Obsah (9)

§ 25§ 209§ 344§ 199§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78

1-08-10669 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 november 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-10669 (08730000158) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 25

lg 2 ja § 209 lg 1; 344 lg 1; 199 lg 1 ja 25 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör №na Barbo Süüdistatav P.S Ik: xxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, töökoht: E S M T , elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 08.09.2008 kuni 09.09.2008, so 2 päeva, alates 09.09.2008 elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kohtu poolt karistamata Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. P.S süüdi tunnistada

§ 209

lg 1 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 2. P.S süüdi tunnistada

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 3. P.S süüdi tunnistada

§ 199

lg 1 ja

§ 25

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 4.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.S-ile mõistetud karistust ühe 1 kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvestada ärakandmisele kuuluvast karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.09.2008 kuni 09.09.2008, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 7.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta P.S-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend) kaheksa) päeva P.S-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et P.S temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 8.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.S järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 9.

§ 78

p 1 alusel arvestada P.S-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.11.

2. Jätta P.S-ilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja mõistetav sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
3. P.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1787 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse) krooni ja 70 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „P.S, 1-0810669, kaitsjatasu“.
4. P.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi DK-0116-06/1799 tegemisel tekkinud kulu 2880 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „P.S, 1-08-10669, ekspertiisitasu“.
5. AS Prisma Peremarket esindaja esitatud tsiviilhagi 105 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning Tatajana P.S-ilt välja mõista AS-i Prisma Peremarket kasuks 105 (ükssada viis) krooni.
6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. P.S-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
8. Asitõend: kriminaaltoimiku juurde võetud ja ümbrikusse pakitud meeste aluspesu kui asi, mida ei saa enam realiseerida ja on seetõttu väärtusetu asi, kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 02.12.2008 ja kui apellatsioonkaebust ei esitata jõustub kohtuotsus 03.12.
9. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: P.S-i süüdistatakse selles, et tema eesmärgiga omandada õigust müüa oma korter KB, koostas 01.07.2004 üürivõla puudumise kohta KÜtõendi nr 11, võltsides sellel raamatupidaja N M ja tegevdirektori A V allkirju. Seega P.S pani toime dokumendi võltsimise, mille alusel oli võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, so

§ 344lg 1 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema 09.05.2007 kella 13.20 ajal Pronksi 7/9 Tallinnas asuvas Eurex Capital kontoris, varalise kasu saamise eesmärgil lõi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et esitas 04.05.2007 interneti teel taotluse 15 000 krooni laenukrediidi saamiseks võltsitud Hansapanga konto väljavõttega ja valeandmetega, et töötab raamatupidajana OÜs Euroest Invest Group, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest pettus avastati laenukrediidi vormistamisel. Seega P.S pani toime tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise katse, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, so

§ 25lg 2 ja 209 lg 1 ettenähtud kuriteo.

Peale selle P.S-i süüdistatakse, et tema 08.09.2008 kella 15.20 ajal, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, püüdis Endla 45 Tallinnas asuvast Kristiine Prisma kauplusest varastada Prisma Peremarket ASle kuulunud vara kokku hinnaga 1047 krooni ja 62 senti, võttes: meeste sokid Friends 4 paari hinnaga 35 krooni paar, koguhinnaga 140 krooni, hambapasta Paradontax 4 tuubi hinnaga 87 krooni tuub, koguhinnaga 348 krooni, seep Naturaverde 6 tükki, hinnaga 23 krooni tükk, koguhinnaga 138 krooni, dušigeel Nivea 2 tükki, hinnaga 37 krooni ja 90 senti tükk, koguhinnaga 75 krooni ja 80 senti, ketšup Heinz hinnaga 19 krooni ja 90 senti, ajakiri Bravo hinnaga 9 krooni ja 90 senti, piimašokolaad Kinder King 12 tükki hinnaga 7 krooni ja 90 senti tükk, koguhinnaga 94 krooni ja 80 senti, saiake Musimops hinnaga 11 krooni ja 22 senti, meeste aluspesu 2 tükki hinnaga 105 krooni tükk, koguhinnaga 210 krooni. Eelmärgitud kauba pani P.S kotti ja möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Pärast kassa läbimist peeti P.S turvateenistuse poolt kinni ja vargus jäi lõpule viimata P.S-i tahtest olenemata asjaoludel. Seega P.S asus vastavalt oma ettekujutusele süüteost vahetult võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, millega pani toime varguse katse, so

