HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-14336
(07730000508)Otsuse kuupäev
- mail 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Robert Saareke Kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo Kriminaalasi T.B süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav T.B, elukoht: xxx, ik xxx, kodakondsus määratlemata, keskharidusega, emakeel – vene keel, pensionär, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärteokorras 3 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada T.B KarS § 201 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 40 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 20.05.2008.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista T.B-lt: - riigituludesse sundraha 500,- krooni, millised tuleb kanda EV Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber
- KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasud summas 2159,40 jätta riigi kanda. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK T.B on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema omastas ajavahemikul 11.01.2007.a. – 12.01.2007.a. Tallinnas aadressil Xxx asuva maja hoovist leitud võõra mobiiltelefoni Samsung SGH – E900 ning viis telefoni 12.01.2007.a. Tallinnas aadressil Pärnu mnt 3 asuvasse OÜ abitee pandimajja. Pandimajas telefoni eest saadud 1500,krooni kulutas T.B oma tarbeks. Seega T.B pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o. KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.B esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 20.05.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas T.B, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi selles, et leitud mobiili viis pandimajja ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning T.B poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava T.B süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 36 - 39), mille käigus ta tunnistas end süüdi ning seletas, et täpselt ei mäleta aga 11ndal või 12ndal jaanuaril 2007.a. Tallinnas Xxx tänaval, Xxx maja, prügikonteineri kõrval nägi mobiiltelefoni. Prügikonteiner oli prügi täis ning konteineri kõrval maas oli mitu prügikotti. Mobiiltelefoni leidis kahe prügikoti vahelt. Seda ei tea mis marki telefon oli, kuna ei tunne telefone. Võttis telefoni kätte ja pani taskusse. Sel momendil mingit plaani ei olnud ning ei teadnud, mis telefoniga teeb. Läks Lõuna turul asuvasse taarapunkti, kui trammipargi juures kohtas tuttavat nimega Pjotr. Läksid koos taarapunkti ja siis näitas ta talle mobiiltelefoni ja küsis Pjotr´i käest, mida sellega teha. Pjotr ütles, et viiks selle pandimajja. Viis mobiiltelefoni koos Pjotr´iga Viru Väravate juures olevasse pandimajja. Pandimajas võeti telefon vastu ja esitas oma ID- kaardi. Telefoni eest sai 1500,- krooni. Raha eest ostis süüa, alkoholi ning käis Kristiine kasiinos. Pjotriga võtsid koos paar napsu aga raha talle ei andnud. Politseisse ei viinud telefoni, kuna tal oli raha vaja. Ei teadnud kellele telefon kuulus ning kuidas seda tuvastada saab. Ka: - kannatanu AM ütlused (tl. 4 – 6), 11.01.2007.a. kella 14.00 paiku tuli oma õe juurde aadressil Xxx– xxx, Tallinn. Jõid koos õhtuni. Umbes kella 22.00 – 23.00 paiku keegi naabritest ootamatult lõi teda rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus põrandale. Mis edasi juhtus ei oska öelda, arvatavasti kaotas teadvuse. Ärkas samas korteris, kiirabi oli kohal ning avastas, et tema jope taskust oli varastatud sularaha 1200,- krooni ning pükste taskust oli varastatud mobiiltelefon Samsung E900, väärtusega 3960,- krooni. Kes teda konkreetselt lõi, ei oska ta öelda. Kahtlustab, et keegi õe naabritest. - tunnistaja DJ´i ütlused (tl. 8 – 16), AM(S ) tutvus 11.01.2007.a. tema õe A korteris aadressil Xxx– xxx.Kella 17 -19 paiku kutsus A elukaaslane Vadim korterisse 12 külla. Koos Natašaga läksid A korterisse kus oli veel 3 – 4 meest. Seal tutvus Sašaga. Kogu kamp oli joobes ja jätkas joomist. Ta laenas Sašalt 200.