järgi käskmenetluses Süüdistatav R.A isikukood xxx; kodakonduseta; emakeel vene keel; haridus: põhiharidus; töökoht: OÜ KE; elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, karistused on kustunud; väärteokorras karistatud 1-l korral: 29.06.2007.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74`19 alusel rahatrahviga 11400 krooni, trahv on tasutud 15.10.2007.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud 08.08.2008.a. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada R.A
järgi ning karistada teda rahalise karistusega 80 päevamäära ulatuses (arvestades päevamäära suuruseks 189.- krooni), s.o 15120 (viisteist tuhat ükssada kakskümmend ) krooni. 2.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka 2 päeva eelvangistust, mis vastab rahalise karistuse kuuele päevamäärale ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 74 päevamäära ulatuses, s.o 13 986 ( kolmteist tuhat üheksasada kaheksakümmend kuus) krooni. 3.
lg 1 alusel määrata karistuse tasumine ositi võrdsetes osades kuue kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades R.A tasuma riigi tuludesse iga kuu 10-ndaks kuupäevaks 2331 krooni.
lg 1 alusel võtta R.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 ( neljaks ) kuuks.
Prokurör pidas võimalikuks R.A karistamist toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega summas 15120 krooni, lähtudes R.A päevasissetuleku suurusest 189.- krooni, vähendades karistust 2 eelvangistuses viibitud päeva võrra, mis vastab rahalise karistuse kuuele päevamäärale ning
lg 1 alusel karistuse kandmist ositi 6 kuu jooksul.
alusel tuleb lisakaristusena R.A-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Kohtu järeldused Kriminaalasja materjalidega tutvumise järel teeb kohus järelduse, et süüdistatava kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, kriminaalasjas kogutud materjalidega tõendamist leidnud ja prokuröri poolt tehtud ettepanek R.A karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud. R.A pani toime teise astme kuriteo, tema varasemad karistused on kustunud. Liiklusalase rikkumise on R.A toime pannud ka varem, tõendamiseseme asjaolud on selged. Süüdistatav on kohtueelses menetluses oma süüd tunnistanud. Kahju ei ole kuriteoga tekitatud. Arvestades, et
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest nähakse ette karistamine rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ning pidades silmas, et
lg 1 kohaselt võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära, tuleb eeltoodud asjaoludel nõustuda prokuröri ettepanekuga määrata karistusraame arvestades karistus karistusliigi keskmisest madalamas määras ja karistada R.A 80 päevamäära suuruse rahalise karistusega. Kriminaalasja toimikus (tl 29) oleva teatise kohaselt on R.A keskmise päevasissetuleku suuruseks 189 krooni. Seega on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses ja R.A karistamine rahalise karistusega, kuid arvestades karistuse suurust, kohaldada
lg 1 sätteid ja võimaldada karistuse tasumine ositi 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks tuleb R.A-lt
MS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt välja mõista menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mille suuruseks on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära ehk 6525 krooni ning kohtueelses menetluses kaitsjatasu 495.60 krooni. Kohus juhindub KrMS §-st 254. Tatjana Bogdanova /allkiri/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.