Obsah (5)
§ 203§68§ 74§ 75§ 561-06-4412 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2007. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-06-4412 (05260101190) Kohtunik M
§ 203
järgi üldmenetluses Prokurör Silva Peebo Süüdistatav V.G Kaitsja Elukoht X isikukood:XXX; Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistatud 1 kord, väärteomenetluse korras karistatud 12 korda. Adv.Andres Veski RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 306, 315 lg 4, 5 kohus otsustas: süüdi tunnistada V.G
§ 203
järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.
§68
lg 1 järgi arvata V.G eelvangistuses viibitud aeg 11.06.2005-13.06.2005 karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista temale vangistus 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.
§ 74
järgi määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.G katseajal 2 (kaks) aastat ja 6(kuus) kuud ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§ 75
järgi sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi järgmiselt: - elab kohtu määratud alalises elukohas; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Välja mõista V.G-lt 51808.40 krooni (viiskümmend üks tuhat kaheksasada kaheksa krooni ja 40 senti) OÜ E. kasuks tsiviilhagi katteks. (OÜ E. Välja mõista V.G-lt 8281.20 krooni (kaheksa tuhat kakssada kaheksakümmend üks krooni ja 20 senti) riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
- Eelnimetatud tähtajal kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsioonkaebuse või protesti 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates
- jaanuarist 2007.a. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon V.G süüdistatakse selles, et tema 11.06.2005.a kella 05.00 paiku lõhkus Tartus Kuu ja Nõva tänava nurgal seisnud OÜ E kuulunud veoauto Volvo FL74x2 reg.nr XXX XXX esiklaasi, ukseklaasi ja kabiini sisustuse, millega tekitas olulise kahju 55 908.40 krooni. Sellega pani V.G toime
§ 203järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja rikkumise.
Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohtuistungil ei tunnistanud süüdistatav V.G end temale esitatud süüdistuses süüdi. Prokurör leidis kohtus, et kuritegu on kvalifitseeritud õigesti ning veoauto lõhkumine süüdistatava poolt on tõendatud. Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud, kuna puuduvad igasugused tõendid, mis tema kaitsealuse süüd tõendaksid. Kaitsja on veendumusel, et asjas kogutud tõendid ei kinnita seda, et tema kaitsealune autot lõhkus ja palub kohtul süüdistatav õigeks mõista. 2
(6)Kannatanu OÜ E. esindaja Aivar Tromp’i kohtus antud ütluste kohaselt rüüstati 11.06.2005.a Volvo FL7 numbriga XXX XXX, mis seisis Nõva tänaval. Auto seisis autojuhi elukoha juures, kes helistas kas laupäeval või pühapäeval ja ütles, et autot on rüüstatud. Auto salong oli segi pekstud, katted, paneelid ja kaitsekarp olid murtud, süütelukku oli üritatud muukida, näidikute blokk oli puruks löödud. Samuti oli auto esiklaas välja löödud. Suure tõenäosusega saadi autosse sisse küljeklaasi purustamise teel. Ära ei olnud midagi viidud. Auto viidi Kõrvekülla garaaži juurde, saadeti pildid ja hinnapakkumine. Hinnapakkumine saadeti AS-i V, sest see on Volvo esindaja Eestis. Hinnapakkumine sisaldas nii lõhutud asju kui tööraha. Auto on praeguseks osaliselt taastatud, lõhutud osad on asendatud varuosadega, esiklaas on vahetatud. Midagi remonditud ei ole, kuna raha ei ole laekunud. Tunnistaja palub süüdistatavalt välja mõista 55 908.40 krooni lõhutud asjade katteks. Tunnistaja A.R. kohtus antus ütluste kohaselt kasutab ta töö tegemiseks Volvo FL7, numbrimärgiga XXX XXX. Auto pargib ta oma kodu juurde Nõva tänava nurga peal. 10.06.2005.a parkis ta auto ära õhtul kella seitsme paiku. 