1-07-4229\3

Kriminaalasi nr. 1 – 07 - 4229 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. juunil 2007 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Leelet Kivioja kaitsja: Eve Jundas osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. juunil 2007 a. L.U ik. XXX, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 4 kl., ei tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud 1.22.05.2002 a. Lääne – Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg. 2 p. 1, 3 järgi 10 kuu vabadusekaotusega tingimisi 1 aasta 6 kuuga 2.06.03.2003 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg. 1 järgi rahalise karistusega 2024 krooni Viibib vahi all alates 13.oktoobrist 2006 a. süüdistusasja KarS § 209 lg. 2 p. 1; § 201 lg. 2 p. 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: L.U on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta olles 06.03.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 1 alusel karistatud rahalise karistusega 2024 krooni, tema 27.01.2005 kella 11:30 paiku pettis Tallinnas OÜ M ruumides XXX NK´ult välja 300 krooni ettekäändel, et võtab kannatanu tütrelt maha needuse. Hiljem helis-tas L.U NK´ule, et rahast ei piisa ja seda on needuse mahavõtmiseks veel vaja. NK andis 27.01.2005 kella 15:00 paiku Tallinnas Maneeži bussipeatuses L.U-le veel 100 krooni, kullast abielusõrmuse ja kõrvarõngad. 28.01.2005 küsis L.U needuse mahavõtmiseks veel 1200 krooni, mille kannatanu ka tema Hansapanga arvele kandis. 29.01.2005 nõudis L.U needuse mahavõtmiseks veel raha ja NK kandis talle üle veel 800 krooni. L.U lubas needuse maha võtta ja tagastada kõik peale 200 krooni, mille jätab endale tasuks, kuid ei teinud seda. NK on talle tekitatud varalise kahju osas esitanud tsiviilhagi 5060 krooni. Samuti tema, olles 06.03.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 1 alusel karistatud rahalise karistusega 2024 krooni, tema 16.02.2004 pettis Tallinnas OÜ A ruumides XXX MAL´ilt välja 1000 krooni ettekäändel, et hoiab ära õnnetuse kannatanu lähedasega. Hiljem tuli L.U tagasi, et raha on veel vaja ning M-AL andis talle Narva mnt Hansapanga juures sularaha 4500 krooni ning veidi hiljem veel 4500 krooni. L.U lubas õnnetuse ära hoida ja tagastada kõik peale 1000 krooni, mis pidi jääma talle tasuks. 17.02.2004 tuli L.U uuesti kannatanu töökohta ja nõudis needuse mahavõt-miseks veel raha. M-AL andis talle 1000 krooni ning käekella maksumusega 200 krooni, kuldsõrmuse maksumusega 1000 krooni, kaelaketi maksumusega 35 krooni. L.U lahkus, kuid helistas veidi aja pärast ja nõudis veel raha, käskides see üle kanda PO pangaarvele, mida kannatanu ka tegi, kandes üle 4000 krooni. 18.02.2004 helistas L.U ja nõudis uuesti ülekannet, mispeale kannatanu kandis üle 4500 krooni. Veidi hil-jem nõudis L.U veel 3000 krooni, mis kannatanu ka üle kandis. Pärast seda helistas L.U, et tagastab kõik peale 1500 krooni, mille jätab endale tasuks, kuid ei teinud seda. M-AL on talle tekitatud varalise kahju osas esitanud tsiviilhagi 23.735 krooni. Samuti tema, olles 06.03.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 1 alusel karistatud rahalise karistusega 2024 krooni, tema 25.01.2006 kella 15:00 paiku pettis Tallinnas XXX asuvas Lastepolikliinikus kabinetis nr XX KJ´ilt välja 3000 krooni ettekäändel, et hoiab ära kannatanuga juhtuva õnnetuse ja vabastab ta needusest. 29.01.2006 helistas L.U tagasi ja ütles, et KJ´iga juhtub õnnetus ning tema meestuttav sureb, kuna needus on peal. Needuse mahavõtmise ettekäändel nõudis L.U veel raha ning KJ andis kuni 30.01.2007 erinevatel kordadel nii sularaha kui tegi pangaülekandeid L.U nimele täiendavalt kokku 185.000 krooni. L.U lubas needuse maha võtta ja raha seejärel tagastada, kuid ei teinud seda. KJ on talle tekitatud varalise kahju osas esitanud tsiviilhagi 188.000 krooni. Samuti tema, olles 06.03.