lg 1 järgi lühimenetlus Prokurör Egon Oja Süüdistatav A.I Ik: xxx, kodakondsuseta, algharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, Varasem karistatus:
K § 2102 lg 2 p 1, 4 järgi ja
lg 1 alusel vangistus 2 aastat.
lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele vangistus 4 kuud ja 9 päevaning
lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus 1 aasta ja 4 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga kohaldamata. 5. Tallinna Linnakohtu 29.07.2005 otsusega
Kaitsja Advokaat Uido Truija 1 RESOLUTSIOON 1. A.I süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada A.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta A.I-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud A.I suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et A.I temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada A.I järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada A.I-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.11.
Kohtuistungil süüdistatav A.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kannatanu seletas, et see on väga inetu kui ametiisikut rünnatakse ametikohustuste täitmisel. Süüdistatav väljendus nende aadressil ebatsensuurselt ja püüdis põgeneda, enne veel üritas uuesti rünnata, kuid teda hoiti kinni. Väga ebameeldiv kui ühe piletita sõidu eest tullakse lööma. Varalisi pretensioone süüdistatava vastu ei ole. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 02.09.2008 koostatud kannatanu M R ülekuulamisprotokolli kohaselt 02.09.2008 Tallinnas Kopli tn 80 juures kontrollisid nad kell 11.37 trammis reisijatel sõiduõigust tõendavate dokumentide olemasolu. Kui nad sisenesid siis üks naisterahvas üritas neid nähes pileti ära komposteerida. M R sulges kompostri käega. Naisterahvas püüdis kätt ära tõugata ja kui sellega hakkama ei saanud lõi talle rusikaga kõhtu. Naisterahvas sõimas teda ja üritas veelkord rünnata, kuid tema töökaaslasel õnnestus käed haardesse saada. Uste avanedes üritas naisterahvas põgeneda. Nad toimetasid naisterahva politseijaoskonda. (t/l 2-3) • 02.09.2008 koostatud tunnistaja S Sülekuulamisprotokolli kohaselt läksid nad trammi nr 2/119 kell 11.37 pileteid kontrollima. M R hakkas kontrollima piletit A.I , kes äkki hüppas kohapealt püsti, tõukas M käega otse kõhtu ja püüdis minna talle veel kord kallale. Tunnistaja haaras tema käest kinni ja viis trammist välja. Ta rabeles lahti ja püüdis põgeneda, kuid nende töötajad peatasid ta. Tatjana hakkas neid solvama igasuguste ebatsensuursete sõnadega, seejärel ta pani ta autobussi istuma ja nad sõitsid politseiosakonda.(t/l 4-6) • 02.09.2008 koostatud kahtlustatava A.I ülekuulamisprotokolli kohaselt 02.09.
lg 1 järgi, so võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemisena. Nii süüdistatava kui ka kannatanu ütluste alusel on kohus veendunud, et vägivalla kasutamine kannatanu suhtes on tõendamist leidnud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt A.I lõi piletikontrolöri käega kõhtu, kasutades seega vägivalda oma ametiülesandeid täitnud ametiisiku ja avalikku korda kaitsva isiku suhtes. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on antud kohtueelsel menetlusel õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt väljendatud kahetsust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval alaline töine sissetulek ja ta elab lastetoetustest ning tal on senini suured rahalised kohustused riigi eest tasumata trahvide ja menetluskulude tõttu. Seetõttu ei ole kohtu arvates otstarbekas kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust, kuivõrd selle tasumine käiks süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Samuti on süüdistatavat varem kriminaalkorras 5 korral karistatud. Arvestades süüdistatava isikuandmeid, inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid ning asjaolu, et süüdistatav tekitas kannatanule vaid füüsilist valu, leiab kohus, et süüdistatavale võib määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Arvestades seda, et süüdistatav avaldas nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel kahetsust, milles kahtlemiseks kohtul alus puudub, samuti seda, et süüdistataval on kasvatada kaks väikelast ning süüdistatav on taas lapseootel, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Samas arvestades toimepandu iseloomu ja toimepanemise tehiolusid ning süüdistatava isikuandmeid, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks temal kõrvaliste isikute järelevalve all arusaama tekkimist õiguskuuleka käitumise vajalikkusest. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.