lg 2 järgi kiirmenetluses Prokurör Tiina Viru Süüdistatav N.O, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxx xxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 17.11.1993 Narva linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta tingimisi 2 aastase katseajaga; 2) 6.04.1994 Ida-Viru Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi rahatrahv 3000 krooni; 3) 17.05.1996 Ida-Viru Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta 9 kuud; 4) 28.01.1998 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 177-3 järgi vabadusekaotus 6 kuud; 5) 2.08.2000 Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat 6 kuud; 6) 20.12.2000 Narva Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 6 kuud, liidetud varasem karistus ja liitkaristus 3 aastat vabadusekaotust; 7) 14.08.20902 Harju Maakohtuotsusega KrK § 177-3 järgi vabadusekaotus 7 kuud; 8) 14.07.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistus 8. mai 2008, mis on 1 päev, ja ärakandmisele jääb 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Kohaldada tõkendiks vahistamine. Otsus karistuse kohta pöörata täitmisele koheselt Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna arestimajas. Vangistuse aega hakata lugema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Välja mõista N.O-lt sundraha 3262.50 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks kr 50
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus on 1900 krooni, kaup tagastatud kauplusele, tsiviilhagi ei ole. Menetlus kohtus Süüdistatav selgitab, et talle on süüdistus arusaadav ning tunnistab oma süüd süüdistuses märgitud asjaolude toimepaneku kohta. Süüdistatav kinnitab, et on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja toetab kaitsealuse positsiooni. Lühimenetluses asja lahendamine on võimalik. Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsja arvamused süüdistuse põhjendatuse kohta ning kaitsja kaitsekõne ja nõusoleku lühimenetluse kohaldamiseks, tutvunud kogutud kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et süüdistatav on toime pannud kuriteo KarS §
Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on süüvõimeline. Süüdistatava süüdi tunnistamine ja lühimenetluses kriminaalasja lahendamine on olnud süüdistatava tahe ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid. Seega on alus lühimenetluse kohaldamiseks. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KrMS §-st 238 lg 2, mille puhul tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kohtu põhjendused, mis on lisatud peale apellatsiooni teate saamist. Kohtu alla antud süüdistatava süü on leidnud tõendamist Järva TÜ avaldusega (tl 2), mille järgi varastas 4 pudelit erinevat marki konjakit väärtusega 1900 krooni, kaup on tagastatud müügikõlbulikuna; ASi Falck avaldusega (tl 3), milles on märgitud, et läbis kassaliinid kauba eest tasumata, kauba väärtus 1900 krooni, 4 pudelit konjakit kaks erinevat nimetust; AS G4S Lõuna-Eesti Järvamaa esinduse aktiga (tl 4), milles nähtub, et turvatöötajad on kontrollinud süüdistatavat ja tuvastanud 4 pudelit konjakit kahe erineva margina, väärtusega 1900 krooni; tunnistajate ütlustega (tl 5-6, 7-8); asitõendite vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud nelja konjaki pudelit; kaupluse Paide Maksimarketi juhataja allkirjaga, et on tagasi saanud varastatud 4 pudelit konjakit ja kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 12-13). Tunnistaja K. P on tõendanud, et koos töökaaslasega K. S pidasid kinni müügisaali sisenevate väravate juures N.O, kes hakkas jooksma välisukse poole ja kellel oli käes kaks pudelit konjakit. Kui tunnistaja oli temaga jäänud turvaruumi, siis tõusis N.O ja jooksis turvaruumist välja. Kuid K. S oli läheduses ja ta peeti uuesti kinni. Turvaruumis selgus, et tal oli varrukas veel kaks pudelit konjakit. Kõigi nelja pudeli konjaki eest väljus N.O kaupluse