§ 25lg 2 ja 199 lg 1 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav P.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 3 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süütegude kvalifikatsioonid on põhjendatud ning süütegude toimepanemised tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 09.05.2007 koostatud tunnistaja M R ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 09.05.2007 oli ta tööl Eurex Capital kontoris, kui kella 13.20 ajal sisenes kontorisse P.S, kellele 08.05.2007 anti telefoni teel positiivne laenuvastus. Laenutaotluse tegi isik interneti teel 04.05.

1. Konto väljavõte oli eelnevalt kontorisse ära toodud. 08.05.2007 hakkas nende sekretär L J konto väljavõtte ehtsuses kahtlema, kuna oli varemgi sarnaste võltsimistunnustega juhtumeid esinenud. Saatsid konto väljavõtte Hansapanka, et teada saada, kas nad on selle väljastanud. Hansapank vastas, et nemad pole sellist väljavõtet väljastanud ja väljavõttel on järgmised võltsimistunnused: templi kuju on vale, trükifront vale, väljavõtte lõpus on suurte tähtedega lõppsaldo, mida Hansapank pole kunagi varem teinud. Üks kahtlusi põhjusi oli ka asjaolu, et isiku taotluses oli töökohaks märgitud OÜ Euroest Invest Group. Isik anti üle politseile. (t/l 2-3) • P.S-i läbi internetipanga esitatud laenutaotlus, passikoopia ja võltsitud Hansapanga konto väljavõte ajavahemiku 01.11.2006-25.04.2007 kohta. (t/l 4-6, 7, 8-10) • 09.05.2007 koostatud kahtlustatava P.S ülekuulamisprotokolli kohaselt töötas ta ametlikult ajavahemikul 01.10.2006.a kuni 01.03.2007.a firmas P E OÜ koristajana ning paralleelset tegi lapsehoidja tööd. Praegu ei ole tal töökohta, kuna pere, kus ta last hoidis, sõitis minema. Kuna korteril on peal liising ja ta peab iga kuu 5800 krooni maksma ning tema abikaasa teenib mitteametlikult kuus umbes 5000 krooni, siis oli ta sunnitud midagi tegema, et korter alles jääks. Ühel päeval vaatas ta internetis töökuulutusi ning siis pälvis tema tähelepanu kuulutus, kus noor meesterahvas abistab raha eest laenu või krediidi saamisel. Kuulutuse all oli nimi Aleksandr. Ta helistas nimetatud meesterahvale ning leppisid kokku kohtumise. Ta pidi kohtumisele kaasa võtma oma panga arvelduskonto numbri ja passi koopia. Sel ajal oli tal Hansapangas avatud kaks arvelduskontot, kuid ühel oli natuke raha, teisel ei olnud üldse. Ta kohtus
2. või
3. aprillil 2007.a kella 14-15 paiku "Araz" baaris Lasnamäel Pae tänaval. Esimesel kohtumisel andis Aleksandrile oma passi koopia ja Hansapanga arvelduskonto numbri, kuhu ta ei olnud raha üldse kandnud. Talle jäi Aleksandri jutust mulje, et ta töötab ise Hansapangas ja ta elab Keilas. Aleksander andis mõista, et laenu annab näiteks Hansapank, kuid Ühispangast ei ole mõtet taotleda, kuid miks, seda ta ei täpsustanud. Leppisid kokku, et Aleksander teeb talle pangakonto väljavõtte, mis on vajalik laenu saamiseks. Aleksandriga sai uuesti kokku 25.04.2007.a kella 16.00 paiku Tallinnas Hansapanga Pae kontori ees, kus Aleksander andis talle konto väljavõtte ning kahtlustatav maksis talle selle eest 1500 krooni sularahas. 29 või