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 1 alusel karistatud rahalise karistusega 2024 krooni, tema 23.07.2005 kella 15:00 paiku pettis Tallinnas Keskuse tnl trollis trollijuhilt AK´lt välja 2500 krooni ettekäändel, et vabastab kannatanu perekonna needusest. Veidi hiljem helistas L.U ja nõudis raha juurde ning kella 22:00 paiku Sõpruse pst T-marketi juures kohtudes andis AK talle veel 1700 krooni. 24.07.2005 helistas L.U uuesti ja nõudis needuse mahavõtmiseks veel raha, mispeale AK andis talle läbi kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahva Sõpruse pst T-marketi juures 1500 krooni. 25.07.2005 nõudis L.U taas raha ning AK kandis tema Hansapanga arvele üle 700 krooni. L.U lubas needuse maha võtta ja et tagastada kõik peale 2000 krooni, mille jätab endale tasuks, kuid ei teinud seda. AK on talle tekitatud varalise kahju osas esitanud tsiviilhagi 6400 krooni. Samuti tema, olles 06.03.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 1 alusel karistatud rahalise karistusega 2024 krooni, tema 06.07.2006 kella paiku pettis Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas KoduExtra kaupluses MM´ilt tema tütrele nn kaitse pealepanemise ja elukaaslaselt valu-de äravõtmise ettekäändel 8000 krooni. Paar päeva hiljem helistas L.U ja nõudis kaitse pealepanemiseks ja valude äravõtmiseks veel raha ning MM kandis tema Hansa-panga arvele 11.08.2006 kolmel korral kokku 7500 krooni ning 12.08.2006 kandis üle 7500 krooni. MM on talle tekitatud varalise kahju osas esitanud tsiviilhagi 23.000 krooni. Samuti tema, olles 06.03.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 1 alusel karistatud rahalise karistusega 2024 krooni, tema 05.06.2006 kella 17:00 paiku Tallinnas Veerenni tn-l Lõunaturu juures pettis IL´lt (endine K) 10.000 krooni ettekäändel, et võtab maha halva saatuse. Sama päeva õhtul helistas L.U ja nõudis halva saatuse mahavõtmiseks veel raha, mille peale IL (endine K) tegi 06.06.2006 tema Hansapanga arvele kahel korral ülekandeid kokku 8000 krooni, 08.06.2006 kahel korral ülekandeid kokku 18.000 krooni ning 09.06.2006 ülekandeid kokku 30.000 krooni. L.U lubas needuse maha võtta ja et tagastada kõik peale 5000 krooni, mille jätab endale tasuks, kuid ei teinud seda. IL (endine K) on talle tekitatud varalise kahju osas esitanud tsiviilhagi 66.000 krooni. Samuti tema, olles 06.03.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 1 alusel karistatud rahalise karistusega 2024 krooni, tema 22.09.2006 kella 14:30 ajal Tallinnas, Sakala 12-1 pettis halva ärahoidmise ettekäändel hambaravi kabineti administraatorilt KR´ilt välja sularaha 500 krooni ning 5 erinevat kullast sõrmust koguväärtusega 9900 krooni, lubades sõrmustega kirikusse minna ning need tunni pärast tagastada, mida ta aga ei teinud. KR on talle tekitatud varalise kahju osas esitanud tsiviilhagi 500 krooni. Samuti tema, olles 06.03.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 1 alusel karistatud rahalise karistusega 2024 krooni, tema 16.09.2006 ennelõunasel ajal Tallinnas Kreutzwaldi 13 juures pettis needuse mahavõtmise ettekäändel AV´ilt välja 1500 krooni ja 3 kuldsõrmust (sh üks sõrmus väärtusega 1200 krooni). 17.09.2006 tuli L.U tagasi ja nõudis needuse mahavõtmiseks veel raha, mille peale AV andis talle 750 krooni ja kullast abielusõrmuse. L.U lubas sõrmused ja pool rahast hiljem tagastada, kuid ei teinud seda. AV on talle tekitatud varalise kahju osas esitanud tsiviilhagi 3450 krooni. Seega L.U isikuna, kes on eelnevalt toime pannud kelmuse, pani toime kelmuse, st varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, so KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles 22.05.