← Eesti

1-08-8557\3

Obsah (4)§ 424§ 65§ 50§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. septembril 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-8557 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav V.A elukoht: XXXXX XXX-XX isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral 20.03.2007 Tartu Maakohtu poolt

§ 424

alusel 2-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks; väärteokorras karistatud seitsmel korral tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.A

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud 4-kuulist vangistust Tartu Maakohtu 20.03.2007 kohtuotsusega nr 1-07-3038 mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista V.A-le 6 (kuus) kuud vangistust.

§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada V.A-le mõistetud 6-kuuline vangistus 360 (kolmsada kuuskümmend) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal on V.A kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta V.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista V.A-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1138.70 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa krooni 70 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. ainult Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. 2 Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon V.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 20.03.2007 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-07-3038 karistatud

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis alkoholijoobe seisundis 21.03.2008 kella 02.02 ajal Tartu linnas Jaama tänaval mootorsõidukit Audi A4 riikliku registreerimismärgiga XXX XXX, millega pani toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§-des 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 järgi suurendada mõistetud 4-kuulist vangistust Tartu Maakohtu 20.03.2007 kohtuotsuse nr 1-07-3038 järgi ärakandmata karistuse 2 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust.

§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada V.A-le mõistetud kuuekuuline vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 50

lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja 3 kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.A tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 147.50 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.