4. aprillil 2007.a läks Pronksi 7/9 Eurex Capital kontorisse, andis oma passi koopia ja konto väljavõtte ning ütles, et tahab laenu 7 000-8 000 krooni. 04.05.2007.a helistati talle laenukontorist ja öeldi, et ta võib saada laenu 15 000 krooni üheks aastaks, kuid selleks peab interneti vahendusel tegema taotluse. Taotlust täites märkis ta oma töökohaks OÜ Euroest Invest Grupp, sest konto väljavõttes, mille tegi talle Aleksander oli näha, et ta saab iga kuu palka just sellest firmast. Tegelikult ei tea ta sellest firmast midagi ning tal pole aimugi, kas selline firma ka reaalselt eksisteerib. 08.05.2007.a helistati talle laenukorterist ning kutsuti 09.05.2007.a kella 10.00-ks vormistama laenulepingut. 09.05.2007.a kella 13.20 paiku läks ta Pronksi 7/9 laenukontorisse, esitas teenindajale oma passi ja tal paluti oodata. Äkki tuli tema juurde politseinik, palus endale järgneda ja kontoriruumis küsis temalt, kas need on tema dokumendid ja uuris, kust ta selle väljavõtte sai. Ta kinnitas politseinikule, oi need on tema dokumendid ja panga väljavõtte sai kuulutuse kaudu. Seejärel paluti tal politseiosakonda tulla, et seletuskirja kirjutada. Kahetseb puhtsüdamlikult toimepandud tegu ning selgitab, et pani selle toime suurest meeleheitest, kuna ta ei näinud muud võimalust oma korteri liisingu (№rdea Pank) tasumiseks. (t/l 11-13) • 24.08.2007 koostatud Hansapanga vastusest järelpärimisele nähtub, et P.S (isikukood xxx) omab arvelduskontot nr xxxxxxxxx (avatud 08.12.2006), mille juurde ei ole väljastatud pangakaarte. Konto väljavõttel näidatud 4 • • • • • pangakaardid ei ole Hansapanga väljastatud. Konto väljavõttel olev allkiri ei kuulu Liivalaia kontori töötajale. Kontol nr xxxxxxxxxxxx alates avamisest kuni 25.04.2007 toiminguid ei ole. (t/l 31) 03.09.2008 koostatud kahtlustatava P.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja tahab lisada, et see meesterahvas (Aleksandr vist), kes pakkus talle võimalust laenu saada, küsis temalt erinevaid andmeid, andis talle oma nime, isikukoodi, vist ka koopia passist ja pangakonto numbri. Samuti küsis meesterahvas temalt, kas tal on pangakonto ja kus pangas. Tal oli Hansapangas kaks kontot, üks oli vana ja teine uus, mida ta ei kasutanud. Andis sellele meesterahvale uue pangakonto numbri. Samuti andis talle pangakonto väljavõtte poole aastase perioodi kohta Hansapangas olevast kontost. Haponen on kahtlustatava endine perekonnanimi, vahetas nime 25.10.2006.a, kuid dokumendid vahetas ära hiljem uuele nimele (P.S). Kahtlustatav ei mäleta, kas ütles sellele meesterahvale enda endise nime ka või ainult nime P.S. G J on tema tuttav, kes on tema kontole raha saatnud ja vastupidi. Samuti on tema tuttav E H . L V on tema poja tuttav, kes kandis raha tema kontole sellel ajal kui poeg viibis vanglas. Ka O G ja O P on tema tuttavad, ka nemad on tema kontole raha kandnud ning kahtlustatav nende kontole. Kahtlustatav arvab, et kõik need nimed ja andmed on saadud sellelt konto väljavõttelt, mis ta sellele meesterahvale andis, kes talle laenu saamiseks vajaliku konto väljavõtte andis. (t/l 32-34) 23.10.2006 koostatud kannatanu K B ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 06.07.2004 vormistas ta korteri xxx, Tallinn ostu-müügilepingu. Lepingu vormistasid notari juures. №tari juures lepingu allkirjastamise hetkel oli korteri endisel valdajal Tatjana Haponenil korteri üürivõlg, kuid ta lubas maksta selle võla kuuaja jooksul. Veel notari eel andis talle Tatjana Haponen kirjaliku tõendi selle kohta, et tal ei ole korteriüürivõlga. Tõend nr. 11 01.07.