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel karistatud tingimisi vabadusekaotusega 10 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud, tema 10.03.2006 vormistas Tallinnas XXX asuvas OÜ-s H lauanõude laenutuse kokku 10.962,20 krooni väärtuses ning ei tagastanud esemeid hiljem, vaid jättis need enda tuttavate mustlaste kätte Tapale. OÜ H on tekitatud varalise kahju osas esitanud tsiviilhagi 10962,20 krooni. Seega L.U isikuna, kes on eelnevalt toime pannud varguse, pani toime omastamise, st valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise, so KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav L.U tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes osaliselt süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüdtegude kvalifikatsioon osaliselt põhjendatud ning süütegude toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et NKja M-AL seonduvat juhtumit ta ei mäleta. Käis küll auto müügi kuulutust ajalehte andmas, kuid ei mäleta, et oleks müüjale rääki-nud needuse mahavõtmisest; samuti kinnitab ütlusi selles, et ta otsis lapsele perearsti ja sattus Ravi tänaval oleva J juurde. J ei soovinud olla perearst tema lapsele, seejärel ta tegi ettepaneku ennustada. Selle arsti juures viibis vist üks meestuttav. Ta läks J eemal istuma. Ta küsis J käest 3000 krooni ja sai 1500 krooni. Ta käis J näitamas kui kaugele on tööga jõudnud. Oli kokku-lepe, et Jä maksab talle kokku 155000 krooni ja seda J ka osade kaupa tegi; samuti kinnitab ütlusi selles, et pani toime teo AK suhtes. Ta sai trollijuhilt raha sum-mas 700 krooni, sest trollijuhil sularaha ei olnud. Ta ei tea, millega see raha seotud üldse oli; samuti kinnitab ütlusi selles, et 2006 a. juunis ta viibis Vineeri trammipeatuse juures ja küsis ühe naise käest kellaaega. Saanud teada kellaaja, jätkas naisega vestlust ja ütles, et naisel on needus peal. Ta pakkus naisele teenust ja naine nõustus. Teenuse eest küsis esialgu sularaha ja hiljem ülekannetega. Paraku kõiki üksikasju ei mäleta, sest aega on palju möödas ja neid juhtumeid on tal olnud mitmeid. Täpset summat ei mäleta, kuid kokkuleppe alusel ta pidi osa summast tagastama; samuti kinnitab ütlusi selles, et 2006 a. septembris ta kohtus Kreutzwaldi tänaval ühe naisega, kes tuli koduväravast ja ta pakkus talle ennustamist. Naine soovis ennustust, kuna oli mures poja pärast. Ta lubas probleemi korda ajada, kuid raha eest ja küsis naiselt 3000 krooni. Naine andis talle 1500 krooni ja pidid paari päeva pärast uuesti kokku saama. Ta läks naise juurde järgmisel päeval, ning oli eelnevalt talle andnud ka uksekoodi. Naiselt sai veel 700 krooni, kuna raha oli lubatust vähem, küsis ka sõrmuseid ja sai naiselt neli sõrmust. Lubas sõrmused naisele tagastada, kuid viis need pandimajja. Ühe sõrmuse kinkis tütrele; samuti kinnitab ütlusi selles, et hetkel ei meenu kelleltki 500 krooni võtmist. Tegelikult raha ja ehted mingit needust maha võtta ei aita. Võtab neid alati teenustasuna. Mustlasrahvusele on antud kaasa ennustamine ja tunda kui kellelgi on needus peal. Ta on ennustamistega liiga ahneks läinud. Vägisi ei küsi kelleltki raha, kuid nähes, et inimene on võimeline raha andma, siis seda ka küsib. Ehteid endale ei jäta, viib need pandimajja või annab võlakatteks. Raha kulutab pere ülalpidamiseks. Paar korda nädalas käib ka kasiinos mängimas ja seda summas 500 – 1000 krooni. Tutvustan ennast inimestele vale nime all ja vahel harva õige