11.06.2005.a hommikul enne kella 5 helistati talle Tartu politseist ja öeldi, et auto on segi pekstud. Tartusse tulles nägi ta, et auto juures olid juhtmed, luugikaas laiali, esi- ja küljeklaas olid katki, seest kõik puruks pekstud. Süütelukku oli lõhutud ja kõik oli verine. Elektrisüsteemi blokid olid autost välja kakutud. Autost midagi võetud ei olnud. Raadio võtab ta autolt õhtuti maha. Autol alarmi peal ei olnud, süütelukus oli roolilukk. Sündmuskohal olid uurija ja majarahvas. Nad vedasid auto Kõrvekülla. Tunnistaja G.V. kohtus antud ütluste kohaselt läks ta eelmise aasta juunis hommikul mööda Kuu tänavat koju ja koduteel nägi ta tänavanurgal lõhutud furgoonrekkat ja selle kõrval süüdistatavat. Süüdistatav oli joobes, taarus ja käitus kahtlustäratavalt. Käed olid tal verised nagu oleks klaasikildudega lõigatud. Rekka tuuleklaas oli sisse löödud, kõik oli kilde täis, asjad vedelesid maas. Süüdistatav korjas auto ümbert asju maas olnud tööriistakasti. Ta küsis viimaselt, kas too on auto omanik ja päris aru. Süüdistatav midagi vastu ei öelnud, ta palus oodata ning kutsus politsei. Kui ta läks tänavasilti vaatama, lahkus süüdistatav, kuid tuli mööda Kuu tänavat tagasi ja istus kõnnitee ääre peale. Sündmuskohal olid veel naisterahvas ja meesterahvas luuaga. Tunnistaja J.S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohtusid nad süüdistatavaga 2005.a suvel tema maja juures Purde tänaval ja tarvitasid koos alkoholi. Lisaks neile viibis seal veel ühiseid tuttavaid. Koos mindi tuttava bussiga linnast välja. Umbes kella 23 paiku tõi P.I. nad EKaubamaja juures asuva erakliiniku bussipeatusesse ning sõitis ise ära. Nad jäid süüdistatavaga bussipeatusesse ning istusid seal, kuni kõik oli ära joodud. Seejärel läks kumbki oma koju. Õhtu jooksul jõi süüdistatav päris palju alkoholi. Alguses tarvitasid nad siidrit ja pärast brändit. Tunnistaja hinnangul oli ta tugevas joobes, süüdistatav oli päris purjus. Süüdistatav läks Turu tänava suunas. Mitu päeva hiljem helistas talle süüdistatav ja ütles, et teda süüdistatakse auto lõhkumises. Süüdistatav V.G kohtus end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Päeval (10.06.2005) sai ta J ja I kokku. Nad sõitsid koos tuttavatega järve äärde. Järve ääres joodi palju: ginid, õlled, lahjemat alkoholi. Öösel tulid nad linna tagasi. Roolis oli P.I., kes tõi nad EKaubamaja juurde. Nad jäid J kahekesi E-Kaubamaja juurde ja jõid Aramist. Aramis oli 0,5liitrises pudelis. Nad jõid selle ära ja hakkasid liikuma, aga kuhu poole, seda ta ei mäleta, kuna oli väga purjus. Koju ta ei jõudnud, kuna Citymarketi juures võttis politsei ta kinni. Talle ei öeldud midagi ja pandi kainenema. Süüdistatava sõnul on ta püüdnud sündmusi meenutada, eelmisel suvel kõndis ta tee läbi ja talle on meenunud üksikud asjad. Ta kukkus Kuu bussipeatuse juures, V.G tänaval alla. Tegu oli järsu kohaga, maas oli killustikupuru ja seetõttu läks tal käsi katki. Viiekordse maja juures kõndides nägi ta lõhutud autot. Ümber auto olid asjad laiali. Ta ei välista, et näppis seal midagi. Ta oli nii purjus, et poleks suutnud üksi suurt autot lõhkuda. Süüdistatav 3
(6)arvas, et eeluurimisel ei mäletanud ta nimetanud asjaolusid seetõttu, et ei olnud siis tuldud teed läbi käinud. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo molekulaargeneetlise ekspertiisiakti nr 050212 (tl 14-15) kohaselt on veoauto Volvo FL74x2 reg.nr XXX XXX rattakoopa välisäärelt ja juhiukse polstrilt võetud verekahtlased proovid, mis sisaldavad verd ning nimetatud proovidest saadud DNA profiil langes täielikult kokku V.G DNA profiiliga. 11.06.2005.