5. allkirjastatud raamatupidaja N M ja tegevdirektori A V poolt, tõendil on korteriühistu pitsat. Juba pärast notari juures tehingu vormistamist, 26.08.2004 koostasid koos Tatjana Haponeniga korteri üleandmisakti, millega ta kohustus tasuda võlgnevus 30.04.
6. Kannatanu isaga rääkis võlast tõepoolest keegi naabritest, kuid siis ei pööranud ta sellele erilist tähelepanu. 2005.aasta juulis ja augustis sai ta võlgadeta üüriarve. Sel ajal oli juhatuse esimeheks veel Tatjana Haponen. Pärast seda, kui Tatjana Haponen vallandati sellelt ametilt, sai ta juba septembri- ja novembrikuu arved, kus oli märgitud üürivõlg summas 18086,39 krooni. Pärast nende arvete saamist läks ta küsimust selgitama ja ta tõi neile juuli- ja augustikuu üürikviitungite koopiad. Tatjana Haponen olevat üürikviitungite originaaleksemplaridel võlasummad valge värviga üle värvinud, tegi sellest koopiad ja andis kannatanule üle. Korteriühistu nõudis kannatanult selle võla maksmist, kuid ta ei kavatse teiste võlgu maksta. (t/l 47-50) Tatjana Haponeni selgituse kohaselt ei tahtnud ta M ja V löögi alla seada aga tal ei olnud teist väljapääsu, kirjutas tõendile ise alla, sest seda tõendit ei väljastatud mitte mingisugusele riiklikule asutusele vaid K.B i kätte maakleri jaoks xxx korteri ostmisel, sest võlg oli olemas ja tema hoiatas K.B it, et kustutab võla peale müüki, aga situatsioon kujunes nii, et ta ei suutnud kohe võlga kustutada. Üritab kustutada võla enne 2006 aasta maikuu lõppu. Korteri müümisel saadud raha kanti üle BIG-i, kust ta krediiti võtnud oli (280.000, tagasi tuli maksta 455.000). Seetõttu ei õnnestunud tal kohe korteriüüri eest võlga tasuda. (t/l 58-59) 27.04.2006 koostatud ekspertiisiakti nr DK-0116-06/1799 eksperdiarvamuse kohaselt allkirja tõendilt N M nimelt ei ole kirjutanud N M ja allkirja tõendilt A V ´i nimelt ei ole kirjutanud A V . Kuid eksperdi sõnul ei ole võimalik öelda, kas tõendil olevad allkirjad N M ja A V i nimelt on kirjutanud Tatjana Haponen. (t/l 60-62) 23.01.2006 koostatu tunnistaja A V ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt majas aadressil Tallinn, xxx elab ta umbes 1992.aastast. Kui majades hakati mõõdikuid paigaldama, korraldas tunnistaja nende majas soojusmõõtjate paigaldamise. Tatjana Haponen tol ajal ei töötanud, tal oli vaba aega ja ta hakkas maja asjadega tegelema. 1998.aastal moodustati nende majas korteriühistu. Tatjana Haponen valiti kohe juhatuse esimeheks. Ligipääs pangaarvele oli ainult temal. Algul andis tunnistaja talle tasuta konsultatsioone, hiljem määrati tunnistaja tegevdirektoriks. Kui Tatjana Haponen müüs oma korterit, tunnistaja ei 5 • • • • • • • • olnud dokumentide allkirjastamise juures. Kui korterisse kolis uus omanik, ta hoiatas teda, et korteril on võlg. Kuid ta vastas talle, et mingit võlga juba ei ole, ta ostis korteri ilma võlata. Ta hoiatas teda, et ta kontrolliks seda asjaolu. Mitte mingil tõendil koos raamatupidaja Nina M ga ta ei osalenud. Sellest, et sellel korteril on ikkagi võlg, sai ta teada praktiliselt mõne kuu möödumisel. Raamatupidaja andis talle väljatrüki, kust oli seda võlga näha. Tahab veelkord märkida, et ta ei ole allkirjastanud tõendit selle kohta, et korteris nr. 9 puudub võlg. (t/l 86-90) 23.01.2006 koostatud tunnistaja N M ülekuulamisprotokolli kohaselt tahab tunnistaja märkida K B ile väljastatud tõendi kohta, et ta ei ole allkirjastanud mingit dokumenti selle kohta, et korteril nr. 9 puudub võlg. Tema poole ei ole Tatjana Haponen sellise palvega pöördunud. Ta ei ole kunagi selliseid tõendeid väljastanud, kui korteril oli võlgnevus olemas. Pitsat oli alati Tatjana Haponeni käes. Ta andis pitsati üle ainult uuele juhatusele