nimega; samuti kinnitab ütlusi selles, et 2006 a. septembris käis hambapolikliinikus ja pakkus ühele naisele ennustust. Naiselt küsis raha ja lubas needuse maha võtta. Naisel oli vaid 500 krooni ja kuna raha piisavalt ei olnud, küsis naiselt sõrmuseid. Lubas tunni aja pärast sõrmused tagasi viia, kuid seda ei teinud. Soovib kannatanutele tekitatud kahju hüvitada. Saab laste pealt iga kuu 8000 krooni toetust ja tahab asuda ka tööle. Kahetseb. Kannatanu NK poolt eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et 27.01.2005 a. tuli tema töökohta mustlasest naine, kes soovis panna ajalehte kuulutust. Äkki mustlane vaatas mulle silma ja ütles tal olevat needus peal. Hiljem täpsustas, et needus on hoopis tema tütrel, kes oli sel ajal Soomes. Mustlane lubas needuse maha võtta ja küsis selle eest 300 krooni. Kell 14.30 see mustlane helistas talle, tema poolt antud numbril ja kohtusid Maneezi tänaval. Mustlane küsis needuse mahavõtmiseks veel 300 krooni, kuid tal oli ainult 100 krooni. Ta andis selle raha koos abielusõrmuse ja kõrvarõngastega. Järgmisel päeval mustlane helistas ja ütles, et needuse mahavõtmiseks vaja veel raha ja see tuleb kanda L.U arvele. Ta kandis L.U arvele 1200 krooni ja järgmisel päeval L.U helistas, et töötab needuse kallal, kuid veel on vaja 1200 krooni. Ta kandis arvele 800 krooni. L.U helistas ja vajas veel 400 krooni. Talle hakkas asi kahtlasena tunduma ja enam raha üle ei kandnud. Tütar saabus Soomest ja ta sai aru, et tegemist oli pettusega. Kannatanu M-AL poolt eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et 16.02.2004 a. tuli tema töökohta 2 mustlasnaist. №orem naine küsis temalt pesu pesemise maksumust. Äkki noorem naine ütles, et lähemal ajal tal tuleb suur õnnetus, sest kallis inimene saab transpordiga surma, kuid võib selle õnnetuse ära hoida. Ta lubas anda 100 krooni aga mustlane küsis kolme nulliga summat. Ta andis mustlasele 1000 krooni ning seejärel mustlesed lahkusid. Umbes tunni pärast tuli sama mustlane tagasi ja ütles, et sellest rahast ei jätku ning küsis veel 4000 krooni. Rahaautomaadist ta võttis 4500 krooni ja andis mustlasele ja mõne aja pärast veel 4500 krooni. Järgmisel päeval see mustlane tuli uuesti tema töökohta ja nõudis veel raha. Raha tal ei olnud ja mustlane ütle, et võib tasuda ka asjadega. Ta nadis käekella, sõrmuse, kaelaketi ja 1000 krooni. Seejärel lahkus, kuid helistas ja teatas, et sellest rahast on veel vähe ning palus raha kanda üle PO arvele. Ta kandis üle 4500 krooni, kuid mustlane varsti helistas ja nõudis veel 4500 krooni. Ta ütles, et raha ei ole, kuid nõudis vähemalt 3000 krooni ülekandmist. Ta küsis selle summa tütrelt, kes selle raha ka üle kandis. Alates
3. veebruarist see mustlane pole talle enam helistanud. Kokku tekitati talle materiaalset kahju summas 23735 krooni. Kohtuistungil kannatanu L kinnitab tsiviilhagi nõuet Kannatanu KJ poolt eeluurimisel antud ütlustega selles, et 25.01.2006 a. sisenes tema töökabinetti üks mustalasnaine, kes otsis oma lapsele perearsti. Samas ütles, et tal on needus ja temaga võib õnnetus juhtuda. Mustlane käskis võtta kätte klambri, kuid see muutus mustaks ja ta oli šokis. Õhtul mustlane tuli tema töökohta tagasi ja võttis kotist raamatu ja tuhaga märkis mingi lehe ja tekkis rist. Ta oli hüpnotiseeritud ja andis mustlasele 3000 krooni. Ta kandis sellele mustlasele 12000 krooni, 61000 krooni, 15000 krooni. 29.01 see mustlane helistas talle ja kohtuti hotell Olümpia ees, mustlane ähvardas teda, et temaga juhtub õnnetus ja meestuttav sureb, kuid needuse mahavõtmiseks vajab raha. Samal päeval koos mustlasega ta võttis automaadist 50000 krooni ja andis mustlasele. 30.
