1-07-6467\2

(06231400596)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi Prokuröri abi E.P süüdistuses KarS § 424 järgi. Aleksander Tšitšerov Tõkend E.P elukoht: xxx; isikukood: xxx: kodakondsus- EV; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht- töötab xxx; varem karistatud väärteokorras: - 18.12.2002 Tallinna PP, Alkoholiseadus § 70 alusel mõisteti rahatrahv : 900 EEK - 18.11.2004 Lõuna PP, LS§ 74'1 lg1, §74'19 alusel mõisteti rahatrahv : 12 600 EEK - 30.11.2004 Põhja PP, LS§74'19, §74'1 lg1, §74'7 alusel mõisteti rahatrahv : 13 500 EEK elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Veera Tolli-Baskin Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.P KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista E.P ´le 1 (üks) kuu 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1,3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui E.P ei pane 3 ( kolme ) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada. KarS § 50 lg.1 kohaselt ära võtta E.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Välja mõista E.P-lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri

1. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa E.P süüdistatakse selles, et tema olles 30.11.2004.a karistatud LS § 74’19 alusel rahatrahviga summas 13500.- krooni 07.11.2004.a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, tema taas 14.05.2006.a kell 01.30 juhtis Kose vallas Tallinn- Tartu- VõruLuhama 42 km suunaga Paide poole mootorsõidukit xxx, reg numbriga xxx, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega E.P, omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo. E.P süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – Väärteoprotokolli nr AB 703275 koopia mille kohaselt 07.11.2004.a. pani E.P toime väärteo, kus ta juhtis Kose-Jägala maanteel liikudes Jägala suunas mootorsõidukit alkoholijoobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sõidukil oli läbimata korraline tehniline läbivaatus ( t. lk. 3 ); alkoholijoobe tuvastamise protokolli koopia millest nähtub, et 2 07.11.2004.a. tuvastati E.P `l alkoholijoove ( t. lk. 4 ); väärteoasja nr 2376,04,007533 otsuse koopia, mille kohaselt E.P pani toime 07.11.2004.a. väärteo Kose vallas Kose-Jägala teel 1.00 kilomeetril, kus ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Mootorsõidukil ei olnud nõuetekohaselt läbitud tehnoülevaatust, millega ta rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1; § 70 p 1 § 219 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74`19; § 74`1 lg 1 § 74`7 järgi. Liiklusseaduse § 74`19 alusel määrati E.P `le karistuseks rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o. 13 500 krooni tasumiseks 6 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osades s.t. hiljemalt tasumiseks 22.06.2005.a ( t. lk 5 ); väärteoprotokoll nr AB 797294, mille kohaselt 14.05.2006 pani E.P toime Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteel väärteo, kus ta juhtis mootorsõidukit Xxxreg. märgiga xxxolles alkoholijoobes ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ( t. lk 6 ); isikusamasuse tuvastamise määrus ( t. lk 7 ); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, et
2. mail 2006.a. läks ta koos autojuhiga külla, kuid autojuht lahkus ning temal oli vaja koju saada, olles ära joonud kella 23.30 paiku kerget õlut, samuti jõi tema umbes 2 liitrit Saku Originaali. Juhtis mootorsõidukit Xxxregistreerimismärgiga xxx Kose – Uuemõisas ning seejärel pidas politsei ta kinni. Kahetseb juhtunut ning peres on 2 last, kes on alla 3,5 aastased. Lubab ennast parandada ( t. lk 8 ); alkoholijoobe tuvastamise protokoll, millest nähtub, et 14.05.2006.a. tuvastati E.P` l alkoholijoove ( t. lk 9 ); menetlusalluvuse muutmise määrus ( t. lk 10 ); kahtlustatava ülekuulamise protokoll, kus ta tunnistab oma süüd, et 30.11.2006.a. määrati Põhja Politseiprefektuuri poolt temale rahatrahv 13 500 krooni, trahv on maksmata, kuna ta ei teadnud, et otsuse järgi peab politseisse minema. 13.05.2006.a. tarvitas tema õhtul alkoholi, kui palju ta ära jõi seda ta ei mäleta. Kose –Uuemõisalt hakkas ta kella 01.00 paiku koju minema, kuna kõik olid alkoholijoobes, siis otsustas ta ise mootorsõiduki Xxx reg. märgiga xxxrooli istuda. Ta jõudis sõita umbes 1-2 kilomeetrit kui politseipatrull ta kinni pidas. Puhus alkomeetrisse ning seejärel süttis punane tuli, nõustus joobetuvastamise tulemusega. Samuti 14.05.2006.a. juhtis tema Harju maakonnas Kose vallas mootorsõidukit Xxxreg. märgiga xxx, olles alkoholijoobes. Kahetseb toimepandut ( t .lk 17-18 ) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav E.P on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. E.P on varem kriminaalkorras karistamata, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. E.P karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada E.P `t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et E.P` t ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna E.P ei ole tasunud temale mõistetud rahatrahve, siis välistas E.P võimaluse kergema karistusliigi valikuks. E.P kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuid E.P suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 73 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Samuti arvestades asjaolu, et E.P juhtis mootorsõidukit joobeseisundis peale temale väärteo eest mõistetud karistust, siis asub kohus seisukohale, et E.P suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid E.P puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. 3 Menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 4