7. aastal. (t/l 91-94) 08.02.2006 koostatud kahtlustatava P.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustatav end süüdi kuritegude toimepanemises, milles teda kahtlustatakse ning lisab, et 1998 asutati nende majas korteriühistu xxx. ning üldkoosolekul valiti tema direktoriks. Raamatupidaja töötas neil lepingu alusel. Kahtlustatava korteri võlgnevus oli selle müügi hetkeks 16975 krooni. №tari juures tehingu sõlmimisel ta ütles, et K oli sellest teadlik. Ta lubas tõepoolest, et kustutab selle võla kuu jooksul. Arvas, et saab makstud korteri müügist saadud rahast. Kuid enne seda ta võttis firmast BIG 280000 krooni suuruse laenu. Pärast seda, kui müüs maha oma korteri, tasus kõige pealt selle võla, ja rohkem tal raha alles ei jäänudki, sest laen oli vormistatud selliselt, et nad võtsid kõigi aastate eest laenu summalt intresse. Korterimüügi hetkeks tuli neil esitada tõend selle kohta, et tal ei ole selle müügi suhtes võlgnevusi, vastasel juhul ei saaks ta seda korterit müüa. Nii kirjutas ise selle tõendi ja kirjutas alla raamatupidaja N M nimel ja direktor A V i nimel. Korteriühistu pitsat oli hoiul tema juures. (t/l 95-100) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et P.S-i keskmine päevasissetulek 2005 aastal oli 57 krooni. (t/l 38-39) 08.09.2008 koostatud AS Prisma Peremarketi avalduse kohaselt 08.09.2008 kell 15.30 tabati kaupluses Kristiine Prisma, aadressil Endla 45, Tallinn P.S, kelle juurest avastati Kristiine Prismale kuuluvad esemed 1047,22 krooni väärtuses. Seose varguse katsega tekitati AS-ile Prisma Peremarket kahju summas 105 krooni. (kd II t/l 2) 08.09.2008 koostatud G4S avalduse kohaselt 08.09.2008 P.S läbis Kristiine Prisma kassarivi kauba eest tasumata. Kauba koguväärtus oli 1047,62 krooni (Friends sokid 4x35 krooni, hambapasta Parodontax 4x87 krooni, seep Naturaverde 6x23 krooni, duššigeel Nivea 2x37,90 krooni, piimašokolaad Kinder King 12x7,90 krooni, meeste aluspesu 2x105 krooni). (kd II t/l 3) 08.09.2008 koostatud tunnistaja K H ülekuulamisprotokolli kohaselt oli tunnistaja kell 15.10 tööl ja jälgis valvekaameraid, kui märkas naisterahvast sinise teksatagi, helesiniste pükste ja lapsevankriga. Tunnistaja nägi kuidas naisterahvas võttis erinevaid kaupu ja pani need seejärel omale kotti. Andis sellest teada teistele turvatöötajatele. Naisterahvas läbis kassarivi tasumata kauba eest. (kd II t/l 4) 08.09.2008 koostatud tunnistaja V Š ülekuulamisprotokolli kohaselt oli ta 08.09.2008 tööl ja 15.30 ajal sai keskuselt teate, et kinni tuleb pidada teksatagis lapsevankriga naisterahvas. Peale seda kui naisterahvas oli läbinud kassade rivi, pidas tunnistaja ta kinni ja viis turvakontrolli, mille käigus tulid P.S-i kotist välja erinevad AS-ile Prisma Peremarket kuuluvad kaubad, mille eest ta ei tasunud. Korras olnud kaup tagastati kauplusele ja rikutud oli meeste aluspesu väärtusega 105 krooni. (kd II t/l 5) 09.09.2008 koostatud kahtlustatava P.