4. kandis L.U nimele veel raha, kokku andis L.U-le raha summas 188000 krooni. Viimase summa 7000 krooni andmisel mustlane lubas
5. jaanuaril raha tagasi anda. 01.02 L.U helistas, et annab raha tagasi, kuid peale seda pole enam helistanud, siis sai aru, et teda on petetud. Kannatanu AK poolt eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et 23.07.2005 a. käis tema töö juures üks naine kosmeetikat müümas. See naine tuli tema juurde ja ütles, et perel on needus peal, kuid sellest saab lahtu kui ta maksab 2000 krooni, üle selle summa oleva raha tagastab. Ta võttis pangaautomaadist raha summas 2500 krooni ja andis selle naisele. Õhtul see naine helistas talle ja nõudis veel raha juurde, sama päeva õhtul saadi kokku ja andis naisele 1700 krooni ja naine sõitis valge bussiga minema. Järgmisel päeval naine helistas talle 3-4 korda ja nõudis veel raha. Ta andis mehele, kes sõidutas seda naist valge bussiga, veel 1500 krooni. 25.07 helistas naine uuesti ja palus raha kanda L.U arvele. Ta kandis L.U arvele 700 krooni. Sama päeva õhtul L.U pidi tulema tema töökohta, et tagastada summa, mis on üle 2000 krooni. Samal päeval L.U helistas ja teatas, et pereprobleemide tõttu ei saa tulla. Järgmisel päeval ta helistas ise, kuid telefon oli välja lülitatud. Kokku tekitati kahju summas 6400 krooni. Kohtuistungil K kinnitab tsiviilhagi nõuet Kannatanu MM poolt eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et 06.07.2006 a. ta oli tööl ja tema poole pöördus informatsiooni saamiseks üks mustlasnaine. Seejärel see naine vaatas talle silma ja hakkas rääkima tema pere asjadest, millest paljud seigad langesid kokku. Mustlasnaine lubas needuse maha võtta kui ta maksab selle eest. Ta oli nõus maksma 500 krooni, kuid mustlane ütles, et see läheb maksma 10000 krooni. Ta ütles, et tal on võimalik maksta ainult 8000 krooni ja sellega mustlane ka nõustus. Mustlane jättis mulje, et raha pole oluline ja näitas käekoti sisu, milles oli näha 500 krooniseid kupüüre. ta pani 8000 krooni mustlase käes olnud piibli vahele ja enne mustlese lahkumist andis oma mobiiltelefoni numbri. Paar päeva hiljem mustlane helistas ja palus teha ülekande, sest ei saa kuidagi piiblit kinni panna. 11.08 ta kandis kolmel korral kokku 7500 krooni ja 12.