müügisaalist tasumata. Koguväärtus oli 1900 krooni. Tunnistaja K. S on tõendanud, et N.O, kelle pilt on neil olemas ja kes on varem varastanud, tuli kauplusesse 17.45 ajal. Ostis 2 jäätist ja läks välja. Kella 18 ajal nägi N.O alkoholi riiulite juures. Tema nägi, kuidas pani 2 pudelit vöö vahele ja 2 varrukatesse. Samuti nägi, et tegemist oli lapikute pudelitega. Liikudes müügisaali kohtas N.O, tunnistaja liikus kassade juurest läbi ja liikus spordipoe poole. N.O liikus müügisaali sisenevate väravate kaudu välisukse poole. Teine turvatöötaja tuli spordipoe poolt ja koos võtsid N.O kinni. N.O võttis vöö vahel kaks pudelit 3 konjakit kätte. N.O püüdis turvaruumist ära jooksta. Nad pidasid ta enne välja jõudmist uuesti kinni ja toimetasid turvaruumi. Kohale tulnud politseinikud viisid ta endaga kaasa. Süüdistatav on andnud ütlusi varguse asjaolude kohta ja tema ütlus ühtib tunnistajate ütlustega. Süüdistatav avaldab kahetsust. Eelpoolt märgitud tõenditega on leidnud tõendamist, et tegu vastab süüteokoosseisule KarS §
Tegu on õigusvastane ja kvalifitseeritud õigesti. Täidetud on teo objektiivne külg. Subjektiivsest küljest on tegemist kavatsetusega. Tal oli vargus eesmärgiks nagu ka saadu võimalus realiseerida. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Vaidlust ei ole tekkinud varguse läbiviimise püüde pärast, vaid millise karistuse peaks kohus kohaldama. Süüdistatav on asunud kohtule selgitama, et ta on nüüd asunud ennast muutma. See viimane tegu polnud sihilik tegu, välja kukkus tahtmatult. On leidnud endale naise ja tahab korralikku elu edasi elada, mistõttu taotleb tingimisi karistust. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama süüdistatava süüdiolemist, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel lähtub kohus esiteks sellest, et süüdistatav on puhtsüdamlikku kahetsust avaldanud, mis on kergendavaks asjaoluks, ning sellest, et vargus jäi katsestaadiumi. See võimaldab riikliku süüdistaja taotletavat vangistust vähendada. Kuid arvestada tuleb, et teda on korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Talle on mõistetud ka tingimisi vabaduskaotus, kuid see pole teda edaspidi õiguskuulekalt käituma pannud. Edaspidised vabaduskaotuslikud karistused ei ole samuti teda muutnud õiguskuulekaks. Peale karistusest vabanemist on jätkuvalt vargusi toime pannud. Samuti on jätkanud vargusega, kui on vabanenud aresti kandmisest, mis on talle mõistetud novembris 2007 ja aprillis 2008 väärteomenetluse raames vähemohtliku varavastaste süütegude eest. Nii on teda käesoleval aastal karistatud kriminaal- ja väärteokorras, siis jälle kriminaalkorras. Kui isik ei muuda enda käitumist, ei soovi asuda seaduskuulekat elu elama, siis ei ole kohtul usku, et võib teda karistamise järel vabastada tingimisi karistuse kandmiseks. Kui soov oleks muuta eluviisi ja tahta oma elu ümber korraldada, nagu ta ise väidab, siis tuleb selleks ka vastavalt käituda, et kohtul oleks midagi hinnata või uskuda. Seni on toimepandud kuritegu ikkagi toime pandud kavatsetusega. Vargusekatseks jäi tegu ainult tänu turvatöötajatele, kes teda kaks korda takistasid kaubaga kauplusest väljumast, mitte süüdimõistetu enda tahtest. Süüdimõistetul polnud üldse tahet ega soovi välja anda peidetud konjaki pudeleid. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuulub KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni. Kuna kohus asja menetlemisel lähtus prokuratuuri taotlusest kiirmenetluseks ja kiirmenetluse sätetest, siis lähtub kohus veel KrMS §-st 256 5 lg 2, mis sätestab sundraha vähendamise kiirmenetluses. Menetluskulu on veel kaitsjale makstav tasu õigusabi osutamise eest (KrMS § 175 lg 1 p 4). Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel KarS §-st
MS §-dest 175 lg 1 p 4, 180, 189 lg 3, 190, 248 lg 1 p 4, 238 lg 2, 256 5 lg 2 p 2, 306 ja 313. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.