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluvatelt fototabelite andmetel on Tartus Kuu-Nõva ristmikul Nõva tänava parempoolses teeääres furgooniga veoauto Volvo FL7 4x2 reg.nr XXX XXX , millest paremal pool Nõva 1 maja otsa juures kõnniteel laiali veoauto salongi armatuuri küljest pärinevad plastosad, lisaks kilekotid, riideesemed, kanister, tööriistakast, maja otsaseina juures Karlova ilusalongi metallist silt. Auto parempoolne suur ukseklaas purustatud. Klaasikillud suuremas osas juhikõrvalistmel, osaliselt auto põrandal ja asfaldil. Ukse sisemisel polstril lingi ümbruses ja rattakoopa välisääres ukseavas verekahtlane määrdumine, mõlemast võetud DNA-proov. Auto armatuur täielikult lõhutud, plastmassosad laiali, elektrijuhtmestik lõhutud. Auto esiklaas täielikult purustatud ja välja lükatud, ripub omal kohal ainult alumist serva pidi. Roolil verekahtlane määrdumine, juhi kohal põrandal klaasikillud, salongist ülalt ripuvad alla elektrijuhtmed. Furgooni tagaotsas asuva tagaluugi tõstemehhanismi lülitite karp ilma katteta. Kohus, asja arutanud ja hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et V.G süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista
§ 203järgi.
Kuriteo toimepanemist tõendab OÜ E. avaldus Lõuna Politseiprefektuurile 11.06.2005.a varahommikul Tartus Nõva tänaval seisnud veoauto reg märgiga XXX XXX kallal toimunud vandalismi uurimiseks (tl 1). Tunnistajate ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg ja koht ning tekitatud kahjustused. Samuti viitavad kuriteo toimepanemisele süüdistatava poolt tunnistaja J.S. kohtus antud ütlused selle kohta, et nad lahkusid süüdistatavaga E-Kaubamaja juurest 00.30 paiku, lisades kohtus, et kellaaeg võib poole tunni võrra kõikuda. Süüdistatav peeti kell 04.54 Kuu-Nõva tn ristmikul kinni. Eelnevast lähtudes oli süüdistataval ka piisavalt aega, et süüdistuses märgitud kuritegu toime panna. Tunnistaja G.V. kohtus antud ütluste ning kohtuarstliku ekspertiisimäärusega loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav, viibides 11.06.2005.a varahommikul sündmuskohal, lõhkus Kuu-Nõva ristmikul seisnud veoauto Volvo FL7 esiklaasi, ukseklaasi ja kabiini sisustuse, millega tekitas olulise kahju. Tunnistaja kirjeldas kohtus, kuidas ta 11.06.2005.a varahommikul koju minnes nägi süüdistatavat, kes korjas kiirustamata auto ümbert maast asju kohvrisse. Süüdistatav oli joobes ning käed olid tal verised nagu oleks klaasikildudega lõigatud. Süüdistatav ei osanud selgitada, mida ta auto juures teeb, öeldes vaid, et tegu on sõbra autoga, kuid sõbra kohta midagi rohkemat ei öelnud. Samas ei maininud süüdistatav tunnistajale ega hiljem ka politseile midagi selle kohta, et oleks leidnud auto lõhutuna. Sellest saab üheselt järeldada, et süüdistatav üritas tunnistajale valetada, lootes seeläbi varjata toimepandud kuritegu. Seda järeldust kinnitab veoauto kabiinist ja rattakoopalt leitud veri, mis pärineb süüdistatavalt ja annab tõendust selle kohta, et süüdistatav vigastas käsi veoauto lõhkumise tagajärjel. Kuigi keegi tunnistajaist ei näinud pealt, kuidas süüdistatav autot lõhkus ning V.G enda sõnul ei mäleta kuriteo toimepanemist, puuduvad käesolevas kriminaalasjas igasugused muud tõendid, mis viitaksid teiste isikute osalusele antud kuriteos. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selle kohta, et möödunud suvel uuesti 11.06.2005.a hommikul tuldud teed läbides meenusid talle mõningad asjaolud, ei vasta tõele ja on kantud soovist vabaneda süüst. Süüdistatava ütluste 4
