← Eesti

1-08-1792\1

Obsah (4)§ 120§ 122§ 64§ 68

Kriminaalasi nr 1-08-1792 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 06.veebruaril 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho tõlk Virge Harak prokurör Margit Pärn kaitsja

§ 120ja § 122 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus V.J süüdistatakse selles, et tema - ajavahemikul veebruari lõppust kuni märtsi alguseni 2007.a, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, Tartus X 39 majas eeluurimisega täpselt kindlaks tegemata korterinumbriga J.P. poolt üüritud korteris, isikliku suhte pinnal tekkinud tüli käigus, lõi rusikaga oma elukaaslasele J.P. näkku, mille tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma ning kägistas kannatanut kaelast. Sellise tegevusega põhjustas V.J kannatanule J.P. füüsilist valu ja tervisekahjustusi - J.P. kaelale verevalumid.; - 25.06.2007.a. kella 21.00 paiku Tartus X 17-14 J.P. poolt üüritud korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus väänas J.P. käsi, põhjustades viimasele füüsilist valu. Peale käte väänamist jätkas V.J J.P. tülitsemist köögis ning ähvardas kannatanu läbi peksta. Peale ähvardamist võttis köögis laua pealt küüneviili ning pani selle kannatanule J.P. vastu paremat kätt. Pärast seda pani V.J küüneviili J.P. kaela juurde paremale poolele ning ähvardas samal ajal kaela küüneviiliga läbi torgata. Pärast sellist ähvardust torkas Jevgeni V.J küüneviiliga kannatanule kaela, tekitades kaelale väikese haava. Kui J.P. hakkas vastu rabelema ning püüdis V.J-i haardest vabaneda, võttis V.J ühe käega kannatanul juustest kinni ja peksis teise käega kannatanule vastu pead. Sellise tegevusega põhjustas V.J kannatanule J.P. tugevat füüsilist valu ja terviskahjustusi; - ajavahemikul 2007.a. septembri lõpust kuni 14.11.2007.a. eeluurimisega täpselt tuvastamata aegadel Tartus Roosi 35-2 tülide käigus, lõi korduvalt J.P. lahtise käega kukla ja näo piirkonda, põhjustades kannatanule pidevat füüsilist valu. Peksmiste tagajärjel on kannatanu saanud endale sagedased peavaluhood; - 14.11.2007.a. õhtul kella 23.45 paiku Tartus Roosi 35-2 korteris pärast rahurikkumise peale väljakutsutud politseipatrulli lahkumist ning kui J.P. üritas korterist lahkuda, lükkas V.J kannatanu voodile pikali ja öeldes, et kuhugi kannatanu ei lähe. Samal ajal haaras V.J käega J.P. kõrist ja pigistas seda. Kuna J.P. rabeles vastu ja üritas V.J-i haardest vabaneda. V.J tormas korteri ukse juurde ja püüdis seda lukustada, samal ajal öeldes, et keegi ei tule kannatanule appi. Kui J.P. püüdis korterist välja saada, haaras V.J kannatanu peast kinni ja väänas seda. Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi Traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaardilt nr 10004 nähtub, et J.P. esinevad järgimised vigastused: üla-ja alahuulel vähene turse, limaskesta poolselt marrastused, paremal pool kaelal marrastus; diagnoos – pea põrutus. Sellega pani V.J toime

§ 122

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o piinamise – järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Veel süüdistatakse V.J selles, et tema: -25.06.2007.a. kella 21.00 paiku Tartus X 17-14 korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus, ähvardas J.P. peksa anda. Edasise konflikti käigus, kui V.J hoidis kannatanut kinni, ähvardas ta J.P. kõri küüneviiliga läbi torgata ning pärast seda, kui J.P. palus V.J ennast lahti lasta, et tualetti minna, siis V.J ähvardas kannatanut sõnadega, et viimane ei jõua isegi ukseni, enne lööb ta J.P. maja ja keerab tal kaela kahe korra. J.P. tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning võttis ähvardusi reaalsetena, kuna V.J on varem tapmise eest karistatud. Sellega pani V.J toime

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise ning on olnud alust karta ähvarduse täieviimist. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V.J-ile karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 122

kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V.J-ile 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistuse kandmise aja hulka ning karistuse kandmise aega hakata lugema alates 15.11.2007.a, s.o alates V.J-i kahtlustatavana kinnipidamisest. KrMS § 3101 järgi kohaldada V.J-ile lähenemiskeeldu J.P. ja A.P. suhtes 3 aastaks, keelates temal läheneda J.P. ja A.P. teadaolevale elukohale (käesoleval ajal Tartus X), töökohale, keelates lähenemise kõnetamiskauguseni ning suhtlemise, sealhulgas sidevahendite (mobiiltelefon, internet, post jm) kaudu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.J tuleb süüdi tunnistada

§ 120ja § 122 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. V.J-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada V.J

§ 120j är gi ja mõista karistuseks kolm

(3)kuud vangistust. Süüdi tunnistada V.J

§ 122j är gi ja mõista karistuseks üks

(1)aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista V.J-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üks

(1)aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda V.J-i eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aega hakata lugema alates 15.11.2007.a, s.o alates V.J-i kahtlustatavana kinnipidamisest. KrMS § 3101 järgi kohaldada V.J-ile lähenemiskeeld J.P. ja A.P. suhtes kolmeks

(3)aastaks, keelates temal läheneda J.P. ja A.P. teadaolevale elukohale (käesoleval ajal Tartus X), töökohale, keelates lähenemise kõnetamiskauguseni ning igasuguse suhtlemise, sealhulgas sidevahendite (mobiiltelefon, internet, post jm) kaudu. KrMS § 180 alusel välja mõista V.J-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis
(6525)krooni ja kaitsjatasu kaks tuhat üheksasada kakskümmend kuus
(2926)krooni 40 senti. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.