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta lapsehoidjana (mitteametlikult) ning eelmisel päeval läks koos lapsega, kellega jalutamas käis, kauplusesse, et endale süüa osta. Ei oska selgitada, miks ta järsku otsustas varguse toime panna, kuid hakkas endale kotti laduma aadressil Tallinn, Endla 45 asuvale kauplusele Kristiine Prisma kuuluvat kaupa: meestesokid Friends, 4x35 krooni, koguväärtusega 140 krooni; hambapasta Parodontax, 4x87 krooni, seep Naturaverde, 6x23 6 • • • krooni, dušikeel Nivea 2x37,90 krooni, ketšup Heinz väärtusega 19,90 krooni; ajakiri Bravo väärtusega 9,90 krooni, piimašokolaad Kinder King 12x7,90, meeste aluspesu, 2x105, saiake Musimops väärtusega 11,22 krooni. Kokku varastas kaupa summas 1047,62 krooni. Kaup oli kahjustamata kauplusele tagastatud, vaid üks paar meeste aluspesu oli kahjustatud. Ta peeti kinni kohe pärast seda, kui kassadest (ülalloetletud) kauba, mille enda kotti peitnud oli, eest tasumata möödus. Pärast kinnipidamist helistas (1-aastase) lapse isale, kes lapse ära viis. Kahetseb väga tehtut ning tahab veel kord täpsustada, et läks kauplusesse endale midagi süüa ostma, kuid arusaamatul põhjusel pani varguse toime. See juhtus temaga esimest korda. (kd II t/l 15-19) 11.09.2008 koostatud kannatanu J A ülekuulamisprotokolli kohaselt 08.09.2008 kella 15.30 ajal Kristiine Prismast püüdis naisterahvas varastada Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat kaupa koguväärtusega 1047.22 krooni. Varguse käigus meeste aluspesu, maksumusega 105 krooni oli rikutud (eemaldatud ja rikutud paber pakend) seoses sellega ei olnud võimalik tagastada toodet müüki. AS Prisma Peremarket esitab tsiviilhagi summas 105 krooni. (kd II t/l 22-25) 11.09.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt olid vaatluse objektiks musta värvi meeste aluspüksid. (kd II t/l 27-28) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et P.S-i keskmine päevasissetulek 2007 aastal oli 16,10 krooni. (t/l 38-39) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava kohtuistungil süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud P.S-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu K B , kannatanu AS-i Prisma Peremarket esindaja ütlusi, tunnistajate A V i, N M , M R i, K H ja V Š ütlusi, käekirjaekspertiisi akti, võltsitud konto väljavõtet, AS-i Hansapank vastust järelpärimisele, tõendit nr 11, AS Prisma Peremarket avaldusi, asitõendi vaatlusprotokolli, võltsimistunnustega tõendit, asub seisukohale, et P.S-i süü temale inkrimineeritud süütegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 344lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisena.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tatjana Haponen esitas kirjaliku tõendi selle kohta, et tal ei ole korteri üürivõlga ja seda eesmärgiga omandada õigust müüa oma korter K B ile, koostas ta 01.07.2004 üürivõla puudumise kohta KÜ tõendi nr 11, võltsides sellel raamatupidaja N M ja tegevdirektori A V i allkirju. Kohus leiab, et taolistel asjaoludel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud dokumendi võltsimisena, mille alusel oli võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, so

§ 344lg 1 ettenähtud kuriteo.

Peale selle kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 209lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemisena.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt püüdis süüdistatav saada AS-ilt Hansapank laenu kasutades temale teadaolevalt võltsitud konto väljavõtet luues laenuandjale teadvalt ebaõiget ettekujutust laenusaaja rahalisest olukorrast, mille tulemusena saada varalist kasu. Kohus leiab, et taolistel asjaoludel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud varalise kasu saamise katsena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja eesmärgiga omandada õigusi so

§ 209lg 1 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo.

Peale selle kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemisena.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatav püüdis 08.09.2008 varastada kauplusest kaupu, mille hind ületas 1000 krooni. Süüdistatav peeti kinni ja kaup võeti ära ning osaliselt tagastati kauplusele. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil so

§ 199lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

7 Kohtueelsel menetlusel on AS Prisma Peremarket esitanud tsiviilhagi 105 krooni nõudes ning varaline nõue sisaldab endas varguse katse käigus rikutud kauba väärtust. Kohus asub seisukohale, et esitatud rahaline nõue kuulub rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele, ennistamaks kannatanu varalise seisundi olukorda, milline see oli enne süüdistatava poolt kannatanu vara ründamist ja seda tuleb teha kahju tekitaja vara arvelt. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi õiguse ja valduse rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust.

§ 209

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastani.

§ 344

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastani.

§ 199

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastani. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava sissetulek ei ole kuigi suur, mistõttu võib rahalise karistuse mõistmisel tekkida süüdistataval rahalisi raskusi elus toimetulekuks, kuivõrd kriminaalasja materjalidest võib teha järeldusi süüdistataval rahaliste kohustuste olemasolu kohta. Kriminaaltoimiku andmetel oli süüdistatava sissetulek 2007 aastal üpris väike. Seetõttu on kohtu arvates süüdistatava karistamine rahalise karistusega välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et varavastased süüteod jäid katse staadiumisse ning ühe varavastase kuriteoga tekkinud varaline kahju on minimaalne. Seetõttu leiab kohus, et karistused varavastaste kuritegude toimepanemise eest võib mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära lähedasena.

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisel lähtub kohus asjaolust, et inkrimineeritava teoga omandati õigus oma vara müügiks tingimustel, mis pidanuks vara müügi välistama. Samas aga varalist kahju ei tekkinud ja süüdistatav võttis enesele sellegipoolest varalisi kohustusi. Seetõttu leiab kohus, et ka selle kuriteo toimepanemise eest võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära lähedasena. Arvestades asjaoluga, et süüdistatavale inkrimineeritud teod on toime pandud erinevatel aegadel ja erineva tahtlusega ning on eriliigilised ja kuritegude toimepanemise eesmärgid olid samuti erinevad ning kuritegude toimepanemist lahutas suurem ajavahemik leiab kohus, et mõistetavad karistused tuleb liita täies ulatuses. Samas, arvestades seda, et süüdistatav kahetses toimepandut ja teda ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Kriminaaltoimikust ei nähtu ka seda, et süüdistatava puhul oleks tegemist süstemaatilise õiguskorra rikkujaga ja süüdistataval on alaline elukoht ja sissetulek. Samas arvestades toimepandu iseloomu ja toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks temal kõrvaliste isikute järelevalve all arusaama tekkimist võõra vara puutumatusest ja õiguskuuleka käitumise vajalikkusest. Märt Toming kohtunik 8