(6)kohaselt jõi ta 10.06.2005.a õhtul palju alkoholi, sh koos tunnistaja J.S. E-Kaubamaja juures bussipeatuses kahe peale 0,5-liitrise pudeli brändit „Aramis“. Süüdistatav ei mäleta, kuhu poole ta öösel E-Kaubamaja juurest liikus, kuna oli väga purjus. Edasi mäletab ta seda, kuidas Citymarketi juures politsei ta kinni võttis. Süüdistatav väitis kohtus, et talle on meenunud, kuidas Kuu bussipeatuse juures V.G tänaval ta kukkus ja lõhkus oma käe ära. Samuti meenus talle, et viiekordse maja juures nägi ta lõhutud autot, mille juures olid asjad laiali ja ta ei välista, et võis auto juures midagi näppida. Eeluurimisel antud ütlusi põhjendas V.G asjaoluga, et ei olnud enne seda teed läbinud ja ta ei tulnud siis selle peale, et seda kohe teha. Kohus peab V.G põhjendusi eeluurimisel ja kohtus antud ütluste erinevuse kohta paljasõnalisteks ning ennastõigustavateks. Samuti arvestab kohus seda, et V.G eeluurimisel antud ütlused on ajaliselt kuriteosündmusele lähemalseisvad kui kohtuistungil antud ütlused ja seetõttu usaldusväärsemad. Asjaolu, et V.G lõhkus 11.06.2005.a OÜ E kuuluva veoauto Volvo FL7 4x2 esiklaasi, ukseklaasi ja kabiini sisustuse, põhjustades OÜ-le E. olulise kahju summas 51 808.49 krooni, on tõendatud kogumis tunnistajate ütluste ning kohtuarstliku ekspertiisimäärusega. Kohus ei pea võimalikuks, et kuriteo objektiks olnud veoauto oleks saanud kahjustada muul viisil, kui süüdistatava poolse lõhkumise tagajärjel.
§ 203
sätestab vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Asja kahjustamine seisneb asja füüsilises mõjutamises, mis muudab asja ainelist koosseisu ning välistab või raskendab selle sihipärast kasutamist või vähendab oluliselt selle majanduslikku väärtust. Veoautole tekitatud kahjustuste parandamine läheb V. AS koostatud hinnapakkumise kohaselt maksma 55 908.40 krooni. Seega kaasnes veoauto lõhkumisega olulise kahju tekitamine. Süüdistatav pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse kohta Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt
§ 56
lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 203
kirjeldatud teo eest nähakse ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Prokurör taotleb V.G-le karistuseks 8 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 11.-13.06.2005.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud ja 27 päeva vangistust.
§ 74
järgi määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.G ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käesolevas kriminaalasjas on V.G pannud toime teise astme kuriteo. V.G poolt kuriteo toimepanemisel puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteo korras on teda karistatud korduvalt. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, nõustub prokuröri seisukohaga karistuse osas. Kuna süüdistataval tuleb lisaks väärtegude eest mõistetud trahvidele tasuda ka suur tsiviilhagi, peab kohus ainuvõimalikuks karistada süüdistatavat vangistusega. Vangistuse kohaldamine mõjutab süüdistatavat edaspidi hoiduma samasuguste kuritegude toimepanemisest. Arvestades toimepandud teo raskust ja seda, et V.G kehtivat kriminaalkaristust ei ole, jätab kohus vangistuse
§ 74alusel tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja 5
(6)täidab talle
§ 75järgi sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Tsiviilhagi ja asitõendid Tsiviilhagi on esitanud OU E. summas 55 908.40 krooni. Kohus leiab, et OÜ E tsiviilhagi on põhjendatud osaliselt, kuna kohtuistungil selgus, et autoraadio oli veoautost enne kuriteo toimepanemist maha võetud, mistõttu hinnapakkumisel toodud uue raadio maksumus summas 4100 krooni tuleb tsiviilhagist välja jätta. Eeltoodu alusel mõistab kohus V.G-lt tsiviilhagi katteks välja 51 808.40 (viiskümmend üks tuhat kaheksasada kaheksa) krooni ja 40 senti. Asitõendid kriminaalasjas puuduvad. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb V.G-lt välja mõista järgmised menetluskulud: 1) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 krooni; 2) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 2850 krooni; 3) KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 31.20 krooni. Kohtunik 6
(6)