- krooni. Pärast seda lahkusid. Läksid külla teise majja Andrei juurde. Kella 22 paiku tulid Natašaga koju ning millegipärast läks A korterisse. Tõenäoliselt läks A juurde, et teada saada, mis juhtus Sašaga, sest kui tema Natašaga tagasi tulid, oli Saša maja juures kükakil. Saša oli väga purjus. Tõid ta enda juurde. Pesid ta puhtaks ja võtsid ema seljast jope ja panid voodi peale. Pärast seda läks A juurde, kus nägi tugitoolides istudes magavat At ja Vadimi. Kedagi rohkem korteris ei olnud. peegli peal lebasid 2 mobiiltelefoni (№kia ja Siemens), mille võttis kaasa, et need ei kaoks avatud korterist. Samal öösel tulid A ja Vadim nende juurde ja küsisid, kus on telefonid. Kohe andis need neile tagasi ja probleeme ei olnud. Sašat sel ajal tema juures enam ei olnud, sest Saša ärkas ja läks minema. Saša läks ilma jopeta A juurde. 12.01.2007 õhtul andsid Ale Saša jope ära. Seda tema ei tea mis juhtus Sašaga ning millistel asjaoludel Saša läbipeksmine toimus. Kuid on A ja Vadimi käest kuulnud, et Sašat lõi Vadim. Samuti öeldi talle, et Sašal ei ole pretensioone peksmise pärast vaid nõuab telefoni tagastamist. Järgmisel päeval kohtus Igori nimelise naabriga, siis Igor kutsus teda koos sõita pandimajja. Ta oli nõus ja nägi, kuidas Igor andis pandimajja (Viru tänaval) mobiiltelefoni Samsung. Telefoni eest sai 1500,- krooni. Sellest summast laenas Igor 150,- krooni. Igor ütles, et selle telefoni leidis hoovist maja kõrval. Tema eelmine päev Igorit A korteris ei näinud. - tunnistaja AK ütlused (tl. 17 – 20), 11.01.2007.a. käis tal vend Aleksandr külas. Tema juures olid veel elukaaslane VK ning naabrid D J ja N . Naabrid olid külas kuskil paar tundi. Kui naabrid olid läinud, oli Aleksandr veel kusagil pool tundi ning siis ütles, et läheb sõidab taksoga ära koju. Taksot veel maja ees ei olnud. Tema pani ukse lukku ja läks magama. Rohkem venda ei näinud. Järgmisel päeval, kui läks välitualetti, siis nägi, et tema vend on naabrite juures ning jõi õlut nendega. Ta tahtis A enda juurde magama viia aga ta oli purjus ja üliaktiivne ning ta ei jäänud magama. A oli pea ja nina katki ning kutsus talle kiirabi. Kiirabi viis A traumapunkti. Denissi käes oli A jope, mille tõi ta tagasi talle järgmisel päeval, kuid ilma rahata. A ei mäletanud, kuidas tal pea ja nina katki läksid. A Vladiga probleeme ei olnud, kõik oli rahulik. Tema ei oska öelda kuidas A need vigastused sai. Tema ei teadnud, kus on A telefon ja jope. Ta proovis tema telefonile helistada, mõtles, et äkki telefon on Denissi korteris, kuid telefon oi välja lülitatud. - asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt (tl. 28), millest nähtub, et Erki Kommusaar (OÜ Abitee) isikus andis Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna PO vaneminspektorile Jürgen Perov´ile üle mobiiltelefoni Samsung E900, IMET.B. asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl. 29 – 31), vaadeldavaks objektiks on mobiiltelefon Samsung SGH – E900 pandimaja vihiku väljavõte (tl. 34), millest nähtub, et 12.01 on pandimajja panditud mobiiltelefon Samsung E
- Kohtunik asub seisukohale, et T.B on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud võõra vallasasja enda kasuks pööramises, tema, kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning T.B süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik T.B süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. T.B on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärteokorras karistatud 3 korral. Oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et T.B-le pole otstarbekas karistuseks määrata rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga T.B on kindel elukoht olemas, võib tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendiks oli Samsung SGH – E900, mis on tagastatud AM´le. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamisega, kuna ta on pensionär, invaliid. Violetta Kõvask Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.