← Eesti

1-07-13085\10

1-07-13085 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märtsil 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-13085 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Kriminaalasi S.S-i süüdistuses KarS § 209 lg.2 p.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 21.jaanuari 2008.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav S.S Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav S.S ik. xxx, töökoht X Oü , eluk. X, varem kohtulikult karistatud 2.aprillil 2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.3 järgi rahalise karistusega Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 21.jaanuari 2008.a. otsus S.S-i suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
  2. märtsil 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Pärnu Maakohtu 21.jaanuari 2008.a. otsusega tunnistati S.S süüdi KarS § 209 lg.2 p.1 järgi ja karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida KarS § 74 lg. 1 alusel ei pöörata tingimisi täitmisele 2 aastase katseaja jooksul kui süüdimõistetu täidab KarS § 75 lg.1 ja lg.2 p.1 sätestatud kontrollnõudeid ning katseaja lõpuks heastab kannatanutele tekitatud varalise kahju. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt S.S-ilt välja kannatanu K.R kasuks 3500 kr.; kannatanu E.R kasuks 12500 kr. ja kannatanu H.T kasuks 12500 kr. S.S tunnistati süüdi selles, et tema, omamata võimalust ja kavatsust osutada abi Ameerika Ühendriikidesse viisa saamiseks, lõi kannatanule K.R-le, E.R-le ja H.T-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse kui lubas neile oma tutvuse abil saada viisa ja töötamise võimalus Ameerika Ühendriikides. Eksitamise tulemusena andsid kannatanud igaüks
  3. veebruaril 2004.a. süüdistatavale S.S-ile, üle 3500 kr. ning
  4. veebruaril 2004.a. andsid kannatanud E.R ja H.T süüdistatavale S.S-ile veel kumbki üle 9000 kr. Süüdistatav S.S kannatanutele antud lubadusi ei täitnud ja omastas talle üle antud raha. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Süüdistatava S.S-i apellatsiooni väidete kohaselt pole ta soovinud kannatanutele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu saada ega ole seda ka saanud. Apellandi ja kannatanute vahekord tulenes VÕS §-s 635 sätestatud töövõtulepingust. Apellant pidi kannatanutele osutama abi USA-sse viisade vormistamisel, leides selleks kontaktisiku USA saatkonnas. Samuti kohustus apellant M.K kaudu muretsema kannatanutele lennupiletid, töö - ja elukohad USA-s. Kannatanud kohustusid viisade vormistamisel osutatud abi eest igaüks tasuma 3500 kr. ja viisade saamise järel veel 9000 kr. Samuti pidi iga kannatanu USA saatkonna kontole kandma 100 US- dollari suuruse summas ning viima vajalikud dokumendid USA saatkonda, kus neid oleks teavitatud vestlusele kutsumise ajast. Apellant võetud kohustused täitis – tõi USA saatkonnast igale kannatanule viisataotluse blanketi, juhendas selle täitmist, teatas taotlusele kandmiseks vajaliku USA-s asuva tööandja nime, ütles millised dokumendid taotluse juurde lisada ja kuidas käituda USA saatkonnas toimuval vestlusel, teatas konto numbri millele kanda 100 US – dollari suurune viisataotluse läbivaatamise tasu. Apellant teatas kannatanutele USA-s asuva tööandja kontaktandmed, koha kus nad tööle ja elama asuvad. Väljalend Ameerika Ühendriikidesse pidi toimuma 2004.a. märtsis - aprillis. Kannatanud maksid apellandile ära kõik lepingujärgsed tasud, kuid jätsid näidatud kontole kandmata 100 US-dollari suuruse viisataotluste läbivaatamise tasud ega viinud täidetud viisataotluse blankette saatkonda. Seetõttu polnud kannatanuid võimalik USA saatkonda viisataotluse läbivaatamise vestlusele kutsuda. Apellant ei nõustu tunnistaja ja kannatanute ütlustel tugineva maakohtu järeldusega, nagu poleks apellandil kavatsust kannatanute huvides tegutseda juba neilt esimeste rahasummade vastuvõtmisel ning apellant asus näiliselt võlaõiguslikku lepingut täitma eesmärgiga saada kannatanutelt kätte ka järgmised rahasummad. KrMS § 63 lg.1 kohaselt on süüdistatava ja kannatanu ütlused võrdväärsed tõendid. Maakohus on arvestanud ainult kannatanute ja tunnistaja P.R ütlustega, kes on ühe kannatanu isa. Kannatanud on asjast huvitatud isikud ja nende ütlustesse tuleb reservatsiooniga suhtuda. Kannatanud on kinnitanud, et apellant täitis kõik tema poolsed lepingutingimused ning et viisataotluse blanketid jäid kannatanute kätte ja nad ise pidid need blanketid USA saatkonda viima pärast 100 US-dollari ülekandmist saatkonna kontole. Viisad jäid vormistamata kannatanute tegematajätmiste tõttu. Puuduvad usaldusväärsed tõendid selles, et apellant soovinuks luua kannatanutele tegelikest asjaoludest ebaõiget ettekujutust ja selle läbi varalist kasu saada. Apellandil oli lepingu täitmise raames planeeritud sõita koos kannatanutega USA-sse tööle. Kannatanud esitasid kaebuse kriminaalmenetluse algatamiseks alles
