtukulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kohtukulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik: 5
(5)