6. samuti 7500 krooni. M nimetava naise palvel raha kandis L.U arvele, kes pidi olema M tütar. Ta sai aru, et mustlane pettis teda ja rohkem ta raha üle ei kandnud. Mustlane helistas talle ja ta ütles, et raha rohkem üle ei kanna ning ütles, et tulgu ise kohale. Seejärel mustlane pole talle enam helistanud. Kokku tekitati talle kahju summas 23000 krooni. Kohtuistungil M taotleb tsiviilhagi nõuet summas 21000 krooni Kannatanu I K / L / poolt eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et 05.06.2006 a. ta väljus Vineeri peatuses bussist ja tema ees kõndis kaks naist, kellest üks küsis ühelt möödakäijalt kellaaega. Saamata vastust, kõnetas see mustlasnaine teda. Mustlane pani rõhku tema isikule. Ta sisenes kangapoodi ning mustlane ka. Mustlane küsis müüjalt kirjaklambri ja väljusid poest. Ta pidi kirjaklambri pihku võtma ja klamber muutus pruuniks. Mustlane teatas, et tal on must peal ja mingi summa eest saab selle maha võtta. Mustlane ütles, et see summa ei peaks teda vaeseks tegema ega mustlast rikkaks. Ta ütles summaks 10000 krooni ning mustlane nõudis koheselt seda summat. Selle raha ta pani mustlase käes oleva piibli vahele. Samas pani tuhatoosist võetud tuhka piiblilehele ja hõõrudes tekkis lehele rist. Mustlane seletas seda surmaga lõppevast liiklusõnnetusest. Mustlane lubas seda õnnetust ära hoida ning küsis temalt sünniaastat, telefoninumbrit ja seejärel lahkuti. Samal õhtul mustlane helistas ja ütles, et raha on vähe ning andis oma nimeks L.U ja arveldusarve. Ta ei tahtnud ülekannet teha, kuid L.U ütles, et ta andis oma nime ja seega ta ei saa L.U ka petta. Järgmisel päeval ta kandis kahel korral üle raha kokku summas 8000 krooni. Praktiliselt iga päeva suhtlesid omavahel ja L.U nõudis veel raha. 09.06 ta kandis üle 14000 krooni. L.U helistas uuesti ja ütles, et raha on ikkagi vähe, et summa ei jookse kokku ja vaja veel 30000 krooni. Samal päeval ka kandis üle 25000 krooni ja 5000 krooni. 10.06 L.U helistas ja teatas, et veel on vaja 72000 krooni, kuid ta keeldus selle summa tasumisest. 16.06 pidi toimuma raha tagasimakse ja 5000 krooni pidi L.U võtma teenustasu eest. Ta hakkas huvi tundma L.U vastu. Mõned asjad ütles L.U-le ja rohkem kontakti pole olnud. Kannatanu KR poolt eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et 22.09.2006 a. tuli tema töökohta mustlasnaine, kes küsis vastuvõtuaega, sest tal pidid hambad valutama. Ta andis hambaravi telefoninumbri ja palus helistada järgmisel nädalala. Mustlasnaine keeras ringi ja vaatas talle silma ning ütles talle ähvardavast suurest ohust. Ta oli sellest šokeeritud ja ei teadnud, mida teeb. Mustlasnaine ütles, et tema veri ja liha ähvardab oht ning palus kirjaklambri panna parema käe peopessa. Klamber läks mustaks ja samas ütles, et tema poeg sureb. Naine käskis oma käe panna piiblile ja mõelda, mis summa saab anda. Ta ütles, et raha ei ole ja mustlane küsis 3000 krooni. Ta ütles, et seda summat ei ole ja mustlane käskis rahakotist võtta 500 krooni. Andnud 500 krooni, mustlane ütles, et see summa ei päästa tema poega ja ütles, et ehted sobivad ka. Ta andis sõrmused, käevõru jne, kokku tekitati talle materiaalset kahju summas 10400 krooni. Mustlane ütles, et läheb nende ehetega kirikusse ja tunni pärast tuleb tagasi. 