← Eesti

1-06-12538\6

Kriminaalasi nr 1-06-12538 Kohus KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 17aprillil 2007. a. Tartus, Tartu kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-06-12538 Kohtukoosseis k

§ 424

järgi Prokurör Marju Persidskaja Süüdistatav H.B isikukood: XXX; elukoht: X varem kriminaalkorras karistamata; toimepanemise eest karistatud 7-l korral; Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja van.adv. Ain Laansalu väärtegude RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315, kohus Süüdi tunnistada H.B

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 73

alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu Katseaja algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50l

g1 alusel võtta H.B-lt ära lisakaristusena juhtimisõigus 3(kolmeks) kuuks Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel 1 Menetluskulud: Välja mõista H.B-lt riigituludesse menetluskulu sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni ja ekspertiisi maksumus 250.00krooni . Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003480017, viitenumber

  1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 30 päeva jooksul. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o 14 mail
  2. a. Süüdistuse sisu H.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 23.08.2004.a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 74’19 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 12000 krooni, juhtis 22.07.2006.a. kella 23.20 ajal Tartumaal Vara vallas Aovere-KallasteOmedu maantee 18.kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega H.B pani toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused H.B tunnistas end süüdi talle esitatud süüdistuses

§424järgi.

Kohus uurinud kõiki kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja kuulanud ära tunnistaja ja süüdistatava ütlused, asub seisukohale ,et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on tõendamist leidnud H.B süü

§424

järgi ,so s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tunnistaja Kristjan Koppeli ütluste kohaselt oli neil üldine kontroll maanteel . Nad pidasid kinni Aovere –Kallaste- Omedu mnt 18 kilomeetril suunaga Kallaste poole mikrobussi ja palusid juhil puhuda indikaatorvahendisse ,mille tulemusena süttis punane tuli , siis palusid juhi politseiautosse ,kus uuesti kontrolliti juhi joovet alkomeetriga ,mis samuti näitas joovet. Nad tegid kindlaks juhi isiku, selleks osutus H.B .Juht ei vaielnud vastu ,et oli enne sõitmist õhtul käinud saunas ja joonud õlut 2 ,kuid ise olles lõbusas meeleolus, arvas ,et ei ole joobes ,mistõttu ta nõudiski ekspertiisi ,mida talle ka võimaldati. Juht kutsus autot ära viima ühe naisisiku .H.B viidi seejärel Tartusse Ülikooli Kliinikumi ekspertiisi joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks. Selliseid tunnistaja ütlusi kinnitavad ka toimikus leiduvad tõendid: joobeseisundi tuvastamise protokoll ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt. Joobeseisundi tuvastamise protokoll 22.07.06 kell 23.20 ( tl1) ,millest nähtub ,et indikaator vahendi reaktsioon H.B puhumise tagajärjel oli punane. Samuti oli H.B reaktsioonivõime aeglane , kõne häiritud ,tasakaal häiritud ,alkoholilõhn suust ,silmades punetus. Tunnistaja ütlusi ei vaidlustanud ka süüdistatav H.B .Tema ütluste kohaselt oli ta tõesti õhtul umbes ajavahemikus kaheksast poole üheksani saunas joonud 3 pudelit õlut. Koju oli vaja sõita ning alustades sõitu umbes kella 11.00 paiku , tundis ta ennast kainena. Kuid kui politsei poolt kinni peeti osutus ,et oli ikka alkoholijoove ,kuna ta ei tahtnud seda uskuda, siis nõudis ekspertiisi ,mis kahjuks näitas ka joovet. Ta ei vaidlusta enam alkoholijoovet, vaid palub karistuse mõistmisel mitte kohaldada lisakaristust ja ära võtta juhtimisõigus ,kuna ta on peres ainus kogemustega juht ja tal on erivajadustega laps keda ta peab 5 päeva nädalas viima linna võimlema . abikaasal on küll juhiload ,kuid tal puuduvad sõidukogemused ta ei taha sõita linna. Ta tunnistab ,et elu on olnud tõesti tormiline ja ta oleks pidanud seda kõike varem arvestama ja mitte istuma alkoholjoobes rooli ,kuid nüüd on ta kõigest sellest aru saanud ja tunnistab oma süüd , kuid palub juhiload alles jätta. Seega puuduvad vastuolud tunnistaja ja süüdistava ütlustes ning kohus võib lugeda neid usaldusväärseteks ja H.B süüd tõendavateks. Lisaks eeltoodule tõendavad H.B süüd 2juuli 2006sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl.2),Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr. 0001120, 23.07.2006.a.kell 00.15 ja bioloogiliste vedelike uuringu akt nr.0001120 00.30 võetud vereproovis oli etüülalkoholi kontsentratsioon 1,94promilli (tl 4-6) 2juuli 2006sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl.2) Seda ,et tegemist on isikuga ,kellel on kehtiv väärteo karistus ,tõendab toimikus olev väärteootsus nr.2780.04.008626, 23.08.2004.a. (tl10)Karistuseks mõistetud trahv on H.B poolt tasumata. Kohtu seisukoht karistuse osas. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.B käitumises karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus H.B puhtsüdamlikku kahetsust .Raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 424

näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse H.B on varem kriminaalkorras karistamata samas on teda väärteokorras karistatud 7-l korral. 3 Tal on väärtegude trahvid tasumata sh. ka alkoholijoobes juhtimise eest. Küsimusele miks ei ole asunud trahve tasuma vastas ,et pole võimalusi olnud ,kuna elu on olnud tormiline ,et kustutan tuld sealt kust kõige rohkem põleb. Seega leiab kohus ,et ei ole otstarbekas H.B suhtes rahalise karistuse kohaldamine. Vangistuse kohaldamisel võtab kohus arvesse ,et tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga ,mistõttu võib vangistuse aeg olla miinimumi lähedane ,so kaks kuud. Samuti peab kohus võimalikuks vangistuse tingimuslikku kohaldamist andes talle võimaluse katseajal oma käitumisest järelduste tegemiseks. Samas leiab kohus ,et ei ole põhjendatud jätta kohaldamata H.B suhtes lisakaristust so juhtimisõiguse äravõtmist ,mida ta taotles viidates perekonnas tekkida võivatele raskustele. Peres on lapsinvaliid keda tuleb 5 päeval nädalas viia linna ravivõimlemisele. Kohus ,tutvunud süüdistatava poolt esitatud tõenditega ja kuulanud ära tema põhjendused , saab teha järelduse ,et juhilubade puudumine tekitab perele raske olukorra põhiliselt seetõttu ,et juhilube omaval abikaasal on vähesed juhikogemused. Samas H.B ise , istudes alkoholijoobes rooli , ei arvestanud oma perekonnaga ega teiste kaaskodanikega kellede elu ja tervist ta ohtu seadis . Ainuüksi abikaasa sõidukogemuse puudumine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks miks kohus peaks jätma kohaldamata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist karistuse kohaldamata jätmiseks. Samas leiab kohus ei ole põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine aastaks ning peab põhjendatuks 3 kuulist juhtimisõiguse äravõtmist , mis peaks olema piisavalt pikk aeg ,et mõelda järele oma käitumisele. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.