1-07-8879 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2008.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-07- 8879
(07231700525)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Britt Pallo Kriminaalasi E.L süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg
- jaanuar 2008.a. Prokurör Peeter Pool Süüdistatav E.L - isikukood XXX; Eesti kodanik; elukoht: XXX; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud : 17.10.2006.a. Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – rahaline karistus 14 000 krooni ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON
- Süüdi tunnistada E.L KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 4 kuud ja 15 päeva vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui E.L 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2 Iseseisvale täideviimisele kuulub 17.10.2006.a. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja otsusega mõistetud rahaline karistus.
- Välja mõista E.L-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6 525,- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning määratud kaitsjale makstav tasu 2 053,20 kr ( kaks tuhat viiskümmend kolm krooni ja 20 senti). Sundraha ja kaitsjatasu on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida „ E.L 1-07-8879“. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tartu mnt. kohtumajale. SÜÜDISTUS. E.L süüdistatakse selles, et ta 16.02.2007.a. kella 13.45 ajal Tallinnas Sõpruse pst.187 asuva Tallinna Tehnikagümnaasiumi juures lõi peaga ühe korra näkku A K, tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. Teise inimese löömisega pani E.L toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise Poolte seisukohad. Süüdistav E.L ei tunnistanud kohtuistungil oma süüd alaealise löömises, kuid kahetses seda, et sekkus oma tuttava konflikti, kes kooli juures nõudis selgitusi oma poja kiusamise pärast. Süüdistatav väitis, et kannatanut oli ta varrukast haaranud ja teda sakutanud, mitte aga löönud. Kohtueelses menetluses on E.L kasutanud oma õigust ütluste andmisest keelduda, kohtuistungil ei taotlenud ta enda ülekuulamist ning oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatava kaitsja V. Viilol palus kohtul E.L õigeks mõista, kuna eeluurimisel kogutud tõendid pole piisavad, et asjas langetada süüdimõistev kohtuotsus. Kaitsja arvates ei ole kannatanu ütlused näkku löömise kohta ning selle löömisega valu tekitamise osas kinnitust leidnud teiste kogutud tõenditega. Prokurör P. Pool taotles E.L süüdimõistmist ja tema karistamist vangistusega 4 kuud ja 15 päeva., mida kolmandiku võrra vahendada lühimenetluse tõttu ning kandmisele kuuluva 3- 3 kuulise vangistuse mõistmist tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all - s.o. E.L suhtes Kars § 74 ja § 75 sätete kohaldamist. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et E.L süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: - kannatanu A K ütlustega (tl. 2 – 4; 5 - 8), mille kohaselt koolimaja juurde sõitnud S K isa süüdistas teda ja J K oma poja laimamises, oli agressiivne ja ähvardas poisse „pooleks murda“. Kui nad edasi liikusid, järgnes neile autost väljunud teine mees, kes haaras teda (A. K) jopest, ähvardas ja lõi peaga vastu nina. Kannatanu tundis hirmu ja valu. Juhtunust rääkis ta vanematele, klassijuhatajale ja direktorile ning tal soovitati avaldusega politseisse pöörduda. Ca nädal pärast vahejuhtumist ei julgenud üksi kooli minnna. Löögi tagajärjel oli nina valus nagu oleks palliga vastu nina saanud. Kuna nähtavaid vigastusi ei olnud, ei pöördunud ta arsti poole; -kannatanu sellised ütlused on kooskõlas J K ütlustega, kes kinnitas, et S K isa ähvardas neid pooleks murda. Auto sõitis neile järgi, sealt väljunud S.K isa tuttav, neile võõras mees, ründas A K, haaras teda kahe käega jopest, ähvaras, et võib ära tappa ning lõi oma peaga vastu A nina (tl.9 - 10); hilisemates ütlustes täpsustab, et kui see võõras mees K’le karjus, et tahad ma tapan su ära, oli ta tema (J. K) poole seljaga ja ta nägi, et selle mehe pea liikus ettepoole A. K suunas(tl. 11 – 14); -samasisulisi ütlusi toimunu kohta, s.h. K löömist näkku ühel korral, on A. K ja J. K rääkinud ka oma õpetajale P T’le (tunnistaja ütlused tl. 36 - 38), oma koolikaaslastele R P’le (tunnistaja ütlused tl. 39 - 40), D N’ile (tunnistaja ütlused tl. 43 – 45) ja M E’le (tunnistaja ütlused tl. 46 – 48). T K, kes seoses ähvardustega oli tunnistatud antud kriminaalasjas kahtlustatavaks, kasutas oma õigust keelduda ütluste andmisest (tl. 56 - 58). Kohtul pole alust kahelda kannatanu ütlustes, sest tõendeid, mis tema ütlused kahtluse alla paneksid, asjas kogutud ei ole. Oma süü eitamine eeluurimisel või kohtuistungil ei ole tõend. Tõendiks saab olla küll kahtlustatava või süüdistatava ütlused, kuid ütluste andmisest on E.L keeldunud ega kasutanud ka lühimenetluses oma õigust taotleda enda ülekuulamist (ristküsitlust) kohtuistungil. Kohus ei nõustu kaitsja väidetega, et inimesele valu põhjustamine löömise tagajärjel saab hinnata vaid arst või spetsialist. Kohtu arvates on valu põhjustamine löömise tagajärjel või valu tundmine tõendamist leidnud kannatanu enda ütlustega. Kontrollitud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et E.L süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning õigesti on kvalifitseeritud tema käitumine KarS § 121 järgi. Õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Karistuse mõistmisel lähtub kohus E.L süüst. Tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tegemist on isikuga, kel on maksmata varemad mõistetud rahatrahvid väärtegude eest, samuti tasumata eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus. Selleliigilised karistused ei ole E.L-ile vajalikku mõju avaldanud, ta on jätkanud uute süütegude toimepanemist ning kohus 4 leiab, et arutatava kuriteo eest ei ole võimalik teda karistada enam rahalise karistusega ning seetõttu tuleb teda karistada vangistusega. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga, et E.L-ile vangistust mõistes võib kohaldada KarS § 74 ja § 75 sätteid ning määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui E.L 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust vähendada kolmandiku võrra. Varasem mõistetud rahaline karistus kuulub iseseisvale täitmisele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1, 5 palga alammäära, s.o. 6 525 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311 -
- Kohtunik