  5. septembril 2005.,a. Apellant andis kannatanute ähvarduste sunnil allkirjad raha tagasimaksmise kohustuse kohta. Igalt kannatanult saadud 3500 kr. oli mõeldud apellandi töötasuna ja 9000 kr. edastati USA-s asuvale tööandjale M.K-le. See summa oli ette nähtud ühe kuu üürirahaks ning USA-sse ja tagasisõiduks lennupiletite ostmiseks. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata apellandi taotluse M K tunnistajana ülekuulamiseks, kes võinuks kinnitada apellandi ja kannatanute vahelist lepingulist suhet ning tõelist soovi kannatanutele USA-s töökoha leidmiseks. Apellant taotleb Pärnu Maakoht
  6. jaanuari 2008.a. otsuse tühistamist täies ulatuses ning uue kohtuotsuse tegemist, millega mõista S.S KarS § 209 lg.2 p.1 järgses süüdistuses õigeks. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav S.S ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni täies ulatuses selle esitatud motiividel. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, ei nõustus apellatsiooni väidetega, nagu poleks süüdistatav S.S varalist kasu saanud kannatanute petmise, s.o. eksitusse viimise abil. Maakohtu istungil antud kannatanute K.R, H.T, E.R ja tunnistaja P.R ütlused on ühetaolised selles, et süüdistatav S.S lubanud kannatanutele Ameerika Ühendriikide ( edaspidi USA ) saatkonnas temale tuttava isiku kaasabi USA-sse sissesõiduviisade ja töötamisvõimaluse saamiseks. Süüdistatava S.S-i poolt maakohtu istungil antud ütluste kohaselt oli tal USA-s tuttavaks M.K nimeline isik, kellel omakorda olnud tuttav isik USA Tallinna saatkonnas. Nimetatud isikute kaasabil pidanukski kannatanud saama reisiks vajalikud viisad ja töökohad USA-sse saabumisel. Ringkonnakohtu hinnangul saab kannatanute ja süüdistatava ütluste põhjal lugeda tõendatuks, et süüdistatava S.S viis kannatanud eksitusse tegeliku olukorra moonutamisega olematu asjaolu lisamise teel. Nimelt ei vastanud tegelikkusele asjaolu, et süüdistataval S.S olnuks USA Tallinna saatkonnas tuttav isik, kes USA saatkonnas Tallinnas olnuks pädev osutama kannatanutel abi viisade saamisel. Ringkonnakohtu istungil antud ütlustes kinnitas süüdistatav S.S, et ei tea isiku nime, kes võinuks saatkonnas kannatanuid viisade saamisel abistada. Süüdistatava S.S-i väitel, et selline isik USA saatkonnas Tallinnas oli teada M.K-le, pole tähendust süüdistatava käitumise hindamisel. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on kannatanute K.R, E.R, H.T, tunnistaja P.R kattuvate ütlustega tõendatud, et süüdistatav S.S lõi neile ettekujutuse, nagu olnuks temal tuttav isik USA saatkonnas, kes abistab kannatanuid viisade saamisel. Kannatanutega suheldes ei avaldanud ta M.K nime ega väitnud, et viimasel on USA saatkonnas isik, kes võib kannatanuid viisade saamisel abistada. M. Kruusmanni nime avaldab süüdistatav S.S alles esimese astme kohtu istungi ajal. Kannatanud pole M.K nimelise isikuga suhelnud, ega ole sellenimeline isik saanud neile tegelikest asjaoludest väärettekujutust luua. Süüdistatav S.S eksitas kannatanuid väitega - USA saatkonnas talle tuttava isiku kaasabist sissesõiduviisade saamisel - luues kannatanutele väära ettekujutuse süüdistatava poolt nende Ameerika Ühendriikidesse sissesõidu ja tööle asumise korraldamisest. Pettuse teel loodud ettekujutuse põhjal andsid kannatanud süüdistatavale S.S-ile väidetava asjaajamise kulude katteks tema poolt nõutud rahasummad. Olles eksitusse viidud ja jäädes usalduslikult ootama süüdistatava S.S-i lubatud teadet USA Tallinna saatkonda viisataotlusega seonduvale vestlusele mineku õigest ajast kui tööl kannatanuid abistada võiv isik, ei toimetanud kannatanud täidetud viisataotluse blankette omaalgatuslikult saatkonda ega kandnud ettemaksuna saatkonna kontole 100 US-dollari suurust summat. Petmise tulemusena üleantud ja omastatud rahasummade näol sai süüdistatava S.S varalist kasu ning kannatanud kandsid varalist kahju. Nimetatud asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et süüdistatava S.S-i tegu täidab kelmusena kvalifitseeritava kuriteo koosseisu ning võttes arvesse süüdistatava poolt varem toimepandud vargust on maakohus käsitletavale süüteole andnud KarS § 209 lg.2 p.1 järgi õige juriidilise kvalifikatsiooni. Karistuse mõistmisel on maakohus arvesse võtnud süüdistatava S.S-i süü suurust, tema karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist. Karistus on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsiooni piires ning põhistatud on tähtajalise vangistuse tingimisi täitmisele mittepööramist. Nõustudes esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ning kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust, ei pea ringkonnakohus siinjuures vajalikuks korrata Pärnu Maakohtu 21.jaanuari 2008.a. otsuse põhiosa asjaolusid. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Pärnu Maakohtu
  7. jaanuari 2008.a. otsuse S.S-i suhtes muutmata ning tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. AAVA E. RANDMÄE

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.