25.09 mustlane ka ei tulnud, siis sai aru, et teda on petetud. Kannatanu AV poolt eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et 16.09.2006 a. ta väljus kodunt ja värava juures seisnud naine küsis hambapolikliiniku kohta. Ta ütles, et laupäeval see ei tööta ja seejärel naine ütles, et tal on märk küljes ja tema lähedane inimene saab autoõnnetuses surma. Oma jutuga naine ehmatas teda ja lubas needuse maha võtta 1500 krooni eest. Saanud 1500 krooni küsis naine ka sõrmuseid, et saab need ära pühitseda ja needuse maha võtta. Sõrmused ja pool rahast lubas 18.09 tagastada kell 18 tema maja juures. Ta tuli ja nõudis veel 3000 krooni ja sõrmuste kohta ütles, et need vaja veel pühitseda. Ta ütles, et raha ei ole, kuid andis 750 krooni ja küsis sõrmes olevat sõrmust. Lepiti kokku, et lähevad kella 17-ks kirikusse. Ta läks kirikusse, kuid seda mustlasnaist ei tulnud. Ta oli pool tundi kirikus ja lahkus. 12.10 telesaates Raport näidati tema sõrmuseid. Raha andis kokku 2250 krooni. Kokku peteti temalt välja neli sõrmust ja nendest on talle tagastatud kolm. Tagastamata sõrmuse hinnaks 1200 krooni. Kohtuistungil V kinnitab tsiviilhagi nõuet Kannatanu RMpoolt eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et tema firma tegeleb peoteenindusega ja lauatarvete laenutusega. 10.03.2006 a. vormistas lauanõude laenutuse L.U kokku summas 10962.20 krooni. L.U poolt esemed sai kohe kätte ja andis allkirja kauba kättesaamise kohta. L.U-ga oli kaasas Valera nimeline mees, kes oli teenindajale tuttav. Valeri teatas, et kaup toimetati Tapale. Kahju summas 10962.20 krooni ja lisaks laenutuse summa 5149.60 krooni, kokku summas 16111.80 krooni Tunnistaja PO poolt eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et ta elab XXX ja 2004 a. veebruaris ta istus pargis ning tema juurde tuli üks naine. Naine palus teda aidata sellega, et oli oma pangakaardi unustanud või kaotanud ning sellele naisele pidi üks naine raha üle kandma. Ta palus temalt oma pangakaarti, et raha laekus tema arveldusarvele ja selle tehingu eest lubas talle 100 krooni. Tema arvel raha ei olnud ja andiski enda kaardi sellele naisele. Poole tunni pärast lubas kaardi tagastada, kuid seda pole ülekuulamiseni üldse teinud. Tunnistaja SKpoolt eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et tema ema L.U helistas talle ning teatas, ehete asumisest pandimajas. Tema tädi käis kahes pandimajas nende ehete äratoomisel ning andis talle viis sõrmust. Ta andis need sõrmused politseisse. Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning tutvunud süüdistatava kui ka kannatanute poolt eeluurimisel antud ütlustega, samuti kontrollinud toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas kannatanu NK avaldust selles, et mustlasest naine pettis temalt raha ja kuldsõrmuse / t. l. 3 /, NK poolt äratundmiseks esitatud fototabelist L.U / t.l. 7 – 9 /, Hansapanga konto väljavõttega selles, et NK kandis L.U arvele 1200 krooni ja 800 krooni / t.l. 18 /, kannatanu M-AL avaldust selles, et mustlasnaine pettis temalt raha / t.l. 35 /, Hansapanga konto väljavõttega selles, et M-AL kandis PO arvele 4000 krooni ja 4500 krooni ning tema tütar 3000 krooni / t.l. 40 /, KJi avaldust selles, et kandis L.U arvele raha / t.l. 71, 72 /, Hanzaneti arvet selles, et KJ on kandnud L.U arvele raha ja samuti Jägeri poolt raha väljavõtmist / t.l. 78 – 80, 84 /, J poolt esitatud fototabelilt L.U äratundmise / t.l. 93, 94 /, AK avaldusega selles, et needuse mahavõtmiseks andis raha, kuid seda pole tagasi saanud / t.l. 102 /, AK maksekorraldusega selles, et kandis L.U arvele 700 krooni / t.l. 106 /, AK poolt esitatud fototabelilt L.U äratundmise / t.l. 109, 110 /, MM maksekorraldusega selles, et kandis L.U arvele 2000 krooni / t.l. 115 a – 119 /, MM poolt esitatud fototabelilt L.U äratundmise / t.l. 120 – 122 /, Inge K poolt esitatud fototabelilt L.U äratundmise / t.l. 138, 139 /, KR poolt esitatud fototabelilt L.U äratundmise / t.l. 146 – 149 /, L.U tütre poolt politseile tagastatud sõrmuste kohta, millised palus tema ema välja võtta pandimajast ja tagastada politseile / t.l. 156 – 158 /, asitõendite - viie sõrmuse – vaatlusprotokolliga ja fototabeliga / t.l. 159 – 165 /, AV poolt esitatud fototabelilt L.U ja temale esitatud sõrmuste hulgast temale kuuluva sõrmuse äratundmise / t.II t.l. 7 - 19 /, pandimaja vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millest nähtuvalt L.U andis hoiule kollasest metallist sõrmuse graveeringuga „ Hugo 12.03.56 a. / t.l. 20 – 22 /. Vaatamata sellele, et L.U tunnistab temale esitatud süüdistuse alusel toimepandud kuritegudes end süüdi osaliselt, on tema süü leidnud kinnitamist täielikult, eelkõige tema enda ütluste alusel järgmistel asjaoludel: 1.Ta andis ütlusi selles, et mustlaste poolt kui ka tema poolt kannatanutele pakutud needuse mahavõtmine neilt saadud raha ja ehete eest maha ei võta. Mustlastele ennustamine on kaasa antud. Ta läks ennustamisega liiga ahneks. 2.Kannatanud uskusid L.U poolt tehtud ettepanekul needuse mahavõtmist, sest L.U ennustas neile lähemate inimeste või nende endiga õnnetuste juhtumist ja tema võimet nende juhtumite ärahoidmist, kuid seda ainult raha või ehete andmise abil. Needuse mahavõtmise protseduuri käigus täiendavate summade küsimist ja hiljem, kannatanud, tundes, et neid on petetud, loobusid täiendavate summade edastamist või ülekandmist L.U poolt esitatud arveldusarvetele. Seega kohus leiab, et L.U pani toime kelmused, kuna kannatanute lähedaste inimestega toimuvate õnnetuste ärahoidmisel kannatanutelt saadud raha või esemete abiga õnnetused ära hoida ja kannatanud, uskudes L.U sellise võime olemasolu, edastasid L.U-le raha ja ehteid. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus ja kannatanutelt omastatu osalist tagastamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enda süüditunnistamist ning lühimenetlusega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, puhtsüdamlikku kahetsust, kannatanutelt saadud ehete osalist tagastamist, viie lapse kasvatamist, tema vanemate tervislikku seisundit, vahi all viibimise aega, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada L.U KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta vangistust Süüdi tunnistada L.U KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda kergem mõistetud karistus kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja liitkaristuseks lugeda 1 ( üks ) aasta vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 8 ( kaheksa ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
7. oktoobrist 2006 a. Tõkend – vahistamine – mõistetud karistuse lõppemisel tühistada 2 Välja mõista L.U-lt sundraha 5400 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista L.U-lt kaitsjatasu 1267.32 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 4 Välja mõista L.U-lt tsiviilhagi kannatanute NK kasuks summas 5060 krooni, M-AL kasuks summas 23735 krooni, AK kasuks summas 6400 krooni, KJ kasuks summas 188000 krooni, IL kasuks summas 66000 krooni, MM kasuks summas 21000 krooni, AV kasuks summas 3450 krooni, KR kasuks summas 500 krooni ja OÜ H kasuks summas 10962.20 krooni 5 Asitõend – videosalvestus - jätta kriminaalasja juurde ja ülejäänud asitõendid jätta omanikele 6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonna- kohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /